Obsah (6)

§ 199§ 218§ 56§ 73§ 74§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5324 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

§ 199

lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. juuli
2. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav I.H (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, apellatsioon RESOLUTSIOON
3. Süüdistatav I.H kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga esitatud apellatsioon Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja
4. juuli
5. a otsuse peale jätta läbi vaatamata selle põhjendamatuse tõttu ja tagastada esitajale.
6. K. Kooga Advokaadibüroole makstava õigusabi tasu suuruseks I.H-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest määrata 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot. 2.
7. I.H-lt mõista välja Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot, määratud kaitsjale vandeadvokaat Kaido Koogale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 2.
8. Menetluskulu tuleb tasuda
9. päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. MAAKOHTU OTSUS
10. Viru Maakohus
11. juuli
12. a lühimenetluses tehtud otsusega karistas I.H

§ 199lg 2 p 9 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg-t 2 kohaldades vähendas kestuseni 8 kuud. 1.1. Süüdi tunnistas maakohus I.H süstemaatilistes vargustes

§ 199

lg 2 p 9 järgi selles, et tema, olles varem korduvalt karistatud kriminaalkorras varguste toimepanemise eest, taas: -

1. aprillil
2. a kella 10.37 paiku sisenes AS OG Elektra kauplusesse Grossi Toidukaubad aadressil Tartu mnt 15a, Jõhvi ja varastas müügisaalist šampooni „Head & Shoulders“ 4 tükki hinnaga 3,98 eurot tükk, seega kaupa kokku summas 15,92 eurot, peites kauba endale jope alla ja lahkus kauplusest kauba eest maksmata; AS-le OG Elektra tekitatud varaline kahju on kokku 15,92 eurot; -
3. aprillil
4. a kella 10.48 paiku sisenes AS OG Elektra kauplusesse Grossi Toidukaubad aadressil Tartu mnt 15A, Jõhvi ja varastas müügisaalist šampooni „Head & Sholders“ 6 tükki hinnaga 3,98 eurot tükk, seega kaupa kokku summas 23,88 eurot, peites kauba endale jope alla ja lahkus kauplusest kauba eest maksmata; AS-le OG Elektra tekitatud varaline kahju on 23,88 eurot; -
5. aprillil
6. a kella 12.22 paiku sisenes AS OG Elektra kauplusesse Grossi Toidukaubad aadressil Tartu mnt 15A, Jõhvi ja varastas müügisaalist piimašokolaadi Karl Fazer 200g 14 tükki hinnaga 2,58 eurot tükk, seega kaupa kokku summas 36,12 eurot, peites kauba endale jope alla ja lahkus kauplusest kauba eest maksmata; AS-le OG Elektra tekitatud varaline kahju on 36,12 eurot; -
7. detsembril
8. a kella 15.00 paiku sisenes AS OG Elektra kauplusesse Grossi Toidukaubad aadressil Estonia pst 30A, Kohtla-Järve ja varastas müügisaalist kompvekid Merci 10 tükki hinnaga 4,48 eurot tükk, seega kaupa kokku summas 44,80 eurot, peites kauba endale jope alla ja lahkus kauplusest kauba eest maksmata; AS-le OG Elektra tekitatud varaline kahju on 44,80 eurot; -
9. detsembril
10. a kella 16.38 paiku sisenes AS OG Elektra kauplusesse Grossi Toidukaubad aadressil Estonia pst 30A, Kohtla-Järve ja varastas müügisaalist kompvekid Merci 10 tükki hinnaga 4,48 eurot tükk, seega kaupa kokku summas 44,80 eurot, peites kauba endale jope alla ja lahkus kauplusest kauba eest maksmata; AS-le OG Elektra tekitatud varaline kahju on 44,80 eurot; -
11. detsembril
12. a kella 12.10 paiku sisenes AS OG Elektra kauplusesse Grossi Toidukaubad aadressil Estonia pst 30A, Kohtla-Järve ja püüdis varastada müügisaalist šokolaadi Milka 15 tükki hinnaga 1,28 eurot tükk, seega kaupa kokku summas 19,20 eurot, peites kauba endale jope alla ning lahkus müügisaalist kauba eest maksmata, kuid oli pärast kassadest möödumist kaupluse töötaja poolt tasumata kaubaga kinni peetud ning I.H tegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata. Kaup on rikkumata tagastatud kauplusele. 1.
13. I.H-le mõistetud karistust põhjendas kohus järgmiselt. I.H pani toime teise astme kuriteod otsese tahtlusega. Kuriteod oli suunatud võõra vara vastu. Oma tegudega tekitas ta kannatanutele materiaalset kahju. I.H süü kuritegude toimepanemisel ei ole hinnatav suurena. Kriminaalkorras on süüdistatavat varem karistatud kuuel korral, kusjuures tema teod olid ka siis suunatud vara vastu. Samuti on teda üheteistkümnel korral karistatud väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas viiel korral

§ 218järgi.

