, § 313 lg.1, § 315 lg.1, lg.4, lg.5 p.1, p.2, p.3, § 175 lg.1 p.1, p.2, p.4, p.5, p.9, § 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.L KarS § 121 lg.2 p.2 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära, päevamäära suurus 10 eurot, rahalise karistuse kogusumma 1200 (üks tuhat kakssada) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda riigi tuludesse. Rahalise karistuse tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsusele lisatud makseinfo dokumendis. Rahalise karistuse vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline karistus ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Kriminaalmenetluse kulud: D.L menetluskulud on: 1) sundraha 645 eurot; 2) tasu riigi õigusabi eest kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 708 eurot. 3)kannatanu kulud (
lg.1 p.2) 47,73 eurot ja 4)kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu (
Kokku on D.L teadaolevad menetluskulud 2120,73 (kaks tuhat kakskümmend eurot 73 senti) eurot. ükssada
lg.1, lg.3 alusel määrata D.L hüvitatavaks menetluskulude summaks 2120,73 eurot ja mõista D.L-ilt välja (kaks tuhat ükssada kakskümmend eurot 73 senti) eurot menetluskulude katteks riigi tuludesse. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsusele lisatud makseinfo dokumendis. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 22.juunil 2016.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3 Kohus arutas üldmenetluse korras D .L-ile esitatud järgmist süüdistust: D.L-ile on esitatud süüdistus selles, tema 28.03.2015.a. kl 19.30 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxeramajas lõi tahtlikult oma endisele elukaaslasele ja laste emale xxxxxxxxxxxxxxxxxx ühel korral lahtise käega näo piirkonda, tekitades valu lõua piirkonnas ja huule seespidise vigastuse (veritsev haav). Seega D.L pannes toime lähisuhtes oleva, teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, pani toime KarS § 121 lg .2 p.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas anti D.L kohtu alla temale esitatud süüdistuses KarS § 121 lg.2 p.2 järgi. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 25.-26.mail. D.L ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kaitsja leidis kaitseaktis ja kohtulikus vaidluses, et süüdistus ei ole põhjendatud, süüdistusaktis loetletud, kohtule esitatud ja kohtuistungil uuritud tõendid ei pruugi tõendada D .L süüd temale esitatud süüdistuses. Kannatanul puudub väline vigastus ja huule seesmine vigastus ei pruugi olla tekitatud vägivallateoga D .L poolt. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki uuritud tõendeid kogumis, on veendumusel, et D .L tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses § 121 lg.2 p.2 järgi. D.L süü selles, et tema 28.03.2015.a. kella 19.30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elamus lõi tahtlikult oma endisele elukaaslasele ja laste emale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxühel korral käega näo piirkonda, tekitades valu lõua piirkonnas ja huule seespidise vigastuse, on tõendatud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega: 1)patrullilehega (tl.16-17)28.03.2015 kohta, millel fikseeritud politseipatrulli väljakutse ja jõudmine xxxxxxxxxxelamusse xxxxxxxxxxxxkell 20.37. Patrull fikseerib, et endine elukaaslane Uuno lõi teatajat xxxxxxxxhuul katki. xxxxxxx oli löödud näopiirkonda, huul katki. Rüselust nägi pealt xxxxxxxxxxxxxxx, tehtud foto, xxxxxx pöördub hiljem avaldusega. 