KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-302 (16259000526) Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi s

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav G.K , isikukood XXX, elukoht xxxx; kodakondsuseta; 9. klassi haridus; emakeel vene keel; töökoht xxxx; varem väärteo- ja kriminaalkorras karistamata; tõkend – puudub RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: G.K süüdi tunnistada

§ 424

järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 (üks) aasta. G.K-le määratud katseaja alguseks lugeda 12.01.2017.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta G.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 sätetele kohustada G.K kohtuotsuse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista G.K-lt menetluskuluna sundraha 705 (seitsesada viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista G.K-lt menetluskuluna kaitsjatasu 182,64 (ükssada kaheksakümmend kaks eurot 64 senti) riigituludesse vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. 1 KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada kriminaalmenetluse kulud kokku summas 887,64 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul – alates tasumist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ning tasudes igakuiselt vähemalt 73,97 eurot kuus. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99917700002729 ning selgitusega: „G.K , 1-17-302, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus toimetada kätte G.K-le ning saata teadmiseks prokurörile ja kaitsjale. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS G.K-le on esitatud süüdistus selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 09.07.2016 kella 20.55 paiku Lääne-Virumaal Tapa vallas Saiakopli külas Moe-Nõmmküla tee 6,5 kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST seerianumbriga ARBK-0025 tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 0,83 mg/l kohta. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse G.K alkoholjoobes olevaks isikuks. Seega G.K , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on G.K-le mõistetavaks karistuseks

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 aasta.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta G.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav G.K on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega ning on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Samuti on kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. G.K tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 705 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 182,64 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada 2 kriminaalmenetluse kulud kokku summas 887,64 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul – alates tasumist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ning tasudes igakuiselt vähemalt 73,97 eurot kuus. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 3 Tiit Kullerkupp