1-16-3908/30

1-16-3908 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.06.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-16-3908 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Zemfira Lampmann Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid J.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu J.P (XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 29.05.2017.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON

1. Vabastada J.P karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 2 (kaheks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla LääneHarju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada J.P katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 kontrollnõudeid: sätestatud 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. Kohaldada J.P suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur (võimalik läbida programm „Kainem ja tervem Eesti“, Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik, asukoht: Paldiski mnt 52, Tallinn; telefon: 617 2582; e-post: kte@regionaalhaigla.ee), esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
4. J.P-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5. J.P vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja J.P-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 28.04.2017.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 07.06.2016.a kohtuotsusega tunnistati J.P süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning karistati teda KarS § 68 lg 1, § 74 lg 1,3 alusel 11 kuu ja 26-päevase vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga. Harju Maakohtu 14.11.2016.a määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele J.P-le Harju Maakohtu 07.06.
6. a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 06.11.2016.a ja lõpp on 01.11.2017.a. 3 J.P kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud üks kord, kannab esimest vangistust. Vangistuse ajal osaleb riigikeele õppes, distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. J.P kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et angla andmetel on kinnipeetaval tuttav, kelle juurde soovib isik elama asuda. Vabanemisel on talle garanteeritud elukoht aadressil Sitsi tn 20-24 Tallinn. Eluase vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Kinnistusraamatu järgi on korteril 2 omanikku: üks, kes on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega, ja teine, kes on aga surnud, kuid tema vara pärimine on lõpetamata. Korteris elab korteriomanike poeg, kes on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Vabanemisel puudub garanteeritud töökoht. J.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab J.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör J.P katseaja määramist ja isiku allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni karistusaja lõpuni (s.o 01.11.2017), leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Prokuratuur ei soovi J.P tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungil) osa võtta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et J.P võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.P isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 1 kord ja viibib vangistuses esimest korda. Kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 7 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus usub, et esmakordne vangistus on pannud J.P mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkohol, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab J.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, 4 kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.P-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla on märkinud, et isiku hoiakutest ei väljendu kuritegeliku käitumise pooldamist, ametiisikutesse suhtub positiivselt ja on koostöövalmis. Pärast vabanemist on J.P olemas ka kindel elukoht ning J.P on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/