I.H tegudes esinevad karistust kergendavad asjaolud – süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et eelmärgitut arvestades, samuti õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes ja mõjutamaks süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb teda karistada reaalse vangistusega sanktsiooni keskmisest oluliselt madalamas määras. I.H karistusest vabastamiseks või tema karistuse muul viisil oluliselt kergendamiseks alust ei ole. MAAKOHTU OTSUSE PEALE ESITATUD APELLATSIOON 2. Kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni I.H kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes taotleb lahendi tühistamist osaliselt, s.o kaitsealusele mõistetud karistuse osas. Ta palub teha uue otsuse, millega I.H karistust kergendada. Kaitsja esitab järgmised põhjendused.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus ei ole vangistuse mõistmist põhistanud, kuigi

§ 199lg 2 võimaldab mõista ka teisi karistusi.

2 Samuti on süüdistatava karistuse eesmärke võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 56

lg 1 kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I.H ei ole katseajal kuritegelikult käitunud. Seega oleks süütegude toimepanemisest hoidumise ja õiguskorra kaitsmise huvides otstarbekas määrata talle tingimisi vangistus võimalikult pika katseajaga või siis asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kui ringkonnakohus leiab siiski, et I.H tuleb karistada reaalse vangistusega, siis tuleb vähendada talle mõistetud vangistuse määra. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kriminaalkolleegium selgitab esmalt, et ringkonnakohus võib KrMS § 326 lg-st 3 juhindudes apellatsiooni jätta läbi vaatamata juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et sellel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga, mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Sellekohane otsustus tuleb lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades seejuures kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo 3-1-1-96-09, p 10.5). Lahendi nr 3-1-1-49-10 p-s 5 on Riigikohus rõhutanud sedagi, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega, näiteks karistuse osas, ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg-le 3 tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo 3-1-1-120-09, p 8.5).
2. Ringkonnakohus, hinnates kaitsja Kaido Kooga esitatud apellatsiooni põhjendatust ja kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, leiab, et sellel ilmselgelt ei ole edulootust ehk tegemist on perspektiivitu kaebusega ning see tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. Nimelt on kriminaalkolleegium üksmeelselt seisukohal, et maakohus on I.H-le karistust mõistes juhindunud

§-s 56 sätestatust, karistus ei hälbi karistuspraktikast ning puuduvad võimalused selle revideerimiseks väiksemas suunas ja/või individualiseerimiseks tingimisi kohaldamata jätmise või üldkasuliku tööga asendamise läbi.

1. Taolist seisukohta põhistades märgib ringkonnakohus kõigepealt ära, et kuigi kaitsja heidab maakohtule ette põhjenduste puudumist karistusliigi valikul, ei nimeta ta sellele järgnevalt ära ühtegi asjaolu, mis kasvõi kaitse seisukohast võiks õigustada I.H-le rahalise karistuse mõistmist. Samuti ei selgu apellatsioonist otsesõnu ka vastavat taotlust. Kuivõrd vandeadvokaat on taolise märkuse aga teinud, toonitab kriminaalkolleegium siin oma positsiooni ehk seda, et õigusliku järelmina rahaline karistus on I.H puhul välistatud. Süüdistatavat on kriminaalkorras karistatud korduvalt, sealhulgas vabadusekaotuslike karistustega. Kohtupraktikas on korduvalt osundatud, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid tema hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades (nt RKKKo 3-1-1-99-06). Olukorras, kus süüdistatavat on korduvalt karistatud rangeima sanktsiooniliigiga ning seda tulemusetult, puudub igasugunegi alus väitmaks, et eripreventiivses tähenduses mõjuks talle positiivselt hoopis kergemaliigiline karistus.
2. Nagu juba osundatud, ei pea ringkonnakohus võimalikuks ka maakohtu poolt vajalikuks arvatud karistusmäära vähendamist. Esimene kohtuaste on mõistnud I.H-le kuue varguse (üks neist jäi katsestaadiumisse) toimepanemise eest

