Obsah (8)

§ 329§ 65§ 871§ 120§ 203§ 64§ 68§ 424

Kriminaalasi nr 1-15-1090 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2015. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-1090 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistu

§ 329

järgi ja karistatud vangistusega 3 kuud.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristus kohtuotsuste kogumi järgi, suurendades M.H-le mõistetud karistust temale Tartu Maakohtu 28.12.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-12424 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 7 kuud 28 päeva vangistust võrra. M.H-le mõisteti liitkaristuseks 10 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.02.
2. a ja lõppeb 23.01.
3. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid M.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Prokurör leidis, et M.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud. Prokurör leidis, et karistusjärgset käitumiskontrolli tuleks kohaldada kaheks aastaks ja määrata M.H-le lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, osaleda sotsiaalprogrammis ning lisaks tuleb kohustada M.H üleval pidama oma alaealisi lapsi. Prokurör osundas, et M.H on karistuse kandmise ajal, s.o 26.02.
4. a toime pannud uue kuriteo. Prokuröri hinnangul ei ole M.H talle mõistetud karistusest teinud vajalikke järeldusi ja vanglakaristus ei ole teda alkoholisõltuvusest võõrutanud. Prokurör leidis, et M.H on vajaduse korral võimalus endale leida kindel elukoht Eestis, kuid selleks peab ta ise tööd tegema. Samuti on M.H võimalus leida jõukohast tööd Eestis. Prokuröri hinnangul peaks M.H läbima alkoholivastase ravi. Lisaks pereliikmetele võib M.H ohustada kogu ühiskonda. Kaitsja palus kohtul jätta M.H suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kaitsja osundas, et M.H on püstitunud endale vabanemisjärgselt õiguskuulekad eesmärgid ja M.H soovib minna tööle Soome Vabariiki. Kaitsja hinnangul on M.H puhul karistus täitnud oma eesmärgi ning M.H on aru saanud muutuste vajadusest oma elus. M.H on seadnud endale eesmärgiks mitte tarvitada alkoholi. Kaitsja hinnangul on M.H käitumine karistuse kandmise ajal olnud positiivne, v.a uue kuriteo sooritamine karistuse kandmise ajal. Kaitsja leiab, et M.H-le tuleks anda võimalus oma elu korda seada. Eestisse elama jäädes võib M.H tekkida probleeme töökoha leidmisel, mis omakorda tekitab sotsiaalseid probleeme. Süüdimõistetu M.H palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. M.H puudub vabanemisjärgselt kindel elukoht ja M.H soovib minna tööle Soome Vabariiki. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära M.H, prokuröri ja kaitsja, leiab, et M.H suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. 2
6. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused M.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega. Tartu Maakohtu 28.12.2012. a otsusega (kriminaalasi nr 1-12-12424) tunnistati M.H süüdi

§ 120

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust,

§ 203

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti M.H-le liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka.

Nimetatud kohtuotsuse alusel on M.H asunud karistust kandma. Karistuse kandmise ajal on M.H karistatud Harju Maakohtu 26.02.2015. a otsusega

§ 329

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Tartu Maakohtu 28.12.2012.

a otsusega mõistetud ärakandmata osaga. M.H-le mõisteti liitkaristuseks 10 kuud 28 päeva vangistust. Enne seda on M.H süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 02.02.2009. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-09-1570/1)

§ 424

ja § 329 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati M.H-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.02.2008.

a otsusega (kriminaalasi nr 1-08-2000) mõistetud karistuse ärakandmata osa. M.H-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 11 päeva vangistust. Eeltoodust tulenevalt on M.H Tartu Maakohtu 28.12.2012. a otsusega karistatud tahtliku kuriteo eest üle 2 aasta pikkuse vangistusega (karistus

§ 203järgi).

M.H saab talle mõistetud karistus kantuks 23.01.

1. a. Enne nimetatud kohtuotsust on M.H karistatud Tartu Maakohtu 02.02.
2. a otsusega vangistusega üle ühe aasta (karistus

§ 424ja § 329 järgi).

Sellega on kohtu hinnangul M.H suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 3.

§ 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 3.1 M.H on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. Toimepandud süütegude eest on M.H-le mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas vangistust, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata, aga ka reaalset vangistust. Viimati vabanes M.H vangistusest 10.01.2011. a. M.H on varasemalt toime pannud ka eriliigilisi kuritegusid - korduvalt varavastaseid süütegusid, aga ka isikuvastaseid-, liiklus- ja õigusemõistmisvastaseid süütegusid. Lisaks on M.H süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest karistuse kandmise ajal (

