1-16-6147/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 16.10.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-6147 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm Kriminaalasi Viru Vangla materjalid N.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu N.O , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla; elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 14.07.2016 ja lõpp 14.03.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.09.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta N.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja N.O-le. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.09.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.O tunnistati Harju Maakohtu 15.07.2016 otsusega kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning KarS § 68 lg 1, § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 kohaldamisega mõistis kohus talle karistuseks 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 15.07.2016. 1 Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta N.O ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega N.O kohta. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vangistusest vabaneda, asuda tööle kolijana ja aidata ema. Selgitas, et elukaaslast tal ei ole, endist ei taha enam näha. Avaldas, et tervis on halb, avastati kopsuvähk ja läheb uuringutele. Kinnitas, et lapsi enam ei peksa, kuna nüüd on tal mõistus peas, alkoholi ei tarbi, suitsu ei tõmba, tahab elus uue lehekülje keerata ja on valmis minema ka alkoholi vastasele ravile. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ning vangistuses viibib ta teist korda. Seega ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik, varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Viimased kolm kuritegu on vägivaldsed, seotud pere- ja paarisuhtes enesevalitsuse kaotamisega. Soodusteguriks on vaimne tervis (isikul on diagnoositud nõrgamõistuslikkus). Esmalt rõhutab kohus, et kinnipeetav ei ole vangistuse tingimustes suutnud järgida seal kehtivaid reegleid, kuna tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus on seisukohal, et distsiplinaarkaristusena 10-ööpäevaks kartserisse paigutamine viitab tõsisemale korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu süvendab kahtlust kinnipeetava võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Positiivsena võib välja tuua, et alates 08.12.2016 töötab kinnipeetav vangla majandustöödel koristajana ning on läbinud vestlused psühholoogiga viha ohjamise võimalikkuse ning alternatiivsete käitumisvariantide leidmise teemal. Ka on isikul vabanemise korral olemas kindel elukoht ema juures. Samas tuleb märkida, et samas majas elavad N.O poolt sooritatud kuritegude ohvrid (kannatanud ehk endised elukaaslased ja nende lapsed). Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses säilitada enesevalitsust ja hoiduda konfliktsituatsioonidest, siis tuleb tema elukohast tulenevaid asjaolusid pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Ka endine elukaaslane, kes elab samas majas, ei poolda N.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja on märkinud, et kinnipeetav küll helistab talle, 2 kuid ta ei soovi N.O-ga suhelda. Lähedastest on kinnipeetavat koju ootamas üksnes ema, õega tal suhtlus puudub, vendadega suhtleb harva ja oma täiskasvanud pojaga puudub üldse kontakt. Seega on kinnipeetava positiivne lähisuhtevõrgustik suhteliselt väike. Positiivseks saab lugeda veel seda, et N.O-le on vabanemise korral garanteeritud töökoht xxxx: firma tegeleb kolimisteenuse pakkumisega ja kinnipeetav saaks tööd kolijana. Tööle asumine on oluline isiku majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Isiku varasemad kuriteod on seotud alkoholi tarvitamisega, tarvitas alkoholi koos ravimitega ja see muutis ta vägivaldseks. Kinnipeetav mõistab aga üksnes osaliselt alkoholi tarvitamise negatiivseid tagajärgi. Kinnipeetaval on diagnoostitud nõrgamõistuslikkus, mis avaldub kerges kognitiivsete võimete puudes, psüühhika- ja käitumishäiretes, millega kaasnevad ärevushood. Viimaste osas saab vanglas pidevalt medikamentoosset ravi. Keerulisemates olukordades vajab kinnipeetav juhendamist, käitumine on tingitud hetkeemotsioonidest, isik võib kergesti kaotada enesevalitsuse ja käituda vägivaldselt. Oht on kõige suurem siis, kui isik on alkoholijoobes, jätab oma rohud võtmata, kui tal tekib konfliktsituatsioon ja ta jätkab elamist endises elukohas. Ka on isik varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo (viibis vabaduses ainult 2 kuud). Oma praegust kuritegu õigustab ja süüd ei tunnista. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku lubadustest või soovist piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 42% ja vägivaldse kuriteo kordumise tõenäosuseks 52%, mis on keskmisest oluliselt kõrgem näitaja. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning ema toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus jätab N.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 3