lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav J.L, isikukood XXX; elukoht: XXX; EV kodanik; haridus: XXX, emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta; kriminaalkorras karistatud viimati - 13.04.2015.a. Harju Maakohtu poolt
järgi vangistusega 6 kuud,
Katseaja lõpp 12.06.2016.a., - kehtivad väärteokaristusi 4 , Tõkend – ei ole kohaldatud (kahtlustatavana kinni peetud 23.03.2016.a.) Kaitsja Margus Viira RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.L
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata J.L eelvangistus 23.-24.03.2016, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Vastavalt
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.04.2015 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 (kuus) kuud vangistuse võrra ning liitkaristusena mõista 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetav karistus 8 kuud ja 28 päeva ehk 268 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) tundi üldkasulikku tööd.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel on J.L kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal
lg 1 nimetatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); 2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt
lg 2 p 21 kohustada J.L mitte omada või tarvitada üldkasuliku töö tegemise aja, s.o 1 (ühe) aasta jooksul narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Määrata J.L Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Vabastada J.L kohtusaalis. Menetluskulud Välja mõista J.L´lt sundraha 322.50 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 120 eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks antakse koheselt kätte või edastatakse süüdistatavale eposti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: J.L ´d süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud väheväärtusliku vallasasja varguste toimepanemise eest
lg 1 alusel 08.04.2015 ja 06.11.2015 (teod toime pandud 07.-08.04.2015 ja 06.11.2015), 23.03.2016 kella 15.20 paiku Tallinnas Sõle 51 asuvas Selver AS-ile kuuluvas kaupluses alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis kunstküüned maksumusega 13.99 eurot, naiste sokid maksumusega 1.79 eurot, jumestuskreemi Heal maksumusega 15.99 eurot, kõik kokku maksumusega 31.77 eurot, peitis need endaga kaasasolnud kotti, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Oma tahtliku tegevusega J.L pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o
MS § 245 sätetest on abiprokurör Kristina Kivi, süüdistatav J.L ja tema kaitsja Margus Viira käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et abiprokurör taotleb kohtus
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest J.L´le karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 23.-24.03.2016, s.o 2 päeva ja karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Vastavalt
lg 2 alusel suurendada antud karistust Harju Maakohtu 13.04.2015 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 (kuus) kuud vangistuse võrra ning liitkaristusena mõista 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetav karistus 8 kuud ja 28 päeva ehk 268 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) tundi üldkasulikku tööd.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta.
lg 4 alusel on J.L kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal
lg 1 nimetatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata J.L Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
lg 2 p 21 määrata J.L-ile kohustus mitte omada või tarvitada üldkasuliku töö tegemise aja, s.o 1 (ühe) aasta jooksul narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub J.L temale
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuulub J.L´lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 322.50 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb J.L ´lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 96 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja 10 kuud ning menetluskulud tuleb tasuda peale kohtuotsuse jõustumist igakuiselt võrdsetes osades vähemalt 41,85 eurot kuud. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 2565 lg 1 p 2 ja lg 2; § 249; § 311; 313 sätetest. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Margot Mikler 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.