lg 1/; pidi reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale ning vajadusel seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõidutee ületada /
lg 4/; olema tähelepanelikum, hoolikam ja ettevaatlikum, et vältida igasuguse ohu ja kahju tekitamist /
lg 2/; kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, arvestades samal ajal teeoludega /talvine libe tee/, ilmastikutingimustega /eredalt paistev päike/ ja muude liiklusoludega /võimalike jalakäijate liikumine ülekäigurajal ning tema ees liikuda mootorsõiduki kohustus jalakäijale teed anda/, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama nagu võimalike jalakäijate liikumine ülekäigurajale /
T.G jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused täitmata, lähenes hoogu maha võtmata reguleerimata ülekäigurajale ning ei hoidnud tema ees liikuva mootorsõidukiga Volkswagen Passat piisavat pikivahet, mistõttu sõitis tagant otsa ülekäiguraja ees seisma jäänud mootorsõidukile Volkswagen Passat. Mootorsõiduk Volkswagen Passat paiskus mootorsõidukilt Citroen C5 saadud löögist reguleerimata ülekäigurajale välja ja otsa mööda reguleerimata ülekäigurada paremalt vasakule liikuvale jalakäijale XXX’ile, kes saadud löögist paiskus asfaldile. XXX sai liiklusõnnetuse tagajärjel eluohtlikud tervisekahjustused /
T.G rikkus järgmisi liiklusnõudeid:
14 lg 2 /iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist/; § 33 lg 1 /juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist/; § 35 lg 1 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes/; § 35 lg 4 /reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada/; § 46 lg 1/ juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile/; § 50 lg 3 p 1, 2 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. T.G pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohtulikul uurimisel käsitletud tõendid: Kohtuistungitel kuulati ära kannatanu XXX, tunnistaja XXX ning süüdistatav T.G (26.04.2016 kohtuistung, tlk 89-95). Kohtuistungil esitati kohtule järgmised, kirjalikud tõendid: - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemiga (tlk. 9-11A); - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk.12-55); - sõiduki vaatlusprotokollid (tlk. 56-59); - isiku ekspertiisiakt nr 14E-PõI0069 (tlk. 60-63); - 110 salvestiste vastus päringule (tlk. 64); - asitõendi vaatlusprotokoll, 110 kõnede väljatrükid (tlk. 65-69); - juhiloa ning mootorsõiduki andmed (tlk.70); - ekspertiisiakt nr 15E-LL0028 koos skeemiga (tlk. 71-76); - karistusregistri väljavõte (tlk.85); - otsus nr 1257070 puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta (tlk.97); - digiloo haigusjuhtumid (tlk.98-114; 129-130); - OÜ Meditiimi poolt koostatud ravilood XXX kohta (tlk. 114-128); Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et T.G juhtides 29.01.2014 kella 12.45 ajal mootorsõidukit Citroen C5 registreerimismärgiga XXX, sõitis Tallinnas Männiku tee – Pihlaka tänava ristmiku juures asuvale reguleerimata ülekäigurajal tagant otsa ülekäiguraja ees seisma jäänud mootorsõidukile Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX, mille tulemusel paiskas mootorsõiduk Volkswagen Passat reguleerimata ülekäigurajale ning sõitis otsa liikuvale jalakäijale XXXle. Nimetatud asjaolu kinnitab eelkõige süüdistatav ise, kelle sõnade kohaselt sõitis ta õnnetuse toimumise ajal, 29.01.2014 kella 12.45, mööda Männiku teed Saku poolt linna poole. Ühel hetkel nägi ta, et üks auto tema ees juba seisis. Ta pidurdas nii kõvasti, kui jalg piduripedaali jõudis suruda, kuid auto libises teisele sõidukile tagant sisse, mille tulemusel ülekäigurajal olnud jalakäija lendas eesolevast autost eemale. Tunnistaja XXX kinnitas samuti, et sõitis 29.01.2014.a sõiduautoga VW Passat, r/n XXX Männiku teel suunaga linna poole kui nägi, et jalakäija hakkas paremalt poolt teed ületama. Ta võttis hoo maha ning jäi seisma. Seejärel tuli tema tagant sõiduauto Citroen ja sõitis talle tagant sisse, seejärel paiskus tema auto ülekäigurajale ning toimus kokkupõrge jalakäijaga. Kiirabisse helistas süüdistatav. Liiklusõnnetuse toimumine Männiku tee ja Pihlaka tn. ristmiku juures eelnimetatud kuupäeval ja eelnimetatud sõidukite osavõtul on tõendatud ka sündmuskoha vaatlusprotokolli, liiklusõnnetuse skeemi ning fototabeliga, samuti ka sõidukite vaatlusprotokollidega (tlk.10-55; 56-59). Antud tõendid kinnitavad üheselt seda, et 29.01.2014 kella 12.45 ajal osalesid Männiku tee ja Pihlaka tn. ristmiku juures liiklusõnnetuses Citroen C5 registreerimismärgiga XXX, Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX ning jalakäija XXX. Samuti ei ole vaidlust ka selles, et jalakäija XXX sai liiklusõnnetuse tagajärjel eluohtlikud tervisekahjustused. Isiku ekspertiisiaktis nr 14E-PõI0069 oleva eksperdi arvamusest nähtub, et XXXl tuvastati peaajupõrutus koljuluude lahtise murruga koos seljaajuvedeliku eritumisega ninast, traumaatiline ämblikvõrkkestaalune verevalum, põrutushaav kuklas ja nahaalused verevalumid mõlema silma ümber. Peatrauma tüsistus ataksia (koordinatsioonihäire) ja kuulmisnõrkuse ning tinnitusega (vile) paremas kõrvas. Tervisekahjustus on eluohtlik. Vigastused on pikaajalise kuluga kestusega üle 4 kuu, kohtumeditsiiniliselt on tegemist raske kehalise haigusega. Antud asjas on põhiliseks vaidlusaluseks küsimuseks kannatanu XXX ning tunnistaja XXX tegevused, mis eelnesid liiklusõnnetusele.
lg 2 järgi peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse vältimaks ohu ja kahju tekkimist; kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt ei saa ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust lahendada ilma teiste osapoolte käitumist arvestamata (vt nt RKKKo nr 3-1-1-85-12); liiklusõnnetuse puhul pole iseenesest ka välistatud, et mitte ainult ühe, vaid mõlema õnnetuses osalenud juhi käitumises esinevad liiklusnõuete rikkumised, mis on üheaegselt ka saabunud tagajärjega kausaalseoses (nt RKKKo nr 3-1-1-95-11). Kohtu hinnangul sai sündmuste jada alguse kannatanu XXX poolt ülekäiguraja ületamise alustamisega, seega tuleb esmalt analüüsida kannatanu õnnetuse eelset käitumist.