§ 329

). Kuriteo, mille eest M.H käesoleval ajal karistust kannab, s.o karistuse kandmisest kõrvalehoidumine, on ta toime pannud kinnipeetavana lühiajalisel väljasõidul olles. Kohus, hinnates M.H varasemat elukäiku, leiab, et M.H on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster. M.H tegutsemisviisi ei ole mõjutanud karistused, mis on talle mõistetud. Oluline on seegi, et M.H on karistatud kuritegude toimepanemise eest 16-l korral ja vangistuses viibib M.H juba seitsmendat korda. Lisaks vabaduses toimepandud kuritegudele on M.H jätkanud kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal. Eeltoodu näitab kohtu hinnangul, et M.H jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja 3 maailmavaatega. Vaatamata sellele, et M.H on korduvalt pidanud kandma karistust vangistuses, on tema väitel ta just sellel korral aru saanud muudatuste vajadusest. M.H on kinnitanud asja arutamiseks määratud kohtuistungil, et vabanemise korral liitub ta AA-grupiga ning laseb endale teha alkoholi tarvitamist pärssiva süsti. Ühtlasi soovib M.H minna tööle ja hakata tasuma rahalisi nõudeid. M.H puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholi tarvitamise harjumused ja sellest lähtuv mõtlematu tegutsemine. Kohtu hinnangul on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel oluline hinnata ennekõike karistuseesmärkide saavutamist. Kohtu arvates ei anna M.H poolt antud selgitused käesoleval juhul alust arvata, et karistus, mida M.H käesolevalt kannab, ei ole täitnud oma eesmärke. Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolu oluline, kuna esmajärjekorras on oluline isikut mõjutada edasiste kuritegude toimepanemisest hoiduma just mõistetavate karistustega (karistuse eripreventiivsed eesmärgid), mitte karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Üksnes juhul, kui sanktsioonisüsteemis järjest raskemate karistuste mõistmisega ei ole võimalik isiku ohtlikkust kalduvuskuritegude toimepanemisel ühiskonnas maandada piisavalt, on kohtu hinnangul põhjendatud kaalutleda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, mis muude meetmete ammendumisel võimaldaks teostada isiku üle järelevalvet ja suurendada ühiskonna turvalisust ning tagada isiku paremat resotsialiseerumist. 3.2 Kohtu hinnangul on positiivne, et M.H on käesoleva vangistuse jooksul läbinud erinevaid rehabiliteerivaid programme ja osalenud aktiivselt vangla poolt pakutavates tegevustes. M.H on läbinud sõltuvusvõõrutusprogrammi Usk ja teadmine ning nimetatud programmi raames on M.H-ga töötatud ka individuaalselt. M.H osales lisaks sotsiaalprogrammis Viha juhtimine, kuid programm jäi lõpetamata temast mitteolenevatel põhjustel. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt tunnistab M.H sõltuvusprobleemi ja on motiveeritud sellega tegelema. M.H mõistab, et karistuse kandmiselt vabanemise korral peab ta uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks alkoholi tarvitamisest lõplikult loobuma. Kohus leiab, et osalemine sotsiaalprogrammides võib vabanemise korral aidata kaasa M.H paremale resotsialiseerumisele. Sotsiaalprogrammides on tegeletud probleemidega, mis M.H puhul kuritegude riskifaktoriteks on olnud - alkoholi tarvitamine ja agressiivsus. Kohus peab positiivseks, et M.H on osalenud vangla tööhõives ja seda vaatamata talle määratud töövõimetusele 60%. Alates 06.08.

1. a paigutati M.H karistuse kandmise jätkamiseks Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglasse. Avavanglas kohaldati M.H suhtes mitmeid soodustusi ja teda lubati lühiajalisele väljasõidule. M.H paigutati kinnisesse osakonda, kuna ta pani lühiajalisel väljasõidul olles toime uue kuriteo. Käesoleval ajal M.H kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Asjaolud, et käesoleval ajal puuduvad M.H kehtivad distsiplinaarkaristused ning tema suhtes on kohaldatud erinevaid soodustusi ja lubatud lühiajalisele väljasõidule, kinnitavad, et M.H on suuteline oma korda eiravat käitumist muutma ning piisava soovi ja tahte korral järgima kehtestatud nõudeid. 3.3 M.H puudub vabanemisel kindel elu- kui ka töökoht. M.H selgituste kohaselt soovib ta vabanemise korral minna paariks päevaks Lääne-Virumaale oma tütre juurde ja seejärel Soome Vabariiki tööle. Vabanemise korral M.H garanteeritud töökoht puudub, kuid ta on pidanud võimalikuks asuda tööle Soome Vabariigis metsatöödel, kus ta on ka varasemalt töötanud. Soome Vabariigis on M.H võimalus elama asuda oma endise abikaasa poja juurde, kellega ta on vangistuses olles jätkanud suhtlemist. Kohtu hinnangul suurendab lähedase moraalne toetus võimalusi, et M.H oleks piisava tahte ja motivatsiooni korral võimalik kohaneda ühiskonnas ning seda endale edasiseks õiguskuulekad eesmärgid ja nendele vastavalt kohandada oma käitumist. M.H on kohtule selgitanud, et ta ei läheks Soome tööle, kui tal oleks Eestis võimalus ühineda MTÜ-ga Teekond ning saada 4 seeläbi endale nii elu- kui ka töökoht. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on MTÜ Teekond rahalistes raskustes ja tegevuse jätkamine küsitav, mistõttu on kaheldav M.H ühinemine MTÜ-ga Teekond. Samuti ei ole M.H-le tema enda väitel tagatud sotsiaalelamispinna olemasolu. M.H hinnangul ei ole tal Eestis võimalik leida endale töökohta, mis võimaldaks nii temal endal, kui ka tema alaealistel lastel äraelamist. Kohus peab oluliseks, et M.H kindlasti endale vabanedes töö leiaks, kuna see võimaldab olla tegevuses ja saada regulaarset ning legaalset sissetulekut. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, et M.H on tasumata rahalisi nõudeid ligikaudu 4200 eurot. M.H teatav sissetulek on tagatud saadava töövõimatuspensioni näol.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi M.H suhtes esinevad mitmed asjaolud, mis tingiksid tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise, ei pea kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist põhjendatuks. Kuigi M.H on toime pannud erinevaid kuritegusid ja talle on mõistetud eriliigilisi karistusi , ei ole M.H näol tegemist sellise kalduvuskurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral uute raskete kuritegude toimepanemist ja keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega õiguspärasele käitumisele. Kriminaalmenetluse kulud M.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamise kohtuistungist võttis kaitsjana osa vandeadvokaat Rainer Objartel Advokaadibüroost Objartel & Partnerid. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 157,44 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 157,44 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 157,44 eurot. KrMS § 180 lg 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb M.H-lt välja mõista menetluskulud summas 157,44 eurot. Raina Pärn Kohtunik 5