2)foto kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx vigastuste kohta (tl.18), millel nähtav xxxxxxxxxxxxxxxx alahuule seesmisel pinnal huule sisepinna vigastus. Need tõendid fikseerivad 28.03.2015 pärast kella 20 , s.o. umbes tund hiljem 28.märtsil 2015 kella 19.30 ajal aset leidnud sündmuse tagajärjed: xxxxxxxxxxxxxxxxx esinenud huule sisepinna vigastuse ja kohale saabunud politseile antud suulise seletuse vigastuse tekkimise kohta. 3)häirekeskusele tehtud telefonikõne salvestis (tl.19-22), millel 28.03.2015 kell 19.32 algaval helifailil teatab naishääl, et „ämma eksmees tuli siia…tahetakse avaldust teha… just tuldi kallale“. Häirekeskuse ametniku ja helistaja jutuajamise taustal kostab naishääl „huul on katki jah“. Jätkub häirekeskuse ametniku ja helistaja vaheline infovahetus, seejärel jätkab häirekeskuse ametnikuga jutuajamist teine naishääl tekstiga „D .L , …siis hakkas 4 sõimama ja karjuma… ja siis võttis kätte ja lõi mind, huul on natuke verine ja lõual on ka natuke valus ja siis… ründasin vastu“. Telefonikõne on tehtud numbrilt 56300050 (tl.27). 4)xxxxxxxxxxxxxxxx telefoniga 28.märtsil 2015.a. salvestatud (tl.23-26) sündmuste helipilt ja sõnavahetus xxxxxxxxxxxlamus. Sõnavahetuses osalevad peamiselt üks naisehääl ja mehehääl. Mehehääl ütleb ebatsensuurseid väljendeid, ähvardusi ja sõimab, naisehääl ütleb „ära vehi, ära vehi siin, kao minema“, “, „mine ära enne kui ma politsei kutsun“. Kostub esemetemööbli kolinat ja heli, mis võib tekkida isiku te rüselemise käigus. Seejärel naishäälelt selgelt „kutsu politsei, …kohe kutsu politsei“, millele järgnevad teise naishääle sõnad - helistamine politseisse. Taustal on kosta, kuidas väikese lapse hääl nutuselt ütleb „mis sa lõid emmet“, siis ütleb naise hääl „huul on katki“, seejärel lapse hääl „virutan talle järgmine kord“ ja „veri jookseb“. Need tõendid - helisalvestistelt kuuldu-on jäädvustanud 28.märtsil 2015 pärast kella 19 xxxxxxxxxxelamus toimunu ehk selle tegevuse helipildi, mille tulemuseks on Kersti Metsjärvele huulevigastuse ja valuaistingu teke. 5)kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx ütlused kohtuistungil 25.05.2016 (tl.50-52), milles kannatanu ütleb, et kui ta tuli tagasi teisest toast telefoniga rääkimast, siis hakkas D.L sõimama, vehkis kahvliga, läks agressiivseks. Kannatanu pani oma telefoni salvestama, ta oli ka varem D.L kohalkäigu ajal salvestanud. D.L, olles kannatanuga vastamisi, vehkis käega kannatanu suunas, kannatanu tundis, et tal on valus ja ta ütles sealsamas olnud xxxxxxxxxxxxxxxxx, et too kutsuks kohe politsei. Kannatanu tundis, et ta sai D .L käelöögist pihta, tal oli valus - kael oli valus ja lõualuu, tundis veremaitset suus, huul oli seest katki. D.L vehkis kannatanu suunas käega mitu korda, algul oli tal kahvel peos, seejärel autovõtmed peos, kannatanu tõmbas ennast eest ära. xxxxxxxxxxxxxxxxxsõnul oli samal ajal xxxxxxxxxxxxxxxx tema selja taga köögilaua juures, kannatanu lapsed xxxxxxx5aastane ja xxxxxxxxxx-aastane olid köögi kõrval toas, xxxxxxxkükitas truubi ääres. Kannatanu annab ütlusi, et ta sai pihta D.L käelöögist, kannatanu