§ 199

lg 2 p 9 järgi karistuseks 1 aasta vangistust, s.o sanktsiooni keskmisest 1 aasta 6 kuu võrra väiksema karistuse. Puuduvad alused või põhjus selle kohendamiseks veelgi väiksemas suunas. Kohtuotsuse vastavasisulised põhistused hindab kriminaalkolleegium seejuures piisavateks, selgeteks ning kohtupraktikas välja kujunenud põhimõtteid järgivaiks. Kuivõrd apellatsioonis maakohtu asjassepuutuvatele argumentidele ühtegi sisukohast vastuväidet ei esitata, ringkonnakohus sellel küsimusel pikemalt ka ei peatu. 7. Järgmiseks selgub, et apellatsiooni väited on napid ka taotlustes vabastada I.H karistuse kandmiselt tingimuslikult (seejuures kaitsja ei konkretiseeri, kas

§ 73

või § 74 alusel) 3 või asendada tema vangistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega. Sisuliselt toob kaitsja siin välja vaid ühe argumendi – süüdistatav on varasemalt hoidunud kuritegude toimepanemisest katseaja jooksul. Taoline lausung I.H karistuse individualiseerimiseks vandeadvokaadi soovitavatel viisidel mingitki alust ei anna. 7.1. Kõigepealt välistab ringkonnakohus I.H suhtes

§ 73kohaldamise.

Seda põhjusel, et nimetatud paragrahv kuulub rakendamisele esmajoones isikute suhtes, kes on vangistusega karistatava kuriteo sooritanud esmakordselt või kellest võib arvata, et nad kuritegusid rohkem toime ei pane. I.H , keda on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, selliseks isikuks ilmselgelt ei ole. 7.2. Samuti ei ole võimalik jätta I.H karistust kohaldamata

§ 74alusel.

Nimelt on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud korduvalt (ainuüksi kehtivaid karistusi on 6), kuid vaatamata selle on käesolevas kriminaalasjas arutuse all tema 6 uut varavastast kuritegu. Ehk siis senised katsed süüdistatava käitumise juhtimisel õiguskuulekuse suunas on vaatamata eriliigiliste karistuste rakendamisele ilmselgelt nurjunud. Lisaks ei saa märkimata jätta sedagi, et ka väärteokorras on I.H karistatud vägagi suurel arvul kordi (üksnes kehtivaid on koguni 13), sealhulgas viiel puhul

§ 218

järgi, s.o varavastastes süütegudes väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu. Eelnev tähendab aga, et I.H järjekordne vangistusest tingimuslik vabastamine karistuse eesmärke kindlasti ei täidaks. Tema käitumise vältimatu tagajärg on reaalne vanglakaristus. Kaitsja märge, et I.H ei ole varasemalt katseaegadel kuritegusid toime pannud, tähendust ei oma. Karistuse eripreventiivseks eesmärgiks on isiku suunamine seaduskuulekale elule, s.o et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Nagu juba märgitud, I.H karistuse kohaldamata järgmine selle sihi saavutamisele kaasa kuidagi ei aita. 7.3. Samuti ei pea kriminaalkolleegium võimalikuks süüdistatava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga (

§ 69lg 1).

Ka üldkasuliku töö rakendamine tuleb reegeljuhtumil kõne alla olukorras, kus seda nähakse nn vangistuse vältimise viimase abinõuna, ehk teisisõnu siis, kui isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata ja/või on muu alus arvata, et see meede suudab teda paremini suunata edasisele õiguskuulekusele. Ringkonnakohus tõi juba välja põhjused, miks I.H tuleb karistada just reaalse vangistusega. Lisaks märgib kolleegium aga veel seda, et Viru Maakohus

1. jaanuari
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-11388 asendas I.H vangistuse üldkasuliku tööga, kuid kuna ta töötunde ära ei teinud ja rikkus ka registreerimiskohustust, siis tema vangistus pöörati Viru Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsusega täitmisele. Ehk siis süüdistatav on oma käitumisega näidanud sedagi, et motivatsiooni kohtulahendi täitmiseks vabaduses tal ei ole.
5. Eeltoodut kokku võttes leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonil puudub edulootus ning see tuleb juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätta läbi vaatamata.
6. Kaitsja Kaido Kooga esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamisele 1 tund 30 minutit, mille eest ta soovib tasu 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot). Kriminaalkolleegium rahuldab kaitsja taotluse osaliselt. Arvestades apellatsioonis kajastuvate argumentide mahtu ja sisu ning asjaolu, et need kõlasid kaitsja esituses juba ka maakohtu istungil, tuleb vajalikuks ajakuluks hinnata 1 tund. Seega, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 ja § 22 lg 4 kolmanda lause alusel kehtestatud justiitsministri
7. juuli
8. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10 ja § 6 lg-st 4, tuleb kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 48 eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot. Menetluskulu tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel I.H-lt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus