Obsah (11)

§ 389§ 73§ 83§ 12§ 3891§ 121§ 14§ 2§ 56§ 7§ 68

1-16-5481 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2016, Pärnu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5481 (13930000094) Kohtukoosseis Koh

§ 389

E.B süüdistuses

§ 389

üldmenetluse korras Ringkonnaprokurör Elle Keemann Süüdistatav L.L 1 lg 1 järgi ja 1 lg 3 järgi Isikukood või sünniaeg: XXX Elu- või asukoht ja aadress: xxx Kodakondsus: xxx Haridus: xxx Emakeel: xxx Töökoht või õppeasutus: xxx Ülalpeetavad xxx Tõkend: xxx elukohast lahkumise keeld alates 01.02.2014, kehtetu Süüdistatav E.B Äriregistrikood: Asukoht ja aadress: Esindaja: Karistatus: xxx xxx xxx xxx vandeadvokaat Vahur Krinal, kokkuleppel Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 – 313, § 180 lg 1 kohus otsustas: 1 1-16-5481 Süüdi tunnistada L.L kogu esitatud süüdistuses

§ 389mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

1 lg 1 järgi ning

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui L.L ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdi tunnistada E.B kogu esitatud süüdistuses

§ 389mõista rahaline karistus 10 000 (kümme tuhat) eurot.

1 lg 3 järgi ning

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui E.B ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse menetluskuludena L.L-ilt ja E.B-lt kummaltki sundraha summas 645 eurot. L.L-i ja E.B menetluskulud summas 2280 eurot jätta nende enda kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber L.L-i – 99916700080098; E.B – 99916700080108. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde 23.04.2015 jälitustoimingu protokolli nr 11.1-3/13/8-58 lisa – DVD+R plaat kõnedega perioodi 16.10.2013-31.01.2014 kohta. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule L.L-ile sülearvuti xxx

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada: OÜ K juriidilisel aadressil xxx kontoriruumist leitud mobiiltelefon xx koos ZEN kõnekaardiga xx) – pakend nr 2; xx x leitud templid: xxx– pakend nr 3; xx leitud: märkmepaberid, xx nimele väljastatud digitaalne isikutunnistus nr xxx SEB pangakaart nr xx, mis väljastatud xxx nimele – pakend nr 6; xx leitud sim-kaardi ümbris Smart xx sim- kaardi ümbrised Elisa xxx – pakend nr 8; 2 1-16-5481 xx leitud ja kaasa võetud kolm mobiiltelefoni xxx nr

1. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
2. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 15.11.2016 Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav: alates 23.11.2016.a kell 16:00 Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja kantseleis. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK L.L on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema olles alates 01.07.2013 kuni 03.06.2014 E.B (xxx) tegelik juht, kes vastutas osaühingu tegevuse eest ning kes omas õiguspädevust teha juhtimisotsuseid ning võimalust suunata juriidilise isiku tahet, lasi ajavahemikul 21.08.2013 kuni 20.03.2014 juriidilise isiku esindajana raamatupidamise eest vastutava isiku teadmatust ära kasutades esitada maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid E.B käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2013 juuli ja augusti ning 2014 jaanuari kohta, kasutades selleks xxx ning S. P poolt osutatud kaasabil OÜ xx nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel suurendati alusetult sisendkäibemaksu ja jäeti Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 63 325,23 eurot. E.B poolt käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine toimus järgnevalt: - 2013 juulikuu kohta 21.08.2013 esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 134 760.96 eurot ja käibemaksu 26 952.19 eurot ning sisendkäibemaksu 26 247.69 eurot. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 3591.69 eurot. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 22 656 eurot, so (20% käibemaks 26952.19 – tuvastatud sisendkäibemaks 3591.69 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 704.50). - 2013 augustikuu kohta 23.09.2013 esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 164 211.89 eurot ja käibemaksu 32 842.38 eurot ning 3 1-16-5481 sisendkäibemaksu 32 064.08 eurot. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 3179.48 eurot. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 28 884.60 eurot, so (20% käibemaks 32842.38 – tuvastatud sisendkäibemaks 3179.48 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 778.30). - 2014 jaanuarikuu kohta 20.03.2014 esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 65 376 eurot ja käibemaksu 13 075.20 eurot ning sisendkäibemaksu 11 995.29 eurot. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 210.66 eurot. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 11 784.63 eurot, so (20% käibemaks 13075.20 – tuvastatud sisendkäibemaks 210.66 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 1079.91). Lähtudes eeltoodust ei ole kinni peetud maksukorralduse seaduse §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Samuti rikuti käibemaksuseaduse (edaspidi ) § 24 sätestatud kohustust, mille kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sh arvutama tasumisele kuuluva maksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu § -s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuete kohaseid arveid. Samuti on rikutud nõuet, mille kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, samuti et soetatud kaup või teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 20 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu
3. kuupäevaks. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi tuli kuni 01.01.2015 süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine suures ulatuses, hinnata varalist kahju suureks juhul, kui see ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2014 aastal 355 eurot. Seega süüdistuse kohaselt riigile laekumata maksusumma 63 325,23 eurot puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. Tegu jäi karistatavaks ka pärast 01.01.2015, mil hakkas kehtima

§ 12´1 p 2, mis sätestab süüteo suure ulatuse alates 40 000 eurost.

Samuti säilib uue sõnastusega

§ 389´1 lg 1 teo karistusväärsus.

Seega L.L E.B majandustegevust juhtiva isikuna maksuhaldurile valeandmete esitamisega, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 63 325.23 eurot, pani toime

§ 389´1 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo.

