S § 63 lg 1 ja
2. K.M süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks arest 3 (kolm) päeva.
Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik
lg 3, § 50 lg 3 p 2; § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5, § ning § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime
Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on arusaadav ja tunnistab end süüdi. Läks sõbra juurde xxx peole ja seal tarvitati palju alkoholi. Kolme paiku hakkas koju minema ja jõudis taksoga koju kella poole nelja ajal. Võttis ema käekotist auto võtme, kõik teised magasid. Kaugele sõita ei jõudnud. Tee oli märg, libe, keeras küljega vastu posti. Kodu oli lähedal ja läks koju ning mõtles, mida nüüd teha. Varsti tuli ema ja ja küsis mida sa tegid. 10 minutit hiljem kutsus endale ise politsei. Sellest ajast ei ole enam sellistes kogustes alkoholi tarvitanud ja on piirdunud vaid mõne õllega. Kahetseb oma tegu väga, ei ole tahtnud kellelegi halba. Eelmine kord kui kõrvaldati roolist, siis ei olnud ühtegi kainet juhti. Oli ARKis eksamil käinud, kuid kukkus läbi. Püsivat sissetulekut ei ole, käis xxx praktikal, sai rahalisi vahendeid. Kuna praktika on tehtud, siis ei pea enam praktikale minema ning on kaks kuud vaba. On nõus tegema üldkasulikku tööd. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on tõendamist leidnud, isik on nende toimepanemist ka ise tunnistanud. Teod olid ohtlikud, pani ohtu enda elu, samuti seadis pere raskesse olukorda. Menetlusalune isik on xxx, isiklik sissetulek puudub, mistõttu ei pea rahatrahviga karistamist otstarbekaks. On võimalik kas arest või selle asendmaine üldkasuliku tööga. Ka arest ei ole esialgu vajalik, ehk teeb järeldusi kui asendada üldkasuliku tööga. Taotleb menetlusaluse isiku süüditunnistamist
S § 63 lg 1 ja
lg 2 alusel arestiga 20 päeva.
Kuivõrd isik on end näidanud isikuna, kes esialgselt ei peaks aresti kandma, siis asendada üldkasuliku tööga 25 tundi üldkasuliku töö tegemise tähtajaga 2 kuud. Kohtu seisukoht ja põhjendused 2 Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, kontrollinud väärteoasjades kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud.
lg 2 Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 02.11.2019.a kella 05:47 kuni 05:50 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0066 (taatlemistunnistuse nr TTRC-19-00079). Tõendusliku alkomeetri näidud olid mõlemal juhul 0,68 alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,68 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja xxx, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt
lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,63 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, samuti teadmist eelnevast alkoholi tarvitamisest, teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda juhile lubatavat seisundit. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime
§ 223 lg 1 Peale selle süüdistatakse menetlusalust isikut selles, et ta ei kohandanud oma sõiduki kiirust liiklusolukorrale vastavaks ning ei vähendanud kiirust, mille tõttu kaotas sõiduki üle juhitavuse ning sõitis teel välja vastu tänavavalgustusposti. Sellise tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju xxx AS-ile ja xxx AS-ile. Väärteotoimikus leiduvast sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi sündmuskohta xxx tn (xxx juures). Sõidutee on kahesuunaline. Sündmuskohal on xxx poole suunduva sõiduraja laius 3 m ja xxx poole suunduva raja laius 2,8 m. Sündmuskohal on nullpunktiks võetud xx tn (xxx tn poolse) teeserva pikenduse ja xxx tn teeserva pikenduse ristumise koht. Nullpunktist on tõmmatud sirge mööda xxx tn teeserva suunaga xxx pst poole 2,8 m, kus algavad sõiduki rehvi jäljed. Nullpunktist on tõmmatud sirge mööda Xxx tn teeserva suunaga xxx pst poole 38,6 m ja sealt risti vasakule 1 m, kus asub kahjustatud tänavavalgustuspost ja kus lõppevad rehvi jäljed. Nullpunktist on tõmmatud sirge mööda Xxx tn teeserva suunaga xxx pst poole 59,7 m ja sealt risti paremalt 1,2 m, kus asub sõiduauto xxx reg.märgiga xxx parem esirehv. Nullpunktist on tõmmatud sirge mööda Xxx tn teeserva suunaga xxx pst poole 61 m ja sealt risti paremalt 3,4 m, kus asub sõiduauto xxx reg.märgiga xxx parem tagarehv. Muid jälgi ei leitud. Sõiduki vasakpoolne külg on saanud kahjustusi ning kahjustusi on saanud ka puidust tänavavalgustuspost. 3 Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud
lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja sõiduki fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused nii sõidukil xxx reg.märgiga xxx, kui ka tänavavalgustuspostil. Fikseeritud vigastused eeldaks ilmselgelt sõiduki taastamisremonti ja uue tänavavalgustusposti paigaldamist. Sellest teeb kohus järelduse, et sõiduki ja tänavavalgustusposti omanikele on tekitatud varalist kahju. Eeltoodust asub kohus seisukohale, et üheselt on tuvastatud varalise kahju tekkimine sõiduki Subaru reg.märgiga xxx omanikule AS-le xxx ja xxx AS-ile. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos ette heitnud