lööki ei näinud, kuid ta tundis, et sai pihta- ta tundis valu. Ja kohe seejärel ütles tunnistajale, et too kutsuks politsei. Kohtu nõusolekul avaldas kaitsja usaldusväärsuse kontrolliks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx ütlused kohtueelsel uurimisel, kus kannatanu on öelnud: Meil läks vaidluseks ja ühel hetkel lõi Uuno mind ühel korral parema lahtise käega näo piirkonda, mille tagajärjel hakkas huul seest veritsema ja lõug oli valus. Kannatanu andis ütlusi, et tema kooselu D .L-iga kestis 2013.a. juulini, neil on ühised lapsed- 5-aastane xxxxxxxxa 7-aastane xxxxxxxxxxxx 6)Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx andis ütlused kohtuistungil 25.05.2016 (tl.52-54) selle kohta, et ta oli mõnda aega viibinud xxxxxxxxxxmajas xxxxxxxxxxxxxxxx juures, kes on tunnistaja elukaaslase ema. Tunnistaja oli oma 1,5- aastase lapsega. Õhtusöögi ajal läks xxxxxx teise tuppa telefoniga rääkima ja kui ta sealt tagasi tuli, siis hakkas D.L sõimama. Tunnist aja seisis, laps süles, köögi ja toa vahelisel uksel. xxxxxxxxxxxxxxxx lapsed jooksid toa ja köögi vahet, xxxxxx nuttis toas, sest ta kuulis kõike. Lapsed said vanemate karjumisest aru, et midagi on valesti. D.L liikus sõimamise ajal köögis edasi-tagasi. Tunnistaja nägi D.L käe liikumist kannatanu juurest tagasi, alla, xxxxxxx liikus pea tahapoole. See D.L käe liikumine ei olnud tunnistaja arvates vehkimisega sarnane, see oli tugevam löök, mitte lihtsalt vehkimine, see oli nagu kindel liigutus kindlal trajektooril, kätt oleks nagu tagasi tõmmatud. Tunnistaja annab ütlusi, et kohe pärast seda helistas ta xxxxxx ütluse peale politseisse ja xxxxx lükkas D .L uksest välja. Tunnistaja helistas politseisse oma telefonilt xxxxxxxxxxx vist oli, see on tunnistaja vana number, mida enam ei kasuta. Tunnistajal oli oma laps helistamise ajal süles. Tunnistaja laps sõnu tol ajal veel ei öelnud ja salvestisel ei ole tunnistaja lapse rääkimist. Tunnistaja nägi xxxxxxxxxxxxxxxe vigastusi- huul oli seest katki, 5 hiljem läks paiste ja xxxxxxxütles, et lõug on valus. Huulest tuli natuke verd ja põsk oli paistes. xxxxxx ütles seda tunnistajale kui tunnistaja politseisse helistas. Kui D.L oli lahkunud, vajus xxxxxxxxxxxxx rv põlvili, värises, ütles, et huul on valus ja katki seest. Kohus leiab, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütlused selle kohta, missugune tagajärg ja valuaisting tekkis kannatanule ja missuguse tegevuse tulemusena see tekkis, langevad kokku kohtuistungil kuulatud salvestistelt kostuva helipildiga: D.L hääletoonist ja sõimu sisust on arusaadav, et ta on raevunud, xxxxxxxxxxxxxxx ütleb ära vehi, ära vehi siin, sellele järgnevad rüselusele viitavad helid, esemete kolin, xxxxxxxxxxxxxxx e ütlus: kutsu politsei, kohe kutsu politsei. Kohtu hinnangul on oluline, et xxxxxxxxxxxxxxxx sõnad „ära vehi, ära vehi siin“ kostuvad salvestisel 04:24, seejärel kostub mitu minutit muud sõimu ja helisid ja seejärel 09:40 xxxxxxxxxxxxxxxxxsõnad „kutsu politsei, kohe kutsu politsei“. Kannatanu ütlustest on teada, et kui ta tundis valu ja sai aru, et D.L teda lõi, ütles ta xRxxxxxxxxxxxxxxxx „kutsu kohe politsei“. Selline helipilt salvestiselt, kus esmalt on kuulda, et toimub vehkimine (kannatanu ütlus „ära vehi siin“) ja seejärel mitme minuti