E.B on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema oma tegeliku juhi L.L-i tahtliku ja teadliku tegevuse läbi, kes muuhulgas kasutas S. P kaasabi, esitas ajavahemikul 21.08.2013 kuni 20.03.2014 raamatupidamise eest vastutava isiku teadmatust ära kasutades maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2013 juuli ja augusti ning 2014 jaanuari kohta, kasutades selleks xxx nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel suurendati alusetult sisendkäibemaksu ja jäeti Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 63 325,23 eurot. E.B poolt käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine toimus järgnevalt: 4 1-16-5481 - 2013 juulikuu kohta 21.08.2013 esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 134 760.96 eurot ja käibemaksu 26 952.19 eurot ning sisendkäibemaksu 26 247.69 eurot. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 3591.69 eurot. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 22 656 eurot, so (20% käibemaks 26952.19 – tuvastatud sisendkäibemaks 3591.69 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 704.50). - 2013 augustikuu kohta 23.09.2013 esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 164 211.89 eurot ja käibemaksu 32 842.38 eurot ning sisendkäibemaksu 32 064.08 eurot. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 3179.48 eurot. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 28 884.60 eurot, so (20% käibemaks 32842.38 – tuvastatud sisendkäibemaks 3179.48 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 778.30). - 2014 jaanuarikuu kohta 20.03.2014 esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 65 376 eurot ja käibemaksu 13 075.20 eurot ning sisendkäibemaksu 11 995.29 eurot. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 210.66 eurot. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 11 784.63 eurot, so (20% käibemaks 13075.20 – tuvastatud sisendkäibemaks 210.66 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 1079.91). 9 Seega E.B oma majandustegevust juhtiva isiku L.L-i tegevuse kaugu maksuhaldurile valeandmete esitamisega, mistõttu jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, so 63 325.23 eurot, pani toime

§ 389´1 lg 3 järgi kvalifitseeritava süüteo.

Kohtuistungil prokurör nõudis L.L-i esitatud süüdistuses süüdimõistmist ja karistamist

§ 389

´1 lg 1 järgi 6 kuulise vangistusega, milline jätta

§ 73

lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti nõudis prokurör E.B süüdi tunnistamist

§ 389´1 lg 3 järgi ning rahalise karistuse mõistmist summas 10 000 eurot.

Prokurör lisas, et ei näe seaduses võimalust juriidilisele isikule rahalise karistuse tingimisi mõistmist. Kaitsja pool taotles õigeksmõistvat kohtuotsust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et L.L-i 1 lg 3 järgi on täies mahus süüdistus

§ 3891

lg 1 ja E.B süüdistus

§ 389

tõendamist leidnud.

§ 3891

objektiivne koosseis seisneb maksuhaldurile valeandmete esitamises, mille tagajärjel jääb maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam. 01.01.2015 jõustunud uue sõnastusega

§ 3891säilitas teo karistusväärsuse.

