1-13-4615/92

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-4615 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri 2015 määrus süüdimõistetu U.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu U.G (U.G) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2015 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu U.G kaitsja vandeadvokaat määruskaebus jätta rahuldamata. Lembit Nirgi
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sh käibemaks 12 (kaksteist) eurot, vandeadvokaat Lembit Nirgile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7. Mõista U.G-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. U.G tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „U.G, 1-13-4615 menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik
9. Harju Maakohtu 07.06.2013 kohtuotsusega tunnistati U.G lühimenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi ning karistati teda vangistusega 4 kuud. (02.12.2011 episood) KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati U.G-le mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti karistus kaetuks Harju Maakohtu 09.02.2012 otsuse järgi mõistetud karistusega, s.o 1 aasta 8 kuud 23 päeva vangistust. Sama otsusega tunnistati U.G süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi ning karistati teda vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati U.G-le mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 09.02.2012 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 8 kuud 23 päeva (06.05.2013 Harju Maakohtu määrusega lükatud karistuse kandmine edasi kuni 27.08.2013), ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.08.
10. 1.
11. Harju Maakohtu 30.08.2013 määrusega lükati U.G-le 07.06.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmine edasi 6 kuu võrra. Harju Maakohtu 01.04.2014 määrusega kuulutati U.G tagaotsitavaks ja määrati tema tabamisel vahistamine, kuna süüdimõistetu ei ilmunud vabatahtlikult karistuse kandmisele. Tallinna Vangla 09.05.2014 teatise kohaselt peeti süüdimõistetu kinni 04.05.2014 ja viidi 05.05.2014 Tallinna Vanglasse talle Harju Maakohtu 07.06.2013 kohtuotsusega nr 1-13-4615 mõistetud karistust kandma. 1.
12. Karistusaja algus 04.05.2014 ja karistusaja lõpp 27.05.
13. Maakohtu määrus
14. Tartu Maakohtu 12.10.2015 määrusega jäeti U.G vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 2.
15. Käesolevaks ajaks on U.G temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. U.G on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud. Seega esinevad formaalsed alused U.G tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
16. U.G varasemast elukäigust nähtuvalt on U.G-le mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas tingimuslikku vangistust, vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga ja reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistusega. Viimati anti U.G-le võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 27.07.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-3477, kui talle mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud U.G oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab U.G varasem käitumine ja kriminaalne tegutsemisviis. Nii tuli U.G-le mõistetud vangistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga täitmisele pöörata. Ka kõige raskemaliigilisema karistusega ei ole olnud võimalik U.G käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Maakohtu hinnangul ei ole U.G varasemast elukäigust tulenevalt alust arvata, et sellel korral on reaalselt senini ärakantud karistus U.G suhtes täitnud eesmärke. Siinkohal pidas maakohus oluliseks sedagi, et Harju Maakohtu 30.08.2013 määrusega kriminaalasjas nr 1-13-4615 lükati KrMS § 415 lg 1 p 1 alusel U.G-le Harju Maakohtu 07.06.2013 2 otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramine edasi seoses tema tervisliku seisundiga 6 kuu võrra, s.o kuni 26.02.2014, kuid Harju Maakohtu 07.06.2013 otsuse täitmise tagamiseks tuli U.G kuulutada tagaotsitavaks ja tema suhtes kohaldada tõkendit vahistamine (Harju Maakohtu 01.04.2014 määrus). 2.