pärast ütlus „kutsu kohe politsei“ ja teadaolevalt kannatanu ütles need sõnad pärast D.L-ilt löögi saamist, tõendab, et sündmuse kulgemises on selgelt ajaliselt eristatav (omavahel ajaliselt lahus) käega vehkimine D.L poolt ja löömisliigutus D.L poolt. Tegevus, mida kannatanu nimetab salvestisel vehkimiseks, toimub mitu minutit varem kui see tegevus, millele kannatanu reageerib kui löömisele (tundsin, et mul oli valus, ütlesin xxxxxxxxx et kutsugu politsei). See tähendab, et D .L tegevused, mida kannatanu ja tunnistaja nimetavad vehkimiseks ja mida nimetavad löömiseks eristuvad omavahel nii aja kui laadi poolest. See ei ole olnud üks ühetaoline käega vehkimine (žestikuleerimine), mille käigus kannatanu juhuslikult pihta sai. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxb ütlusi, et ta nägi D .L kätt xxxxxx juurest tagasi tõmmatavat, see oli kindel liigutus, mitte lihtsalt vehkimine. Kannatanuxxxxxxxxxxxxxxxxxxütlustest selgub, et D.L oli esmalt käes kahvel, kui ta laua taga istudes vehkis, hiljem käes autovõtmed, kannatanu mõtles - et ta võtmetega pihta ei saaks. Ütluste usaldusväärsuse kontrolli käigus toob kaitsja esile, et kannatanu ei ole kohtueelsel uurimisel rääkinud autovõtmetest D.L käes (tl.51 pöördel). Kannatanu selgitas, et selliseid juhtumeid on olnud rohkem kui üks, võib -olla tema mälupilt tuleneb mõnest teisest korrast. Süüdistatav D .L annab ütlusi, et tal olid autovõtmed paremas käes (tl.55). Kohus leiab, et olukorras, kus viidatud detaili osas (süüdistataval olid autovõtmed käes) kinnitab süüdistatav kannatanu ütlusi, ei saa asuda seisukohale, et kannatanu ütlused on ebausaldusväärsed. Kuna nii kannatanu kui süüdistatav annavad ütlusi, et süüdistataval olid autovõtmed käes, ei saa lugeda, et kannatanu annab selles osas valeütlusi või et ta räägib mõnest muust juhtumist. Süüdistatav D .L annab kohtuistungil 25.05.2016 (tl.5 4-56) ütlusi, et ta ei ole 28.märtsil 2015 xxxxxxxxxxxxxxxxx sõrmeotsagagi puutunud. D.L annab ütlusi, et xxxxxxxxxxxxxxv provotseeris teda, keegi mees helistas xxxxxxxx jaxxxxxxxxxolles D.L ees, rääkis selle mehega. Majapidamine oli must ja räpane, D.L ei ole sellesse majja teretulnud, ehkki maja on D.L raha eest ostetud. D.L hakkas lahkuma, tal olid autovõtmed paremas käes, mingit löömist polnud. Kersti tuli kitsasse koridori järgi, poksis D.L selga ja D.L lükkas Kerstit tagasi, et uksest välja minna. D .L kätega ei vehkinud. Tunnistaja xxxxxxxxxxalvestas telefoniga, tal oli telefon käes, D .L teab, et salvestati. Lapsed olid kogu aeg toas, köögis ei käinud. D .L kinnitab, et kindlasti kuulis ka xxxxxxxxx nende sõnelust, ta lindistas. Tunnistaja ja kannatanu on ütlused omavahel 6 kokku leppinud, see on provotseerimine. D.L möönab, et sündmuse toimumise aega mäletas ta eeluurimisel valesti - õige kuupäev oli 28.märts 2015, ja kellaaeg ei ole ka kohtueelsel uurimisel õigesti öeldud - ta läks ära enne kui politsei tuli. Ta ei ole politsei kutsumist kuulnud, see toimus ilmselt pärast tema lahkumist. Meeshääl salvestisel, mida kohtuistungil kuulati, on D.L oma, ta mäletab, mida ta ütles. Aga kahvliga vehkimisest ei tea ta midagi, tal oli autovõti käes. Tunnistaja köögis ei olnud. Lapsed ka köögis ei käinud. Laps sai võib -olla valesti aru kui ta ütles „mis sa lõid