L.L-ile on esitatud süüdistus kui E.B tegelikule juhile , 01.07.2013 volikirja alusel tehinguid sõlmima volitatud isikule, maksuhaldurile valeandmete esitamises eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat. Samasisuline süüdistus on esitatud ka juriidilisele isikule E.B. 5 1-16-5481 Asjaolude paremaks mõistmiseks selgitab kohus lahti L.L-i kuritegeliku skeemi, nimelt seisneb see käibemaksukohuslasest äriühingu käibedeklaratsioonis aluselult sisendkäibemaksu suurendamises, kasutades selleks tegelikkusele mittevastavaid arveid, mille olid väljastanud tegelikkuses mittetegutsevad firmad. Arved ei vastanud tegelikkusele sellel kajastatud andmete tõttu, kaup aga reaalselt liikus. Selline kuritegelik skeem oli vajalik seetõttu, et kauba ühendusesisese soetamise puhul tekib käive liikmesriigis, kust kaup välja toimetati, kuid maksukohustus soetamisel tekib kauba soetajal selles liikmesriigis kuhu kaup toimetatakse, seega arvestab käibemaksu kauba saaja. Samas saab maksukohuslane kauba soetamiselt arvestatud käibemaksu ka samal käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega kauba soetamisel ühendusesiseselt tuleb kaup sisse n.ö nulliga, kuid edasimüümisel tuleb tasuda käibemaksu ning ostja saab arvata maha sisendkäibemaksu. Karistusõiguslik etteheide seisneb käesoleva maksupettuse osas alusetult suurendatud sisendkäibemaksu tõttu laekumata jäänud käibemaksus. Süüdistatavale L.L-ile on esitatud süüdistus selles, et tema kui osaühingu tegelik juht lasi esitada maksuhaldurile valeandmeid maksukohu stuse vähendamise eesmärgil. L.L oli 01.07.2013 volikirjaga teo toimepanemise ajal E.B juhatuse liikme K. K-V poolt volitatud tehinguid sõlmima. Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki ning avalduse Pärnu Maakohtu registriosakonnale kohaselt sai 03.06.2014 L.L-ist E.B juhatuse liige. Raamatupidaja A. T, tunnistaja S. K ning L.L-i enda ütlustega on tõendatud, et L.L toimetas ja vastutas kogu E.B tegevuse eest. Kohtu hinnangul on tunnistajate A. T ja S. K ütlused usaldusväärsed, kuna haakuvad teiste usaldusväärsete tõenditega kogumis. L.L süüd ei tunnistanud, leides, et ta ei ole kahju riigile tekitanud. Kohus leiab, et L.L-i ütlusi saab arvestada osaliselt, s.o osas, milles need haakuvad teiste usaldusväärsete tõenditega kogumis. Maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise kui süüteo eest võib täideviijana vastutada isik, kes ise valeandmeid sisaldavat deklaratsiooni ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas teopanus valeandmete esitamisse väljendub mingis muus teos . Selline kaalukas teopanus võib seisneda ka maksudeklaratsioone koostavale raamatupidajale võltsitud arvete edastamises, kui nende arvetel kajastatud andmete alusel väheneb põhjendamatult maksukohustuslaste maksukohustus (Riigikohtu lahend 3-1-1-60-07). Tunnistaja A. T kinnitas kohtuistungil, et vajalikud raamatupidamise dokumendid sai ta L.L-ilt ja kui ei saanud temalt, siis alati kinnitas L.L üle selle, kas dokumendid tuleb võtta arvesse ja kajastada E.B raamatupidamises. A. T, kes oli E.B raamatupidaja, esitas elektrooniliselt ettevõtte deklaratsioonid, eeltoodu on tõendamist leidnud avalduse, volikirjaga, e-Maksuameti kasutamise lepingu nr xx MTA vastuskirjade ja sideettevõtjalt saadud andmete protokollidega. Ka A.T elukoha 30.01.2014 läbiotsimisel leitud raamatupidamisdokumendid, väljatrükid raamatupidamisprogrammist - pearaamat koos saldo-käibeandmikuga ja kontoraamatuga, lisaks vaatlusprotokollid 04.03.2016, 20.02.2014 ja 13.10.2015 kajastavad kõiki deklaratsioonide esitamise aluseks olnud andmeid, sh kinnitavad konto 2211 kanded, et süüdistuses väljatoodud xxx arved oli aluseks käibemaksu arvestuse tegemisel. 09.03.2015 nõudekirja vastuse lisas oleva MTA otsuse 08.06.2012 otsuse kohaselt oli E.B registreeritud käibemaksukohustuslasena alates 06.06.2012 ning MTA 17.10.2014 otsuse kohaselt kustutatud käibemaksukohustuslasena alates 21.10.2014, seega esitatud süüdistuse perioodil oli E.B käibemaksukohuslane. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul hinnata, kas süüdistuses märgitud ja E.B käibedeklaratsioonides näidatud xxx arved kajastasid reaalseid majandustegevusi ehk vastasid 6 1-16-5481 tegelikkusele või mitte ning kas seejärel oli neid õigus kasutada sisendkäibemaksu arvestamisel. KMS § 31 lg 1 lubab teiselt maksukohuslaselt kauba soetamise korral arvata sisendkäibemaks maha üksnes § 37 lg 7 nõuete kohase arve alusel ning p 2 kohaselt peab arvel olema mh kajastatud maksukohuslase nimi, aadress, maksukohuslasena registreerimise number. Arve on raamatupidamise algdokument, mis kinnitab kahe poole vahel majandustehingu toimumist. Oluline on see, et arvel kajastatud müüa, s.o m maksukohuslane, oleks õige ja tegelik tehingu osapool. xxx juhatuse liige oli äriregistri väljatrüki ning maakohtu registriosakonna andmete kohaselt T.S. Vastavalt 13.11.2013 SEB Pank AS vastusele oli xx konto allkirjaõiguslikuks isikuks T. S ning tema nimel oli väljastatud ka kaks pangakaarti. Jälitusprotokolliga on tõendamist leidnud, et tehinguid xx nimelt tegi tegelikult T. S esinev S. P. Samuti kinnitavad S. P poolt tehingute tegemist xx nimel asjaolu, et S. P elukoha läbiotsimisel 30.01.2014 võeti ära S allkirja ja xx templid, T. S nimele väljastatud digitaalne isikutunnistus, ettevõttele kuuluv pangakaart, erinevad lepingud ja muud äriühinguga seotud dokumendid nii paberkandjal kui digitaalsetena (11.02.2014 asitõendi vaatlusprotokollid, 05.02.2014, 12.02.2014 ja 17.02.2014 vaatlusprotokollid). S. P seotust xxx kinnitavad ka S. P sõidukist 30.01.2014 läbiotsimisel leitud dokumendid, kuhu oli kantud üksnes allkiri „S“. Dokumendid on vaadeldud 12.02.2014 vaatlusprotokollis. Samuti S. P elukohast leitud sim-kaartide ning telefonide vaatlusprotokollid 28.03.2014, millise kohaselt telefonis Samsung abonentnumbriga xxx on kontakt „ U“ numbriga +xx, milline on aga 06.02.2014 vaatlusprotokolliga tuvastatud kui L.L-i kasutuses olnud abonentnumber. Telefon simkaardiga numbriga +xxleiti L.L-iga seotud ettevõtte xxx kontoriruumide läbiotsimisel 30.01.