lg 7 kohaselt peab jalakäija reguleerimata ülekäigurajal – 1) enne sõidutee ületamist läheneva sõiduki kaugust ja kiirust; 2) annab juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda; 3) veendub, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu. Kannatanu XXX sündmust ei mäleta. Kannatanu teadis toimunust istungil rääkida nii palju, et 29.01.2014.a oli ta minemas kingsepa juurde ning ületas seetõttu Männiku teel olevat reguleerimata ülekäigurada. Asjaolu, et kannatanul on juhtunu osas amneesia, nähtub ka kannatanu meditsiinidokumentidest. Seega peab kohus kannatanu käitumise konstrueerima teiste, olemasolevate tõendite baasil. Süüdistatava T.G ütlused kannatanu võimaliku käitumise osas on erinevates menetluse etappides olnud vastuolulised. Kohtuistungil rääkis süüdistatav, et sõitis mootorsõidukiga mööda Männiku teed kiirusega 50 km/h, kui nägi ühel hetkel, et üks auto juba ees seisab. . Kohtuistungil taotles prokurör KrMS § 289 lg 1 alusel süüdistatava kohtueelsel menetlusel ütluste avaldamist osas, mis puudutas jalakäija tee peale astumist. Kaitsja avaldamisele vastu ei vaielnud ja nentis, et prokuröri poolt viidatud vastuolu tõepoolest esineb. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja avaldas KrMS § 289 lg 1 alusel süüdistatav T.G kohtueelsel menetlusel antud järgmised ütlused: Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et jääb siiski selle juurde, et ta nägi jalakäijat läbi eesoleva auto klaasi. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-131-13 märkinud, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Kohtu hinnangul tuleb antud süüdistatava ütlused osas, mis need puudutavad kannatanu ülekäigu rajale astumist, tõendikogumist välja jätta: süüdistatav on selle fakti osas andnud erinevaid ütlusi, mõistlikku põhjendust vastuolude selgitamiseks T.G kohtule ei esitanud. Edasiste sündmuste osas märkis T.G, et ta pidurdas nii kõvasti kui jalg piduripedaali peale suruda jõudis, kuid auto libises teisele autole tagant sisse. Süüdistatav nentis kohtuistungil, et eessõitva auto pidurdamine oli äkiline ning selgitas, et ta rääkis hiljem tunnistaja XXX, kellelt sai teada, et tunnistaja sai hädavaevu pidama – tänavavalgustusposti otsas oleva prügikasti tõttu oli jalakäija teele ilmumine tunnistaja jaoks ootamatu. Kohus nõustub prokuröriga selles, et süüdistatava ütlused riimuvad 12.01.2015 asitõendi vaatlusprotokollis (tlk 65-69) kajastatuga, so osas, kus patrullekipaaž ja avariigrupp vahetavad infot (tlk 69) Kohus nõustub prokuröri järeldusega selles, et sündmuskohal oli tõenäoliselt siiski juttu kannatanu ootamatust ilmumisest sõiduteele; prügikasti olemasolu, millele tunnistaja XXX süüdistatava sõnul sündmuskohal viitas, nähtub sündmuskohal tehtud fotodelt (nt tlk 15 foto nr 4, tlk 35 foto nr 43) Tunnistaja XXX andis kohtus ütlusi, et sõitis Männiku teel, kui nägi, et jalakäija hakkab ülekäigurajal teed ületama. Ta võttis hoo maha ning jäi seisma. Talle , et jalakäija oli veendunud, et hakkab pidurdama ning seetõttu astus teele. Pidurdamine ei olnud blokk, kuid samas ka mitte sujuv, selline kõvem, et jalakäijat üle tee lasta. Tagant tuli aga auto ning sõitis tema sõidukile aga sisse. Kohtu küsimustele vastates tunnistaja XXX samas nii kindel oma varasemates väidetes enam ei olnud. Tunnistaja märkis, et tema teada tal kannatanuga silmsidet, ta , kui palju inimene , kui kaugelt sõites vaadata kus prügikast jääb ette ja teda näha ei ole, siis kui juba teda näha on, siis ta , kas kannatanu märkas, et ta jääb seisma – ta . Sündmuskoha vaatlusel tunnistaja XXX mootorsõidukil pidurdamisjälgi ei tuvastatud; pidurdamisjäljed olid sõiduautol Citroen, r/n XXX, mida juhtis süüdistatav. Seega on usutav, et tunnistaja XXX ei vajutanud oma sõiduki pidureid nn blokki. Samas nähtub ekspertiisiaktist nr 15ELL0028 fakt, et XXX ei olnud just ülemääraselt aega reageerida – ekspert on ekspertiisi käigus konstrueerinud sõiduautode VW ja Citroen asendi kokkupõrke hetkel. Ekspertiisiaktis sisalduval graafilisel jooniselt nähtuvalt on VW kokkupõrke hetkel esiosaga vöötrajal, mitte selle ees oleva stoppjoone taga. Hinnates XXX poolt juhitud sõiduki paiknemist, asitõendi vaatlusprotokollis kajastatut, tunnistaja ebakindlust kannatanu veendumises, et sõidutee ületamine on ohutu ning süüdistatava ütlusi sündmuskohal räägitu osas, nõustub kohus prokuröriga selles, et kuigi kannatanu ületas sõiduteed selleks ettenähtud kohas, võib esitatud tõendite pinnalt siiski järeldada, et kannatanu astus ülekäigurajale ettevaatamatult. Samas ei olnud kannatanupoolne
lg 7 sätestatud nõude rikkumine põhjuslikus seoses tagajärjega – antud juhul siis menetluse esemeks oleva liiklusõnnetusega, mille tagajärjel tekkisid kannatanule eluohtlikud tervisekahjustused. Prokurör märkis õigesti, et põhjuslikku seost saaks jaatada olukorras, kus kannatanule sõitnuks otsa tunnistaja XXX. Antud juhul nähtub kohtule esitatud tõenditest (eelkõige tunnistaja XXX ja süüdistatava T.G ütlustest) fakt, et tunnistaja XXX suutis oma sõiduki peatada ning kannatanule otsasõitu vältida. Kohus nõustub täielikult eksperdi järeldustega ekspertiisiaktis nr 15E-LL0028 (tlk.71-75) selles, et edasistes sündmustes kannatanu süüst rääkida ei saa. Eksperdi väitel ei tekitanud jalakäija ohtu T.G poolt juhitud sõiduautole Citroen C5, r/n XXX juhile. Järgnevalt ei lugenud ekspert liiklusohuks, mida sõiduauto Citroen juht pidi vältima, ka sõiduauto VW Passat r/n XXX peatumist ülekäiguraja ees. Kohus märgib, et XXX suutis oma sõiduki peatada (vt tunnistaja ja süüdistatava ütlused) ja kannatanule otsasõitu vältida, kuid kahetsusväärselt ei suutnud VW Passati taga sõidukiga Citroen liikunud T.G hoiduda kokkupõrkest ees peatunud sõidukiga, mis paiskus otsa kannatanule, kes sai kirjeldatud õnnetuse tagajärjel eluohtlikud tervisekahjustused.
lg 1 kohustab juhti vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Antud juhul T.G nimetatud kohustust ei täitnud ning tal ei õnnestunud vältida otsasõitu ees seisnud sõiduautole VW, mis paiskus otsa teed ületavale kannatanule. Kohus märgib, et olukorras, kus T.G valinuks sellise sõidukiiruse ja pikivahe, mis võimaldanuks tal ees peatunud sõiduautole VW otsasõitu vältida, ei oleks VW paiskunud otsa teed ületavale kannatanule ning viimane ei oleks saanud eluohtlikke tervisekahjustusi. Ekspert jõudis järeldusele, et sõiduauto Citroen arvutuslik sõidukiirus pidurdusjälgede alguses oli ca 50 km/h. Tegemist on asulasisesel teel lubatud suurima sõidukiirusega, kuid
lg 3 p 1, 2 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et liikusõnnetus toimus talvisel ajal, mil teed on tavapärasest libedamad ka asulasisesel teel; kohus märgib, et 50 km/h asulasisesel teel ei ole kohustuslik sõidukiirus, juht peab vajadusel (ja eelkõige
Kohus nõustub ka prokuröri loogikaga selles, et lisaks eelpool loetletud kohustuste eiramisele eiras T.G ka
§-des 33 lg 1 ja 35 lg 1 sätestatud kohustusi (s.o juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit, eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes) ning
lg 4 sätestatud kohustust (s.o reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada). Kohus märgib, et sündmuskohal tehtud fotodelt nähtuvalt oli tegemist sirge teelõiguga. Kuigi prügikasti paigutust võib teed ületama asuvate jalakäijate turvalisuse aspekti silmas pidades pidada võrdlemisi ebaõnnestunuks, on liiklusmärk, mis tähistab reguleerimata ülekäigurada kohtu arvates sõidukijuhile hästi nähtav. Kohus märgib, et kooskõlas