lg 3 p 2 rikkumist, s.o juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ja vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Antud juhul on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ei kohandanud kiirust vastavalt olukorrale ega tulnud valesti valitud sõidukiiruse tõttu sõiduki juhtimisega toime ning sõitis teelt välja vastu posti. Arvestades sündmuskohal olevat märga teekatet, ebatasast sõiduteed ja lauget kurvi saab väita, et sõidukijuhi poolt oli valitud oludele mittevastav sõidukiirus ning lubatud sõidukiirusega sõites või seda vähendades oleks teelt välja sõitmine olnud välistatud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik ei valinud olukorrale sobivat sõidukiirust, et tulla toime sõiduki juhtimisega ning sõitis teelt välja ja vastu tänavavalgustusposti. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud
Vaadates põhjustatud vigastusi nii autole kui postile, siis pidi sõidukiirus olema küllaltki suur ja juhi reageerimiskiirus küllaltki aeglane. Juhul, kui menetlusalune isik oleks valinud teeoludele vastava sõidukiiruse, oleks liiklusõnnetuse tekkimine olnud välditav. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei kohandanud kiirust vastavalt olukorrale, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidi võimalikuks pidama, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, siis tekitab ta liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus § § 50 lg 3 p 2 nõudeid ja pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. § 236 lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt ronis ta läbi auto turvakardina autost välja ja hakkas kodu poole jooksma, palvetades samal ajal, et tegemist oleks unenäoga. Koju jõudis ta umbes 20 minutit hiljem ja läks oma tuppa. Mõne aja pärast sai ema kõne, et tema autoga on toimunud 4 õnnetus. Seejärel tunnistas ta üles, mis juhtus ja kutsus endale politsei. Seega on kogutud tõenditega tuvastatud, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki menetlusalusest isikust juht lahkus sündmuskohalt, jättes liiklusõnnetusest politseile teatamata ning seda on ta ka ise tunnistanud. Nagu juba eelpool on tõendamist leidnud oli tegemist liiklusõnnetusega, mille tagajärjel on tekitatud varalist kahju.
Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt
p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline kahju nii liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikule AS-ile xxx ja xxx AS -ile.
lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Menetlusalune isik tunnistas juhtunud teo üles alles pärast seda, kui politsei oli võtnud ühendust tema emaga ning teatanud, et tema kasutuses olnud sõidukiga xxx on juhtunud liiklusõnnetus.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.
lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik oli tänavavalgustusposti maha sõitnud, pidi ta aru saama, et ka tänavavalgustuspost kuulub kellelegi, keegi on selle paigaldanud ja pärast maha sõitmist peab selle keegi ka asendama või parandama, s.o kandma kulu, mistõttu oli ta posti maha sõites tekitanud asja omanikule varalist kahju. Menetlusalune isik aga lahkus sündmuskohalt, mistõttu ei saanud talle ka kahju saaja teada olla ja sellest tulenevalt oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Menetlusaluse isiku käitumisest saab aga järeldada, et teda ei kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud, vaid kõige olulisem oli sündmuskohalt võimalikult kiiresti lahkumine, et teda kui liiklusõnnetuse põhjustajat ei tuvastataks. Ühe variandina tuleks kõne alla olukord, kus kahju tekitajat ei ole sündmuskohal ning antud juhul lahkuski menetlusalune isik sündmuskohalt. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada
Antud vaidlusalusel juhul
Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses 5 osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb
Peale liiklusõnnetuse põhjustamist tuli menetlusalune isik oma autost välja ja lahkus sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik pidi liiklussituatsiooni arvestades aru saama sellest, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Liiklusõnnetusest teatas hoopis politsei menetlusaluse isiku emale ning pärast seda tunnistas menetlusalune isik üles, et oli tõepoolest liiklusõnnetuse põhjustanud. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime
§ 201 lg 2
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt K.M juhtimisõigus 02.11.2019 puudus. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 13.08.2019 kui oli kinni peetud samasuguse väärteo toimepanemiselt, s.t ta oli
Sellegi poolest asus menetlusalune isik, keda on samalaadse süüteo eest karistatud ja kes on üheselt teadlik teo keelatusest, taas mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemis e eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli 6 kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod, s.o
lg 2, § 201 lg 2 ja § 223 lg 1 ettenähtud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel.
S § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda
lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt ühel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata. Eelnimetatud liiklusalase väärteo eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata, karistati isikut rahatrahviga. K.M on rahatrahvi tasunud, kuid teinud seda alles pärast käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks olevate väärtegude toimepanemist. See on ilmekas näide sellest, et eelmisest karistusest liiklusalase väärteo toimepanemise eest kaebuse esitaja oodatud järeldusi teha suutnud ei ole ja ta on jätkanud süütegude toimepanemist ja liikluse ohustamist. Kaebuse esitajale määratud rahatrahv on küll tasutud, kuid sellegipoolest viitavad taolised karistusandmed sellele, et eelnenud karistuse rangus ega liik oma eesmärki täitnud ei ole. Arvestada tuleb sedagi, et menetlusalune isik on enda sõnul õpilane ning omandab tulevikuks erialaseid teadmisi ning seetõttu puudub tal püsiv ja legaalne sissetulek ning seega võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul lisaks sellele, et rahatrahv pole oodatud mõju avaldanud, puuduvad tal ka piisavad rahalised vahendid rahaliste mõjutusvahendite maksmiseks. Puutuvalt rahatrahvi kui tulemuseta jäänud karistusliiki, näitab ka uue väärteo teadlik ja eesmärgipärane toimepanemine – isik on taaskord vaatamata juhtimisõiguse puudumisele juhtinud sõidukit isikuna, kellel puudub juhtimisõigus olles samal ajal ka juhile keelatud seisundis, põhjustades ka liiklusõnnetuse. Selline asjaolu näitab, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistust, juhtimisõiguse puudumist ja jätkab järjekindlalt liikluses juhina osalemist ning liikluse ohustamist ning võrreldes eelmise väärteoga on tema käitumine liikluses muutunud ohtlikumaks. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt karistuse kohaldamisse
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest peab kohus võimalikuks karistuse mõista alla
Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemisel üle keskmise, kuivõrd lubatud alkoholipiirmäära on ületatud üle
Samas on tuvastatud, et menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud veel kaks liiklusalast väärtegu, mis muudab menetlusaluse isiku süü veelgi suuremaks. Hinnates süü suurust
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0, 63 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu juhib kohus tähelepanu asjaolule, et vaid 0, 11 mg/l suurema näidu korral oleks olnud tegemist juba kuriteoga ning sellele oleks järgnenud kriminaalkaristus. Seega 7 võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü
lg 2 mõttes on maksimaalse lähedane ning kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud kolm erinevat väärtegu, siis seda enam on süü suurem. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni ülemmääras. Samas leiab kohus, et kuivõrd kehtivate karistusandmete kohaselt ei ole menetlusalust isikut varem arestiga karistatud ja menetlusalune isik on toimepandut kahetsenud, mida saab arvestada kergendava asjaoluna, siis võib esimesel korral mõista karistuse küll üle keskmise määra, kuid oluliselt alla ülemmäära, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest või välistama samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal ning annaks menetlusalusele isikule arusaama, et järgmise süüteo toimepanemisel saab karistus olema oluliselt rangem. Mis puudutab karistust
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel, siis vaatamata sellele, et menetlusaluse isiku teos on väärteokoosseis ja alus tema karistamiseks vähemalt keskmises määras, leiab kohus, et kuna menetlusalune isik teatas, seda küll pärast süütegude asetleidmist ja politsei poolt avastamist, ise politseisse, et ta on need teod toime pannud, peab kohus seda siiraks kahetsusavalduseks, mistõttu võib karistuse mõista oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd menetlusalusel isikul on õpingud pooleli ja ta nõustus mõistetava aresti asendamisega üldkasuliku tööga, leiab kohus, et kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, ta jätkab õpinguid ning on toimepandut kahetsenud, võib mõistetava karistuse asendada üldkasuliku tööga, andes selle tegemiseks piisava ajavahemiku, mil menetlusalune isik ei ole otseselt õpingutega seotud. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.