1. 28.03.2014 vaatlusprotokollist nähtub seega suhtlemine L.L-iga. L.L-i kahtlustatavana kinnipidamisel 30.01.2014 leiti aga tema valdusest mobiiltelefon numbriga xxx eeltoodust saab järeldada, et L.L kasutas n.ö äri ajamiseks teist, mitte igapäevases kasutuses olevat telefoni. Lisaks 19.11.2013 vaatlusprotokolliga on tuvastatud numbri xx (Läti kõnekaart) kasutamine L.L-i poolt, kuna eelnimetatud number on liikunud koos mobiiltelefoniga numbriga xxx, mis 30.01.2014 kahtlustatavana kinnipidamise käigus leitud esemete ning 20.03.2014 vaatlusprotokolli kohaselt tuvastatud L.L-i kasutuses olevana. 30.01.2014 vaatlusprotokoll kinnitab, et J. S elukohas toimunud isiku läbivaatluse käigus äravõetud mobiiltelefoni kontaktides leidus kontakt nimega T.S + xx, milline oli aga 30.01.2014 S. P elukoha läbiotsimisprotokolli ning 28.03.2014 vaatlusprotokolli kohaselt S. P kasutuses. 01.04.2014 vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et S. P kasutas ka telefoni abonentnubriga +xxx. Ekspertiisiaktiga 19.05.2014 on tõendatud, et S. P võltsis T. S allkirja. Tunnistaja S. P eitas enda ütlustes seost xxx, samas avaldas, et mõningatele kõnedele ta siiski vastas ning võib-olla teda peeti T. S, ta oli T. S hea tuttav. S. P ütluste kohaselt ei korraldanud ta xxx majandustegevust. Kohtu hinnangul S. P tunnistajana antud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna ei haaku teiste usaldusväärsete tõenditega kogumis ning seega kohus jätab need tõendikogumist välja. Kohtu hinnangul eeltoodud tõendid kinnitavad kogumis, et T. S juhatuse liikmena ei ole teinud tehinguid E.B , kuigi tema nimi, kui arve koostaja, on dokumentidele märgitud. Vaidlusalused xx arved on lisatud 06.03.2014 ja 13.10.2015 vaatlusprotokollidele. Arve nr xx, 20.01.2014 alusel tehtud tehingu sisuks oli suhkur 25 kg kottides kokku 24 tonni ühikuhinnaga
2. Arvel kajastatakse kauba müüjana xx ning selle esindajana T. S, tõendid kogumis aga näitavad, et kauba soetas Läti Vabariigist L.L ise. Kuna Läti Vabariigist 7 1-16-5481 kauba soetamisel ei teki sisendkäibemaksu maha arvamise õigust, puudub ka tehingu kohta algdokument. Ka jälitusprotokollist nähtub, et kaup tuli E.B otse Lätist ning tegeliku müüja nimelt ajab asju R. K. Jälitusprotokolli kohaselt 17.10.2014 teatab L.L soovist saada suhkrut R. K ning tuletab selle meelde ka 20.01.
3. Seejärel suhtleb L.L S. P, kellele annab teada, et homme tuleb üks koorem ja et info saadetakse meilile. Eeltooduga on tõendatud, et kauba müüjaks E.B ei ole xxx vaid Läti ettevõte. Ka 17.01.2014 peetud vestlus kinnitab eeltoodut. L.L annab selles vestluses R. K teada, et ta vajab suhkrut „selle vana kaudu“. Seda, et see vana on xx, kinnitab 20.01.2014 kell 11:11:23 vestlus L.L-i ja S. P vahel, kus täpsustatakse üle, et tegemist on R -tähega mehelt tulnud kaubaga ning selleks on 25 kiloste suhkrukottidega üks koorem. Sama kinnitab ka kell 14:24 peetud vestlus R. Ka arve ja auto numbri saatmise kohta „xx peale“ ning kõne S. P kell 17:10:45, kus L.L teatab viimasele arvele kirjutatava summa 4 8
4. Arve nr EE1-240114, 24.01.2014 ja nr EE240114, 24.01.2014 alusel tehtud tehingu sisuks on olnud 1 kg kottide suhkru müük kokku 24 tonni ühiku hind 515 ning 25kg kottide suhkru müük kokku 24 tonni ühiku hind 4
5. Tõendite kogum näitab, et ka selle tehingu tegi L.L ise otse Läti Vabariigist, kuid vajas maksueelise saamiseks soetusarveid xxx. Jälitusprotokolli kohaselt näiteks helistab ta 22.01.2014 kell 16:59:08 S . P ning laseb tal kirjutada J. S, kus pakub viimasele suhkrut müüa hinnaga 495 ja
6. Eelnevalt on L.L suhkruostu soovi edastanud R. K. Eeltooduga on tõendatud, et tehingupoolteks on seega L.L ja R. K, mitte aga T.S esinev S. P , mistõttu eelnimetatud arved ei kajasta tegelikku tehingut ning on seetõttu tegelikkusele mittevastavad. Arve nr EE-280114, 28.01.2014 ja nr EE-300114, 30.01.2014 alusel tehtud tehingu sisuks on olnud 1kg kottide suhkru müük kokku 21,21 tonni ühiku hind 515 ja 24 tonni ühikuhinnaga
7. Ka nende tehingute juures on jälitusprotokollist jälgitav L.L-i poolne tellimus R. Ke (24.01.2014 kell 15:10:04, 27.01.2014 kell 09:45:25) ning seejärel S P juhendamine (27.01.2014 kell 15:21:33). Seda, et L.L otsustab, mis hinnaga xxx müüb E.B nähtub ka 28.01.2014 kell 09:54:07 kõnest S. P, kus hind tuleb 515 tagasi langetada 505-le nagu ka uuritud arvetel nähtub. Nimetatud tõendid kogumis kinnitavad, et xxx ei ole tegelikuks tehingupooleks ning arve müüja andmete osas ei vasta tegelikkusele. Seega tõendite kogum kinnitab, et xxx majandustegevust korraldav isik S. P tegutses L.L-i ehk käibemaksupettust toimepannud äriühingut esindava isiku juhiste ja kontrolli all. Riigikohus on 24.01.2011 lahendi nr 3-3-1-73-10 p-s 15 märkinud, et olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski oma maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses. Ostja heauskust ei saa eeldada, kui ostja osaleb maksupettuses. Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel (RKHKo 3-31-50-03). Kui käibemaksuarvestuses on kajastatud tehinguid, kus pole selge, kes on kauba või teenuse tegelik müüja ja ostja teadis või pidi sellest teadma, siis on selliste tehingute kajastamine õigusvastane ja alusetu (RKHKo 3-3-1-49-13). Seda, et arved ei vasta tegelikkusele ning kogu selle näiliku müügiskeemiga on seotud L.L , tõendavad ka järgmised jälitusprotokollis kajastatud vestlused: 12.12.2013 kell 11:30:43 lepitakse L.L-i ja S. P vahel kokku, et edasine vestlus jätkub Skypis; 03.01.2014 kell 16:14:21 selgub, et kasutatakse nn „lambikaid“ mobiiltelefoni numbreid; 8 1-16-5481 15.01.2014 kell 11:21:06 avaldatakse, et ei ole vaja telefonis nimedest rääkida; 15.01.2014 kell 17:29:31 teatab L.L, kuidas „otse“ äriajamine ei näe kuidagi välja. Ka äriühingute pangakontodel kajastuv tõendab, et xxx oli üksnes näiline tehingupartner. Seda nimelt vaadates OÜ-le Seller xx