lg 4 peab juht ülekäigurajale lähenedes arvestama ja ette nägema, et märgitud kohas võivad sõiduteele ilmuda jalakäijad ning juba ettevaatavalt kohandama oma kiiruse vastavaks ning olema valmis vajadusel pidurdama. Käesolevas kriminaalasjas on 16.10.2014.a läbi viidud ka isiku kohtuarstlik ekspertiis. Eksperdi arvamuse kohaselt tuvastati XXXl peaajupõrutus koljuluude lahtise murruga koos seljaajuvedeliku eritumisega ninast, traumaatiline ämblikvõrkkestaalune verevalum, põrutushaav kuklas ja nahaalused verevalumid mõlema silma ümber. Peatrauma tüsistus ataksia (koordinatsioonihäire) ja kuulmisnõrkuse ning tinnitusega (vile) paremas kõrvas. Tervisekahjustus on eluohtlik. Vigastused on pikaajalise kuluga kestusega üle 4 kuu, kohtumeditsiiniliselt on tegemist raske kehalise haigusega. Seega on eksperdi arvamusega tõendatud, et XXX sai liiklusõnnetuse tagajärjel rasked tervisekahjustused. Hinnates tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetus on toimunud süüdistatava T.G poolt
lg 1, § 35 lg 1, 4; § 46 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1, 2 ettenähtud nõuete rikkumise tagajärjel ja on otseses põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega – kannatanu XXX raske tervisekahjustusega. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab käsitletav süüteokoosseis ettevaatamatust nii sõiduki liiklusvõi käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes kui ka sellega põhjustatud raske tervisekahjustuse suhtes. Sealjuures piisab, kui isik tegutses vähemalt hooletusega. KarS § 16 lg 4 (kaudne tahtlus) ja KarS § 18 lg 2 (kergemeelsus) ja lg 3 ( hooletus) võrdlusest tuleneb, et kaudse tahtluse puhul näeb isik ette tagajärge. Kaudse tahtluse ja hooletuse eristamine on võimalik voluntatiivse ehk tahtelise elemendi abil. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tagajärje mittesaabumisele, kuigi peab võimalikuks süüteo koosseisule vastava asjaolu saabumist. Kui isik aga paneb teo toime hooletusest, siis ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Süüdistataval ei olnud tahtlust rikkuda liiklusseadust teist liiklejat ohustaval või takistaval viisil. Kohus asub seisukohale, et liiklusnõuete rikkumine on toime pandud hooletusest. T.G ei toiminud piisavalt hoolikalt ega arvestanud liiklemisel kõiki neid asjaolusid, milleks liiklusseadus teda kohustab. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema ning sellisel juhul oleks liiklusõnnetus ja XXX raske tervisekahjustus jäänud saabumata. Kohtu hinnangul pani T.G toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on T.G näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Tsiviilhagi: VÕS § 127 lg sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Sarnane regulatsioon sisaldub ka TsMS § 233 lg
sätteid ning põhjustanud kanntanule eluohtlikke vigastusi. Prokurör palus T.G süüdi mõista KarS § 423 lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 1 aasta ja 3 kuud, mis jätta tingimisi täitmisele pööramata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Kohus ei nõustu prokuröriga, et antud asjas ei esine karistust kergendavat asjaolu, so kahetsust. T.G märkis kohtuistungil, et kui ta vaid saaks, keriks aega tagasi, tal on toimunust väga kahju. Kohtu hinnangul on tegemist kahetsusega, mis oli kahtlemata siiras. Seega tuleb karistust kergendavaks asjaoluks lugeda T.G poolt avaldatud kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav T.G on varem kriminaalkorras karistatud, kuid mitte liiklusalase rikkumise eest (vt. karistusregistri õiendit tlk.85). Juhtumi näol on tegemist ettevaatamatusest toime pandud liiklusseaduse sätete rikkumisega, mitte tahtlikult toime pandud kuriteoga. Samas on teo tagajärg raske: kannatanu XXX elu õnnetuse tõttu kardinaalselt muutunud, kannatanu elukvaliteet on langenud. Kohus asub seisukohale, et T.G-le tuleb mõista karistuseks sanktsiooni keskmise määra lähedane vangistus, arvestades sealjuures karistust kergendava asjaolu esinemist. Mõistetud vangistus on kohane jätta KarS § 73 alusel täimisele pööramata. Prokurör taotles T.G suhtes KarS § 50 lg 1 lisakaristuse kohaldamist 5 kuuks. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-122-13 sedastanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Kohtu hinnangul ei ole lisakaristuse kohaldamine antud juhul põhjendatud. T.G ei ole varem liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Süüdistuse sisuks olev kuritegu on toime pandud kaks aastat tagasi ning puuduvad andmed, et T.G oleks vahepeal pannud toime uusi rikkumisi. Kohtu hinnangul puudub seega alus rääkida sellest, et T.G jaoks on liiklusreeglite eiramisest saanud harjumussüütegu, mille tõttu tuleb isik teatud ajaks liiklusest kõrvaldada. Kohus märgib, et kahtlemata oleks kohtul kohane kaaluda isikult juhtimisõiguse äravõtmist olukorras, kus sõidukijuht põhjustas fataalsete tagajärgedega õnnetuse nt tahtlikult ja märkimisväärselt kiirust ületades, alkoholi- või narkojoobes, kuid antud juhul ei ole T.G suhtes lisakaristuse kohaldamine teo toimepanemisest möödunud aega, isikul kehtivate liiklusalaste rikkumiste puudumist ning teo asjaolusid silmas pidades kohtu arvates põhjendatud. Eeltoodu alusel tuleb T.G süüdi mõista KarS § 423 lg 1 järgi ja karistada 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta T.G-le mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata, juhul kui T.G ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada T.G-le määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 19.05.2016. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 3, 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas ekspertiisitasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 645,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tuleb T.G-lt välja mõista ekspertiisitasu kogusummas 541,00 eurot, so liiklustehniline ning isiku kohtuarstlik ekspertiiside kulud (õiendid maksumuse kohta tlk 77 ja tlk.78). Kannatanul oli esindaja, kes esitas kuluarvestuse ning palus süüdistatavalt välja mõista kannatanu poolt kandmisele kuuluva õigusabikulu 945,00 eurot (summa sisaldab käibemaksu). KrMS 175 lg 1 p 1 järgi on valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu menetluskulu. Kohus, olles tutvunud kannatanu esindaja poolt esitatud kuludokumentidega, märgib, et õigusabi tunnitasu määr 70,00 eurot on mõistlik, samuti on mõistlik esindaja poolt kajastatud ajakulu. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu, kohus leiab, et süüdistatavalt kuulub täies ulatuses väljamõistmisele ka kannatanu poolt valitud esindaja õigusabikulu. KrMS § 180 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada KrMS §-s 182 esitatud erandeid, osundatud norm käsitleb selgesõnaliselt menetluskulude jaotust olukorras, kus menetluskulu on tekkinud seoses tsiviilhagi KarS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kohus võib määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Arvestades menetluskulude suurust ning väljamõistetud tsiviilhagi, leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud menetluskulude ositi tasumine. Kohtu hinnangul menetluskulude täies ulatuses tasumine võib kaasa tuua isikule makseraskused. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud ka menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb T.G-lt välja mõista menetluskuluna sundraha 645,00 eurot ning ekspertiisitasud kokku summas 541,00 eurot. T.G poolt valitud kaitsjale makstud tasu 1680,00 eurot-jätta T.G enda kanda. T.G-lt tuleb kannatanu kasuks välja mõista kannatanu poolt valitud esindaja õigusabikulu 945,00 eurot. Menetluskuluna välja mõistetud sundraha ning ekspertiisitasu tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „T.G , 1-16-128, menetluskulu“. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - Kriminaalasja juurde on võetud CD plaat kõnesalvestisega. Kohus leiab, et CD plaat ei koorma asja materjale ning see tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada koos kriminaaltoimikuga. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.