Obsah (5)

§ 263§ 73§ 74§ 75§ 78

1-13-10120 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2013, Tartu kohtumaja Kohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär Mari Jürgenson Prokurör Margit P

§ 263

p 1, 4 järgi; A.S-i süüdistus

§ 263

p 1, 4 järgi; U.P-na süüdistus

§ 263

p 1, 4 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav K.V isikukood: XXX; elukoht: XXXX Varasem karistatus puudub Kaitsja advokaat Aivar Kello Süüdistatav A.S isikukood: XXX; elukoht: XXXX Varasem karistatus puudub Kaitsja advokaat Marko Paabumets Süüdistatav U.P isikukood: XXX; elukoht: XXX tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud Varasem karistatus puudub Kaitsja RESOLUTSIOON advokaat Heiki Kuningas juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada K.V

§ 263

p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui K.V ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdi tunnistada A.S

§ 263

p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui A.S ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdi tunnistada U.P

§ 263

p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui U.P ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajaks määratud käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata U.P katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 78

p 1 alusel arvatakse katseaja algust kõigile süüdimõistetutele alates kohtuotsuse kuulutamisest 04.12.

1. a. U.P-na tõkend- elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista K.V-lt 150 (ükssada viiskümmend) eurot ja 88 senti; A.S-ilt 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot ning U.P-lt 96 (üheksakümmend kuus) eurot ja 45 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS), viitenumber
2. Selgituses näidata Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, kohtuasja number 1-13-10120, ning isiku nimi, kelle eest tasuti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata K.V-le , A.S-ile ja U.P-le menetluskulu tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 1240 (üks tuhat kakssada nelikümmend) eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse 2 olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab K.V , A.S-i ja U.P süüdistatakse selles, et nemad 09.06.2013 kella 14:30 paiku Tartumaal Puhja vallas Rämsi külas bussipeatuses grupis koos tungisid kallale alaealisele A.B. (sünd. XXX ). Kõigepealt ründas kannatanut U.P, kes lõi A.B. parema käega vastu nägu. Seejärel haaras U.P kannatanul juustest kinni ning lõi kannatanut veel mitmel korral käega vastu nägu, mille tulemusel tundis kannatanu füüsilist valu. Seejärel võttis A.S kannatanul tugevasti kaelast kinni ning surus vastu bussipeatuse seina ning lõi A.B. mitu korda põlvega kõhtu. Samal ajal ründas kannatanut veelkord U.P, kes lõi kannatanut kätega mitu korda keha ja õla piirkonda. Järgnevalt sekkus rünnakusse ka K.V, kes lõi A.B. mitu korda kätega vastu pead. Rünnak A.B. vastu lõppes sel hetkel, kui ründajaid tuli korrale kutsuma L.L.. Löökide tulemusel tundis kannatanu füüsilist valu ning A.B. põhjustati kõhu ja näopiirkonna põrutus, parema rangluu-abaluu liigese põrutus. Sellega pani K.V toime

§ 263

p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Sellega pani A.S toime

§ 263

p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Sellega pani U.P toime

§ 263

p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Kokkulepete sisu

§ 263

p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.V-le karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 73

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 263

p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.S karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 73

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 263

p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale U.P-le (U.P) karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei 3 pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt

§ 75

lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetlus kohtus Kokkulepped olid süüdistatavatele arusaadavad ja nad jäi kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad leiab, et K.V , A.S-i ja U.P-na, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et K.V , A.S ja U.P on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.V süüdi tunnistada

§ 263

p 1, 4 järgi, A.S süüdi tunnistada

§ 263

p 1, 4 järgi ja U.P süüdi tunnistada

§ 263p 1, 4 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine K.V-ga seotud menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses ja kohtumenetluses 48 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 2,88 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 480 eurot. Menetluskulude summa on 530,88 eurot. A.S-iga seotud menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses ja kohtumenetluses 72 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 480 eurot. Menetluskulude summa on 552 eurot. U.P-ga seotud menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses ja kohtumenetluses 96 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel toimiku koopia tegemise kulu 0,45 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 480 eurot. Menetluskulude summa on 576,45 eurot. U.P on töövõimetuspensionär. Tal on ülalpidamisel 6 last. K.V on õpilane ja eelneva ülalpeetav. A.S kasvatab üksi kahte last. Ta on katseajaga tööl ja töösuhe ei ole veel kindel. Eeltoodud asjaoludest lähtudes käib kõigile süüdistatavatele menetluskulude täies ulatuses tasumine ilmselt ülejõu. Arvestades süüdistatavate majanduslikku olukorda ja resaotsialiseerumisvõimalusi, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel 4 osa menetluskuludest riigi kanda. Riigi kanda jääb sundraha U.P täies ulatuses, K.V ja A.S kummalgi 380 euro ulatuses. Teise osa menetluskuludest paneb kohus süüdistatavate kanda KrMS § 180 lg 1alusel. majanduslikku olukorda arvestades ei ole kellelgi süüdistatavatest võimalik menetluskulusid tasuda KrMS § 417 lg 2 ettenähtud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul. Kohus määrab KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumise ositi. Ene Muts kohtunik 5