EE200114, EE1-24011, EE240114, EE-280114, EE300114 alusel ning xxx ostuhinna vahet ja arvestades ka asjaolu, et läbi pöördmaksustamise kohustuse oli xx vaja deklareerida ja tasuda riigile tehingutelt 20 % käibemaks järgmiselt: 2328, 2472, 2376, 2184,63, 2424 eurot. Selleks xxx nendelt tehingutelt varu ei jätnud ning see üksnes kinnitab variettevõtteks olemist, kuivõrd sellised pideva kahjumiga tehingud pole eluliselt usutavad arvestades ka ülejäänud tõendite kogumit. Lähtudes eeltoodust on usaldusväärsete tõenditega kogumis tõendamist leidnud, et OÜ xxx kõik süüdistuses nimetatud arved ei kajastanud reaalseid majandustegevusi ehk ei vastastanud tegelikkusele. Kaitsja väide, mis puudutab süüdistusele eelneval aja tehtud tehinguid xxx ja E.B vahel, milles süüdistust ei ole esitatud ning milliste tehingute alusel oli õigus sisendkäibemaksu arvestada siis selles osas kohus ei saa hinnangut anda, kuna süüdistust selles osas esitatud ei ole. xx juhatuse liige oli vastavalt ainuosaniku otsustele ning avaldustele Pärnu Maakohtu registriosakonnale ajavahemikul 05.06.2013 kuni 20.09.2013 L.L , äriregistri kande kohaselt 14.06.2013-24.09.2013, mille järgselt ettevõte läks üle R. R . Maksumaksjate andmebaasi väljatükiga on tõendatud, et xxx registreeriti käibemaksukohustuslaseks 12.03.2013 ning teatega ettevõttele ning MTA 12.08.2013 otsusega nr 24467 on tõendatud, et xx kustutati 12.08.2013 registrist MTA poolt, kuna OÜ xx ei tõendanud Eestis ettevõtlusega tegelemist. Sel perioodil esitati nähtuvalt väljatrükist OÜ xxx deklaratsioonide kohta ettevõtte nimelt MTA-le märtsi kuni juuni käibemaksudeklaratsioonid nulliga, ning juuli ja august jäeti deklaratsioonid hoopis esitamata, mis viitab kohtu hinnangul tehingute reaalsele mittetoimumisele. Tunnistaja R. R ütluste kohaselt oli ettevõte talle vaid nimi paberil ning tehinguid ta ettevõtte nimelt ei teinud. SEB Pank AS vastusega 16.01.2014 päringule on tõendatud, et L.L jätkas R. R juhatuse liikmeks olemise aja pangatoimingutega, tema käes oli ka ettevõtte deebetkaart. Eeltoodu kinnitab tunnistaja R. R ütlusi ning kohus loeb ütlused usaldusväärseteks. Ühtlasi lükkavad eeltoodud tõendid kogumis ning ettevõtte ülemineku fakt ümber L.L-i väited nagu tal ei oleks mõtet läbi OÜ xxx panna toime maksupettus, kuna see on tema oma. Kõrvutades pangakonto väljavõttes makseid E.B xxx, joonistub kohtu hinnangul selgelt välja, et tegelikku majandustegevust xx ei olnud ning xxx oli variettevõtteks E.B sisendkäibemaksu sisaldavate arvete väljastamiseks. xxx kontolt kanti summasid vaid edasi ning kui E.B poolt oli laekunud rohkem, kanti see summa tagasi selgitusega laen. SEB Pank vastusega 22.10.2013 päringule ja 14.05.2014 sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tõendatud, et E.B pangaülekanded OÜ-le xxx tehti IP aadressilt, mis asus xx aadressil Pärnumaa ning mobiiltelefonilt, mis kuulus L.L-ile. L.L ei ole eitanud enda seost kõigi kolme ettevõttega, sh oma õigust ettevõtete nimelt tehinguid teha ja raha liigutada. 9 1-16-5481 Kuigi L.L ise oma ülekuulamisel tunnistas seost xxx, kinnitavad seda ka teised tõendid. Nii näiteks leiti E.B juriidilisel aadressil xxx toimetatud läbiotsimise käigus 30.01.2014 läbiotsimisprotokolli kohaselt DNB kontokaart ning 12.05.2014 vaatlusprotokolliga tehti kindlaks, et see kuulub xxx. 30.01.2014 L.L-i sõiduki läbiotsimise käigus leiti arvuti xxx xx, milles 03.02.2014 vaatlusprotokollist nähtuvalt asus mitmeid xx seotud faile. Leedu Vabariik on õigusabi osutamisega edastanud materjalid xx osas. Juriidilise isiku andmetest (aktsionäri nimestik, ainuisikuline juhtorgan, taotlus registrisse kandmiseks, aktsionäri otsus, taotlus juriidiliste isikute registrisse sisse kandmiseks ning juriidiliste isikute registripidaja otsus) nähtub, et xxx juhina ning aktsionärina tegutses alates 21.02.2013 V. R ning alates 30.09.2013 G. S. Ametialasest ettekandest teabe kohta 03.03.2014 nähtub, et ettevõtte raamatupidaja sõnul võivad lepingud Urmase nimelise Eesti kodaniku käes. V. R on ülekuulamisel on kinnitanud ettevõtte seost L.L-iga . Tunnistaja V.R on andnud 26.05.2014.a ülekuulamise protokollis ütlusi selle kohta, kuidas ettevõtte juhiks sai ta L.L-i soovitusel. Ta andis L.L-ile volituse tegeleda xxx majandustegevusega. Kuna L.L-ile antud volitus sisaldas kõike, siis ei teadnud juhatuse liige midagi tehingutest xxx, küll aga oli ta teadlik, et suhkrut müüdi E.B . Ka MTA on 12.03.2015 maksuotsusega tuvastanud, et xxx ja E.B vahelised tehingud ei vastanud tegelikkusele, kuna xx ei olnud kauba tegelikuks müüjaks. L.L-i väitel ei olnud xx nõus ostma kaupa otse xx, kuid kohtu hinnangul ei ole selline väide eluliselt usutav, kuna ka xx juhatuse liikme S. K ütluste kohaselt ta ei teadnud ta sellisest ettevõttest nagu xxx. Seega kinnitab tõendite kogum, et L.L müüs E.B nimelt Eestis kaupa, mille ta oli soetanud enda kontroll alla kuuluvat xxx kasutades, kuid et mitte deklareerida OÜ Selle Hulgi nimelt kauba ühendusesisest soetust, koostas ta ise xxx nimelt näilise müügiahela tekitamiseks süüdistuses väljatoodud tegelikkusele mittevastavad 20% käibemaksu sisaldavad arved, mis andsid õiguse E.B maha arvata sisendkäibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksust. Kaitsja on välja toonud, et kuna E.B poolt on xxx esitatud kreeditarve, siis ei saa olla tekitatud riigile selle tehinguga kahju. Kohtutoimikusse on esitatud E.B kreeditarve xx. 24.03.2014 päringu vastuseks on xx juhatuse liige S. K poolt edastatud selgitused E.B 2013 aastal soetatud kauba kohta. Samuti on S. K saatnud emaili E.B aadressile xxx, milles S. K teatab, et kaubal puuduvad vastavussertifikaadid ning nende mitteesitamisel on ta sunnitud tehingust taganema. Tunnistaja S. K istungil antud ütluste kohaselt tehti kreeditarve summas 6600 muljutud pakendite tõttu. Kohus leiab, et isegi kui tehti kreeditarve, siis see ei mõjuta nimetatu