17. Vangistuse jooksul on U.G läbinud ajavahemikul 14.10.2014 - 16.02.2015 sõltuvusrehabilitatsiooni programmi 12 Sammu; ajavahemikul 28.01.2015 - 30.03.2015 osalenud tugigrupis 12 Sammu ja ajavahemikul 02.03.2015 - 27.03.2015 programmis Eluviisitreening. Lisaks on U.G läbinud vangistuse jooksul riigikeele kursused A1 tasemel ja alates 22.04.2015 osaleb riigikeele kursustel A2 tasemel. Täiendavate rehabiliteerivate tegevustena on U.G osalenud vabastava hingamise ja jooga kursustel. U.G kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Maakohus peab positiivseks, et U.G on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumisega, eesmärgiga vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest, kuna sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest on U.G puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks. U.G hinnangul on ta narkosõltuvusest paranenud ja usub, et suudab narkootikumide tarvitamisest hoiduda ka vabanemisel. Maakohus, võttes arvesse, et U.G on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja (umbes 8 aastat), kes on ka varasemalt üritanud tarvitamisest loobuda, kuid edutult (käis ravil Saksamaal ja on saanud ka metadoonasendusravi), leiab, et lõplik harjumusest loobumine saab U.G jaoks olema äärmiselt keeruline ning nõuab suurt motivatsiooni ja tahet. Kuigi maakohus peab tunnustamist väärivaks, et U.G on motiveeritud ja soovib tegeleda narkosõltuvuse probleemiga, ei taga ainuüksi U.G soov ja sotsiaalprogrammide läbimine, et vabaduses oleks U.G suuteline sõltuvuskäitumist muutma. Ka U.G ise selgitas maakohtule, et vabanemise korral peab ta hoiduma endiste tuttavatega suhtlemisest ja seeläbi on ta varasemalt uuesti alustanud narkootikumide tarvitamist. Seega nõuab elu muutmine U.G-lt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Maakohus peab oluliseks sedagi, et U.G käitumist ei ole varasemalt mõjutanud ka tema tervislik seisund. Kuigi U.G põeb rasket parandamatut haigust (alates aastast 2011), on ta sellest ajast alates 8-l korral karistatud narkootikumide tarvitamise eest. 2.
18. Maakohus on seisukohal, et U.G vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed. U.G on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik ja kindel elukoht vanemate juures (XXX ). Maakohtu arvates on oluline, et vabanemise korral oleks U.G tagatud ka majanduslik toimetulek, s.o regulaarne sissetulek. Töökoha olemasolu on vajalik ka kuriteoriskide maandamise eesmärgil, kuna U.G on senini kuritegusid toimepannud ka materiaalse kasu saamise eesmärgil ja tingituna narkosõltuvusest. Lisaks on U.G tasumata rahalisi nõudeid (ligikaudu 9000 eurot). Seega on positiivne, et süüdimõistetul on vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht OÜ-s XXX . 2.
19. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leidis maakohus, et vaatamata U.G suhtes esinevatele mitmetele positiivsetele asjaoludele ja asjaolule, et U.G põeb parandamatult rasket haigust, ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud. Maakohtu hinnangul ei võimalda U.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud aga ka U.G isik. Puutuvalt U.G tervislikku seisundisse, osundas maakohus, et kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on U.G-le vangistuses tagatud vajalik ravi ja järelevalve ning vajadusel toimetatakse U.G Tartu Ülikooli Kliinikumi eriarsti vastuvõtule. Süüdimõistetu loodab vabanemise korral saada paremat ravi. Maakohus leidis, et kahtlematult on U.G tervislikku seisundit oluline tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võtta. Samas on maakohus veendunud, et kõiki KarS § 74 lg 4 sätestatud asjaolusid 3 tuleb kohtul kogumis hinnata, st U.G halb tervislik seisund ei tingi automaatselt tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebus
20. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu U.G kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse, millega jäeti U.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vastamata. Määruskaebuses väljatoodud seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad. 3.
21. Kaitsja arvates kaaluvad positiivsed asjaolud siiski üles negatiivsed. U.G on vabanedes olemas kindel elukoht, tal on võimalik elama asuda vanemate korterisse. Vanemad on nõus poega materiaalselt toetama. U.G on tööoskus ja soov vabaduses end elatada. Tal on olnud enne vangistust mitu töökohta. Ta on töötanud ehitusel ja metallkonstruktsioonide komplekteerijana, vabaduses õppis autoelektriku-lukksepa eriala, kuid katkestas õpingud. Vanglas õppis riigikeelt. Käesoleval ajal on tal garanteeritud töökoht OÜ-s XXX , mis tegeleb isolatsioonitöödega. U.G majanduslik toimetulek vabanedes on seega tagatud, kuna talle on töökoht garanteeritud ja lisaks sellele on kinnitanud U.G vanemad, et vajadusel toetavad teda. 3.
22. U.G on nõus kontrollnõudeid täitma. Ta on loobunud alkoholi tarvitamisest ning on saanud narkootikumidevastast ravi ja peab vajalikuks narkootikumide tarvitamisest loobuda. Ta on märkinud, et kardab edaspidi neid tarvitada tervise tõttu. 3.
23. Vangla iseloomustuses on märgitud, et U.G on uue kuriteo risk vägivaldse kuriteo osas 30 %, mis ei ole kõrge. 59 % ja U.G on vangistuses läbinud võimalikud sotsiaalprogrammid „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“. Kui kohus peab oluliseks ka sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“, siis kaitsja arvates on seda võimalik määrata katseajalgi. U.G on nõus läbima täiendavaid sotsiaalprogramme. 3.
24. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu U.G on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohaldades sealjuures tema suhtes käitumiskontrollinõudeid. Kaitsja usub, et U.G on motiveeritud läbima katseaega positiivselt. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata tema edaspidist seaduskuulekat käitumist. Kuna U.G on avanenud võimalus vabaneda tingimisi ennetähtaegselt alates 10.08.2015 ilma elektroonilise järelevalveta, siis kaitsja taotleb tema vabastamist ilma elektroonilise järelevalveta. Kaitsja märgib, et vangla iseloomustuses, mis kannab kuupäeva 09.07.2015, on välja toodud, et nõusolekut elukoha elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks vanematelt ei saadud, kuna viimased viibisid reisil. Käesoleval ajal see nõusolek ei olegi oluline, kuna muud nõuded U.G vabastamiseks ennetähtaegselt on täidetud. 3.
25. Maakohus on märkinud, et U.G põeb rasket parandamatut haigust, kuid halb tervislik seisund ei tingi automaatselt tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kuigi vangla ei ole vastavat taotlust esitanud, on vastavalt KarS §-le 79 lg 1 vastavad asjaolud ilmselt olemas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et U.G vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
27. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu U.G kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja U.G ennetähtaegseks vangistusest 4 vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta U.G enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud.
28. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et U.G on vabanedes olemas garanteeritud töökoht, elukoht, et ta paikneb vanglas praegusel ajal aktiivse rehabilitatsiooni sektoris, on läbinud sotsiaalprogrammi 12 sammu, omandanud riigikeele A1 tasemel ning alates 22.04.2015 osaleb A2 tasemele kursustel. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et U.G vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema isikust tulenevaid ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kõik KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine.
29. Maakohus on kõiki määruskaebuses toodud asjaolusid arvestanud ning põhjendatult leidnud, et need ei too kaasa siiski U.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaalutud on U.G puhul esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et U.G on teinud varasematest karistustest vajalikud järeldused ning tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemisel asub ta seaduskuulekale teele. Süüdimõistetut on karistatud kriminaalkorras 5-l korral, tegemist on tema teise reaalse vangistusega. Tema suhtes on varasemalt rakendanud kriminaalhooldust, kuid see ei ole täitnud oma eesmärke, mistõttu puudub ringkonnakohtul veendumus võimaliku kohaldatava meetme edukuses ka praegusel ajahetkel. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt rikkus süüdimõistetu tingimisi vangistuse ajal korduvalt kohtu poolt määratud nõudeid ning kohtukolleegiumil puudub veendumus, et kohaldades erinevaid vangla kui ka kriminaalhooldaja poolt väljatoodud täiendavaid käitumiskontrolli nõudeid, suudaks süüdimõistetu läbida katseaja edukalt. Lisaks vähendab usaldust kinnipeetava suhtes ka tõsiasi, et süüdimõistetu ei ilmunud vabatahtlikult talle mõistetud karistust kandma. Ringkonnakohus märgib, et isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eelduseks. Käesoleval hetkel on küll U.G käitumine olnud õiguspärane, kuna 08.10.2015 kustus Tartu Vangla kontaktiisiku info põhjal U.G-le määratud distsiplinaarkaristus, kuid vaatamata sellele, leiab kohtukolleegium, et süüdimõistetu vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Kuna süüdimõistetu varasemad lubadused on olnud paljasõnalised ning kuriteod on toime pandud narkojoobes, vangistuses puudub võimalus narkootikume tarvitada, süüdimõistetu tegeleb vangistuses narkootikumidest tuleneva probleemiga, siis on käesoleval hetkel süüdimõistetu vabastamine tingimisi ennetähtaegselt ennatlik.
30. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. U.G puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus.
31. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning rahuldab kaitsja taotluse. 5 KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb U.G hüvitada vandeadvokaat L. Nirgi kaitsjatasu 72 eurot.
32. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
33. oktoobri 2015 määrus muutmata, U.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 6