KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 20.09.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 09.09.2016 koht Kohtuasja number 1-15-4319 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Eduard Bulattšik Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Anatoli Bojevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Anatoli Bojev, isikukood 38411302237, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 09.05.2015 ja lõpp 09.12.2016 RESOLUTSIOON Jätta ANATOLI BOJEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Anatoli Bojevilt menetluskuluna riigituludesse 72.00 eurot kaitsetasu v.adv. Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga
- Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 72.00 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu Anatoli Bojevi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 1 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Anatoli Bojevile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Anatoli Bojevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 15.06.2015 otsusega tunnistati Anatoli Bojev süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liitis kohus karistusele Viru Maakohtu 11.11.2014 otsusega mõistetud ja 25.03.2015 määrusega täitmisele pööratud vangistuse 9 kuud ja 2 päeva. Üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõistis kohus Anatoli Bojevile liitkaristuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 09.05.
- Anatoli Bojevi on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, reaalset vangistust kannab 3-ndat korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud ning enamus varasematest kuritegudest on varavastased. Varasemalt on isik toime pannud ühe vägivallakuriteo. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide sõltuvus. Kinnipeetavat on väärteokorras karistatud 17 korda ning isik on rikkunud kriminaalhoolduse järelevalve all viibides sealseid nõudeid. Kinnipeetav töötas majandustööl koristajana, lõpetas Viru Vanglas
- klassi, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osales anonüümsete narkomaanide tugirühma kohtumises ja sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treeningus. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Anatoli Bojev soovib elama asuda vanemate, venna ja laste juurde aadressil xxxx ning perekond ootab kinnipeetavat koju. Kinnipeetaval on olemas töökogemus ning ta on läbinud elektrimontööri kutse, kuid eriala õppimise kohta dokumendid puuduvad ning riigikeelt ei valda. Isiku stabiilse sissetuleku moodustasid lastetoetused ja noorema xxxx, kuid perele sellest ei piisanud. Vanematelt kinnipeetav abi ei palunud ja sotsiaalabi ei saanud, mistõttu otsustas isik elatusvahendeid hankida varguse teel. Tasumata rahalisi nõudeid on umbes 21 340 euro ulatuses. Vanglas töötas isik koristajana ning töötasust ja lähedaste saadetud sissetulekust tasub vanglas haginõudeid. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Lähedasteks on kinnipeetaval ema T B, isa V B, vend S B ning pojad A ja A, kellega suhted on head. Enne vangistust kasvatas isik lapsi üksinda. Vanemad toetavad kinnipeetavat laste kasvatamisel ning kasvatusõigus on vormistatud vanematele. Lähedased ei poolda isiku kriminaalset elustiili, kuid toetavad teda igati, lootes, et ta end muudab. Tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kellest kinnipeetav on püüdnud hoiduda. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitab korduv karistatus. Kuriteod on osaliselt toime pandud grupis. Kinnipeetav on sõbralik ja teiste poolt mõjutatava iseloomuga, mis on ka osaliselt tema probleemide põhjuseks, kuid ta saab aru, et kõik otsused sõltuvad ikkagi temast endast. Alkoholisõltuvust kinnipeetaval diagnoositud ei ole. Väidetavalt tarbis isik alkoholi harva, kuid
- aastal karistati isikut vägivallakuriteo eest, mis oli sooritatud alkoholijoobes. 2 Kinnipeetaval on diagnoositud narkootikumide sõltuvus, kuid ta on motiveeritud narkootikumide probleemiga tegelema. Probleeme lahendab kinnipeetav ebaseaduslikul teel ning tegude tagajärgedele ei mõtle. Isik rikkus katseajal kontrollnõudeid ja hoidis kõrvale ÜKT sooritamisest ning seetõttu pöörati kandmata karistus täitmisele. Lisaks ei järgi ühiskonnas kehtivaid reegleid ja käitumisnorme ning enda käitumist ei õigusta. Tulevikuplaanideks on plaan minna tööle, loobuda kuritegelikust elustiilist ja kasvatada lapsi, et nendest kasvaksid korralikud inimesed. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 66 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 30 %. Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades kinnipeetava varasemat karistatust ning ohtlikkuse taset, siis Viru Vangla ei toeta Anatoli Bojevi tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Juhul, kui kohus peab võimalikuks isikut enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg ning käitumiskontroll pikkusega kuni 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 , 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8 korda ja vanglas viibib 3-ndat korda, mistõttu ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid. Ühtlasi ei suutnud isik pärast kohtuotsuste kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi tingimisi mõistetud vangistusega ja vangistuse üldkasuliku tööga asendamise raames anti talle selline võimalus. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Vangistuses on kinnipeetavale määratud kolm distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Enne vangistust oli isikul probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 66% ja 30%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud 3 süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja arvukust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Prokurör leiab, et teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara ja korteripuutumatuse kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Anatoli Bojevi ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 09.09.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vabanemisel elada koos oma vanemate ja lapsega. Ta sooviks on minna tööle, et aidata oma vanemaid rahaliselt. Kaitsja seisukoht Kaitsja avaldas kohtuistungil, et kinnipeetava seis on väga raske, sest nii vangla kui ka prokurör on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vastu, kuid kaitsja palub, et kohus kinnipeetavat usuks ning vabastaks isiku enne tähtaega. Kaitsja sõnul on näha, et isik palub ennast perekonna probleemide alusel vabastada. Üldjuhul, kui kinnipeetavatel on jäänud vähe aega vangistuse lõpuni, siis ei taheta vabastamist, kuid temal on praegusel juhul perekonnas probleemid. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu Anatoli Bojev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud ning osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treeningus. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama vanemate juurde. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Siiski puudub kinnipeetaval vabanemisjärgselt kindel töökoht, mis võib raskendada kohtu hinnangul tema toimetulekut vabanemisjärgselt. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 8-l korral, vangistuses viibib ta 3-ndat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus peegeldab, kohtu hinnangul, et isik ei ole teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning omab negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all, alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. 4 Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 66% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 30 %, mis on keskmisest kõrgem risk ning seetõttu on kinnipeetava puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Lisaks on kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal on diagnoositud sõltuvus, mida võib pidada üheks kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Sellest tulenevalt oleks kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Anatoli Bojevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5