§ 3891kuriteokoosseisu.

Pärast maksudeklaratsiooni esitamise tähtaega õigeid andmeid sisaldava parandusdeklaratsiooni esitamine ei vabasta isikut vastutusest algses deklaratsioonis teadvalt valeandmete esitamise eest (RKKKo 3-1-1-108-12). Lisaks puudutab nimetatud kreeditarve E.B müügitehingut, käesolevas asjas on aga uurimisesemeks E.B soetusarved ning 2013 augustikuu deklaratsioonis on xxx nimelt väljastatud tegelikkusele mittevastava arve alusel soetus deklareeritud ning seda ei ole muudetud. Pangakontolt nähtuvalt on tehingu eest E.B-le xxx tasunud mitmes osas, kuni oktoobri lõpuni ja puuduvad tõendid kauba tagastamisest. 10 1-16-5481 Lähtudes eeltoodust on usaldusväärsete tõenditega kogumis tõendamist leidnud, et kõik süüdistuses nimetatud xxx arved ei kajastanud reaalseid majandustegevusi ehk ei vastastanud tegelikkusele. L.L oli sellest teadlik, kuna oli sel perioodil mõlema ettevõtte esindaja ning seega suurendas E.B nende arvete alusel alusetult sisendkäibemaksu. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-73-10 p 15 leidnud, et olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta tehtud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski oma maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses. Kui ostja osaleb ise käibemaksupettuses, siis puudub tal ka igasugune käibemaksu maha arvamise õigus (RKHKo 3-3-1-50-03) ning selliste arvete alusel tehingute kajastamine käibemaksuarvestuses on õigusvastane ja alusetu (RKHKo 3-3-1-49-13). Käesolevas asjas on tuvastamist leidnud, et E.B kaudu pani L.L toime maksupettuse. Kaitsja on väitnud, et puuduvad tõendid, kust xxx kauba soetas ja kuivõrd kaup reaalselt ka liikus, ei ole põhjust arvata, et tegemist oleks olnud teeseldud tehingutega, millega ei kaasneks õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Kohus selgitab, et xxx ega xx poolt kauba soetamise koht ei ole oluline, kuna inkrimineeritud karistusõiguslik etteheide seisneb selles, et xx arved ei vastanud tegelikkusele ning seetõttu ei olnud E.B õigus neid arveid ka sisendkäibemaksu arvestamisel kasutada. Kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ning tehingu teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatud kolmandat isikut, ei saa aga eeldada, et tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane (RKHKo 3-3-1-51-04; RKKKo 3-1-1-42-08; 3-1-1-16-08). Käesoleval juhul soetati kaubad mitte xxx , vaid tegelikkuses E.B poolt Läti Vabariigi ettevõtetelt otse. Kui maksuarvestuses on lähtutud arvest, millel näidatud tehinguid ei tegelikult tehtud, ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse (MKS § 83 lg 4). Kokkuvõttes, kuivõrd on tõendatud, et xxx nimelt esitatud arved olid tegelikkusele mittevastavad, nende arvete alusel kaupade soetamine puudus ning seega puudus E.B seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid ja KMS § 24 lg 1 kohustust. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikkus L.L ja E.B KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Kuna E.B kajastas neid reaalseid majandustegevusi mittekajastavaid arveid käibemaksuarvestuses, siis nende valeandmete tõttu suurenes alusetult E.B sisendkäibemaks. Arvestades kohtulikul uurimisel tuvastatud tegelikkusele mittevastavat soetust, on maksumaksjate andmebaasist tehtud väljatrükiga E.B poolt esitatud deklaratsioonidest tõendatud E.B poolt L.L-i tegevuse kaudu valeandmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide esitamine järgmiselt: - 2013 juulikuu kohta 21.08.2013 esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 134 760.96 eurot ja käibemaksu 26 952.19 eurot ning 11 1-16-5481 sisendkäibemaksu 26 247.69 eurot. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 3591.69 eurot. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 22 656 eurot, so (20% käibemaks 26952.19 – tuvastatud sisendkäibemaks 3591.69 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 704.50). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: xxx 1 2 arve esitaja xx xx kuupäev 15.07.2013 31.07.2013 number 1-0612 1-0712 summa käibemaks 62880,00 12576,00 50400,00 10080,00 22 656,00 kogusumma 75456,00 60480,00 - 2013 augustikuu kohta 23.09.2013 esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 164 211.89 eurot ja käibemaksu 32 842.38 eurot ning sisendkäibemaksu 32 064.08 eurot. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 3179.48 eurot. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 28 884.60 eurot, so (20% käibemaks 32842.38 – tuvastatud sisendkäibemaks 3179.48 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 778.30). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr 3 4 arve esitaja xxx xxx kuupäev 08.08.2013 09.08.2013 number 1-0812 2-0812 summa käibemaks 156105.00 31221,00 -11682.00 -2336,40 28 884,60 kogusumma 187326,00 -14018,40 - 2014 jaanuarikuu kohta 20.03.2014 esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 20 % määraga maksustatava käibena 65 376 eurot ja käibemaksu 13 075.20 eurot ning sisendkäibemaksu 11 995.29 eurot. Tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu 210.66 eurot. Esitatud valeandmete tõttu jäi laekumata käibemaksu 11 784.63 eurot, so (20% käibemaks 13075.20 – tuvastatud sisendkäibemaks 210.66 – tasumisele kuuluv deklareeritud käibemaks 1079.91). Käibedeklaratsioonis valeandmete esitamisel olid aluseks järgmised arved: nr 5 6 7 8 9 arve esitaja xxx xxx xxx xxx xx kuupäev 20.01.2014 24.01.2014 24.01.2014 28.01.2014 30.01.2014 number EE200114 EE1-24011 EE240114 EE-280114 EE-300114 summa 11640,00 12360,00 11880,00 10923,15 12120,00 käibemaks 2328,00 2472,00 2376,00 2184,63 2424,00 11784,63 kogusumma 13968,00 14832,00 14256,00 13107,78 14544,00 Seega on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud , et ajavahemikul 01.07.2013 kuni 03.06.2014 pani E.B nimelt tegutsenud L.L toime

§ 389

¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so E.B maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise raamatupidaja teadmatust ära kasutades, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mistõttu jäi maksudena laekumata 63 325,23 eurot, ületades sellega

§ 3891lg-s 1 sätestatud koosseisulise tunnuse suure kahju määra.

Kuritegude toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 sätestas, et suur on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli kuupalga alammäär 2014 aastal 355 eurot. Seega süüdistuse kohaselt riigile laekumata maksusumma 63 325,23 eurot puhul on tegemist suurele kahjule vastava summaga. Käesoleval ajal, s.o pärast 01.01.2015 näeb

§ 121

p 2 ette, et suureks varaliseks kahjuks või süüteo ulatuseks on kahju, mille summa ületab 40000 eurot. Seega ületab ka käesoleval ajal maksudena laekumata jäänud summa suure kahju määra. L.L ise valeandmetega käibedeklaratsioone ei allkirjastanud, kuid kohtuliku uurimisega on leidnud tõendamist, et tema E.B volitatud esindajana edastas kõik 12 1-16-5481 käibedeklaratsioonide koostamiseks vajalikud näilised arved deklaratsioone koostanud raamatupidajale, millest järeldub, et tema teopanus maksupettuse toimepanemiseks oli kaalukas ning mille eest vastutab ta kuriteo täideviijana. Kohus on seisukohal, et L.L on teo toime pannud kavatsetult, L.L edastas teadlikult maksudeklaratsioone täitvale raamatupidajale tegelikkusele mittevastavaid arveid maksuhaldurile valeandmete esitamiseks ning tema eesmärgiks oli vähendada tasumisele kuuluvat maksukohustust tegelikkusele mittevastavate arvete alusel alusetult suurendatud sisendkäibemaksu abil. Seega hinnates tõendeid kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist 1 L.L-i poolt talle

§ 389lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine.

Puuduvad õigusvastasust ja ka süüd välistavad asjaolud, mistõttu kohus tunnistab L.L-i süüdi kogu esitatud süüdistustes

§ 3891lg 1 järgi.

Lisaks L.L-ile , kui füüsilisele isikule, on esitatud süüdistus ka juriidilisele isikule E.B 1 samuti maksusüüteos

§ 389lg 3 järgi.

Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Nimetatud arusaam väljendub ka

§ 14lg-s 1.

Juriidilise isiku vastutus põhineb tuletatud vastutuse põhimõttel, mis eeldab kõigi karistatavuseelduste tuvastamist teo vahetult toime pannud füüsilise isiku käitumises. Juriidilise isiku vastutuse tuletatus tähendab, et see ei ole autonoomne, st paralleelselt füüsiliseisiku omaga esinev spetsiifiline vastutuse liik, vaid derivatiivsel teel füüsilise isiku süülisest käitumises pärinev vastutus, mille puhul on ühe subjekti (füüsiline isik) tegevus teise subjekti (juriidiline isik) vastutuse eelduseks (RKKK 3-1-1-137-04, 3-1-1-30-11 p 15.1). Seega on juriidilise isiku vastutus füüsilise isiku süüteole lisanduv, mitte aga ilma selleta eksisteeriv õiguslik nähtus.

