) § 274 lg. 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Kaitsja A.S Elu- või asukoht ja aadress: XXX; telef XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik Haridus: kesk-eri haridus Emakeel: vene keel, eesti keelt valdab vabalt, tõlki ei soovi Töökoht või õppeasutus: XXX Karistatus: karistusregistrisse kantud ei ole Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole Isikusamasus tuvastatud: isikutunnistus XXX Heiki Kuningas riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 180, 248 lg 1 p 5 ja 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.S
Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 (kaks) päeva (02.03.09.2016), mille vältel A.S oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Lähtudes
§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui A.S ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et A.S on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. • •
MS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.S-ilt menetluskuluna riigituludesse 24 (kakskümmend neli) eurot. Anda A.S-ile KrMS § 180 lg.3 alusel menetluskulude tasumiseks aega 3 kuud kohtuotsuse jõustumisest KrMS §180 lg. 3 alusel jäta riigi kanda menetluskuludest sundraha 705 eurot, ekspertiisitasu 510 eurot, kaitsjatasust 24 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99917700002334. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud või sundtoomise kulu tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Materiaalset kahju ei ole, tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr:
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 (kaks) päeva (02.-03.09.2016), mille vältel A.S oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Lähtudes
§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui A.S ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et A.S on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: • Riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 24 (kakskümmend neli) eurot; • Ekspertiisitasu kohtupsühhiaatriaekspertiisi eest 510 (viissada kümme) eurot; • Kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot Võttes KrMS § 180 lg 3 alusel, arvesse võttes A.S-i resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud jätta sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja ekspertiisitasu 510 (viissada kümme) eurot riigi kanda. Kaitsjatasu 24 (kakskümmend neli) eurot tuleb A.S vastavalt kokkuleppele ära tasuda 3 (kolme) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Konfiskeerimisele kuuluv vara: Ei ole Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 3 Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1: Süüdistatav taotleb kaitsja osavõttu kohtumenetluses. Menetlus kohtus Kohtuistungil 11.01.2017 tunnistas süüdistatav A.S , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle kokkuleppe juurde. Prokurör Jüri Vissak jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja Heiki Kuningas kinnitas, et ka tema kaitsjana jääb kokkuleppe juurde ning kokkulepe tuleks otsusele aluseks võtta. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav A.S väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. A.S tuleb süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. A.S-i menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot( alates 1.01.2017) ja kaitsjatasu 48 eurot, ekspertiisitau 510 eurot. Kohus nõustub kokkuleppes tooduga, et A.S-i osas esinevad KrMS § 180 lg. 3 alused enamuse menetluskulude riigi kanda jätmiseks ning temale 24 euro menetluskulude tasumiseks anda 3 kuud. A.S on kolm last , kaks neist alaealised , erivajadustega. Ka täiselist last peab tema toetama. Töökohta tal ei ole ning ning materiaalselt on peres raske olukord. Kohus on seisukohal et suurema kui 24 eurose menetluskulu panemine A.S-ile kahjustab oluliselt tema laste huve- vajadus toidule ja toimetulekule. Kohtunik Peet Teidearu 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.