§ 14

lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Riigikohus on oma 28.09.2004.a lahendi 3-1-1-82-04 p-s 11 märkinud, et kuna

§ 2

lg 2 kohaselt on karistatav üksnes tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi, vastutab juriidiline isik vaid juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik eelnimetatud deliktistruktuuri elemendid. Juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Lisaks eelnevale tuleb ka tuvastada, et vastav organ või juhtivtöötaja tegutses juriidilise isiku huvides. Sama seisukohta on Riigikohus korranud ka oma lahendis nr 3-1-125-06. Tõendatud on, et L.L oli E.B volitatud esindaja, omas pädevust teha juhtimisotsuseid ning võimalust suunata juriidilise isiku tahet. L.L-ile inkrimineeritud aktiivses tegevuses on aga kohus eelnevaga tuvastatud süüteokoosseisule vastava õigusvastasee teo esitatud süüdistuste alusel – juriidilise isiku nimel maksuhaldurile valeandmete esitamine eesmärgil vähendada maksukohustust. Eelneva tõttu on tõendamist 1 leidnud ka E.B poolt

§ 389lg-s 3 kvalifitseeitud kuriteo toimepanemine.

Puuduvad õigusvastasust ja ka süüd välistavad asjaolud, mistõttu kohus tunnistab E.B 1 lg 3 järgi. süüdi kogu esitatud süüdistustes

§ 389

Karistus 13 1-16-5481

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid ning püüdlusi (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).

§ 3891lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Süü suuruse juures arvestab kohus, et L.L pani teo toime kavatsetusega, samas inkrimineeritud süüdistuse maht ja käitumisaktide arv on tagasihoidlik. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et arvestades koosseisulise kahju suurust, mida praktikas maksukuriteo kohta ei saa pidada märkimisväärseks, ja asjaolu, et objektiivne koosseis on realiseeritud raskeima tahtluse liigiga, on välistatud rahalise karistuse kohaldamine. Prokurör on nõudnud süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust tingimisi ühe aastas katseajaga

§ 73 alustel.

Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga. L.L tuleb karistada vangistusega ning arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja süü suurust, on võimalik karistuse eesmärke saavutada sanktsiooni miinimummäära lähedase vangistusega. Arvestades asjaolu, et L.L ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi, ei ole vajalik karistust täitmisele tingimisi pöörata ja ka kontrollnõudeid kohaldada piisava katseajaga § 73 alustel. Seega vastavalt

§ -le 73 lg 1 ja 3 mõistetud vangistust tuleb tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui L.L ei pane ühe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Eeltoodu alusel

§ 3891

lg 1 järgi tuleb L.L-ile mõista karistuseks 6 kuud vangistust ja

§ 73

alusel vangistust tingimisi mitte kohaldada, kui ta ei pane ühe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. E.B ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Käesolevas asjas ei pandud kuritegu toime mitte juhatuse liikmete tegevuse kaudu, vaid volitatud isiku L.L-i kaudu. Arvestades süü suurust, et inkrimineeritud süüdistuse maht ja käitumisaktide arv on tagasihoidlik, arvestades ka erinevaid preventsioone, samuti puuduvad karistust kergendavad 14 1-16-5481 ja raskendavad asjaolud, on võimalik karistada E.B tingimusliku rahalise karistusega. Karistuse määra osas eeltoodu alusel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga 10 000 eurot. Samas

§ 73

alusel karistust mitte täitmisele pöörata, kui ta ei pane ühe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud Välja mõista tuleb L.L-ilt ja E.B KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 5, 9 alusel riigituludesse menetluskulud seoses II astme kuriteo toimepanemisega kummaltki sundraha summas 645 eurot. L.L-i ja E.B menetluskulud summas 2280 eurot jätta nende enda kanda. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde 23.04.2015 jälitustoimingu protokolli nr 11.1-3/13/8-58 lisa – DVD+R plaat kõnedega perioodi 16.10.2013-31.01.2014 kohta. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb tagastada omanikule L.L-ile sülearvuti DELL nr xxx (tõkend nr ET 0034601 Eesti Toll) koos arvutikoti ja toitejuhtmega (tõkend ET 0034591 Eesti Toll) – pakend nr 1 ja xx leitud Verbatim 2GB mälupulk, mille küljel kirje xxx – pakend nr 7.

§ 83lg 1 alusel tuleb konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada: OÜ xx juriidilisel aadressil xx linn kontoriruumist leitud mobiiltelefon xxx koos ZEN kõnekaardiga xx (tõkend nr ET0034513 Eesti Toll) – pakend nr 2; xx leitud templid: S allkirjaga (2 tk), P allkirjaga, xx – pakend nr 3; xx leitud: märkmepaberid, T S nimele väljastatud digitaalne isikutunnistus nr xx SEB pangakaart nr xx, mis väljastatud T.S xx nimele – pakend nr 6; x leitud sim-kaardi ümbris Smart x; sim- kaardi ümbrised Elisa xx – pakend nr 8; xx leitud ja kaasa võetud kolm mobiiltelefoni Samsung xx (IMEI-koodiga xxx– pakend nr 9. Tõkendit ja tsiviilhagi ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik TallinnaRingkonnakohtu 05.01.2017 a. kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 15.novembri 2016.a otsus osaliselt L.L-i kandmata karistuse osas. Uue otsusega: 1.

§ 68

lg 1 alusel arvestada L.L-i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.01.2014 kuni 1.02.2014, s.o 3 (kolm) päeva ning lugeda kandmata 15 1-16-5481 karistuseks 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 2. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 15.novembri 2016.a otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. KOHTUOTSUS JÕUSTUS Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2017 a. otsuse jõustumisega 07.02.2017 a. 16