emmet“, nad ei saanud näha ja löömist ei olnud. Küsimusele „kuidas xxxxxxxxxxxuul katki läks“ vastab D.L, et ta ei saanud sellest üldse aru. Talle hiljem räägiti, et ta olevat xxxxxxx löönud, mingit löömist polnud, ainult ukse taga tõukas teda endast eemale. See väike vistrik, mis oli Kerstil huule peal, mida pildilt nägi, ei teki löömisest. Kohus, võrreldes süüdistatava D .L ütlustes sisalduvat muude tõenditega, jõuab järeldusele, et D.L ütlused kirjeldavad sündmust valikuliselt ja katkendlikult. Asjas on tõendina olemas helisalvestus, millelt kuuldub, et samal ajal kui majas on D .L (tema sõim salvestusel), ütleb kannatanu talle korduvalt, et kutsub politsei, kannatanu ütleb tunnistajale „kohe kutsu politsei“. Prokurör avaldas kohtu nõusolekul süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrolliks ja vastuolude kõrvaldamiseks D.L poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused, milles süüdistatav ütleb, et ta hakkas lahkuma kella 21.30 paiku, ka sündmuse toimumise kuupäeva mäletas D .L kohtueelsel uurimisel teisiti. Kohus leiab, et süüdistatava ütlusi tulebki sellisena käsitleda - need kirjeldavad sündmust katkendlikult, valikuliselt ja mitte tervikuna. Sellise ütluste andmise viisi põhjuseks võib olla soov olukorda enda jaoks ratsionaliseerida (ebameeldiv mälust kustutada, ära mõelda) või soov eituse abil vastutusest vabaneda. Seetõttu käsitleb kohus D.L ütlusi mitte kui usaldusväärset tervikpilti sündmusest, vaid kui üksikuid ütlusi, mille usaldusväärsust kohus kontrollib muude tõendite abil. Esitades küsimuse kannatanule saabunud tagajärjest, kinnitavad uuritud tõendid, et kannatanule tekkis löögi tagajärjel huule sisepinnale vigastus: fotolt (tl.18) nähtuvad punetavad (veritsevad) jäljed, kannatanul tekkis vere maitse suus, ta pidi pühkimiseks kasutama pabertaskurätti (ütlused kohtuistungil tl.51). Kohus leiab, et kannatanu huule sisepinna koe vigastamist nii, et nähtavale ilmus veri, kinnitavad kaudselt ka helisalvestuselt kuuldud lapse häälega öeldud sõnad „veri jookseb“ (salvestusel tl.26 10:02). Kannatanu xxxxxxxxxxx ja tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxlustes kirjeldatuga- et D.L poolt oli tehtud kannatanule löök ja see ei olnud vehkimine - on kooskõlas helisalvestiselt kuuldud lapse häälega öeldud sõnad „mis sa lõid emmet“ (salvestusel tl.26 9:41). Kohus on seisukohal, et helisalvestis kajastab kulgenud sündmust tervikuna, see on helipildina kooskõlas sellega, mida kirjeldavad oma ütlustes kannatanu ja tunnistaja. Puutuvalt asjaolusse, kas laps sai näha, mis köögis toimus (D .L ütlused on, et lapsed köögis ei käinud), märgib kohus, et helisalvestisel 9:35 kohal kõlavad naishäälelt sõnad „ xxxxxx, teise tuppa“, mis viitavad, et tegelikult laps xxxxxx oli sündmuse juures. Helisalvestiselt kuuldu alusel on võimalik lugeda tõendatuks, et täiskasvanud ruumis (pärast D .L lahkumist) ei räägi löömisest, ei kasutata tegusõna „lööma“. Seetõttu on lapse poolt öeldud sõnad „mis sa lõid emmet“ lapse enda sõnavalik, lapse enda sõnastus selle kohta, mida ta nägi. Asjaolu, et kannatanu ei pöördunud kiirabisse ja kannatanu vigastuse kohta puudub meditsiinispetsialisti hinnangut kajastav dokument, kinnitab kohtu hinnangul kannatanu 7 adekvaatset käitumist. Kannatanu põhjendab, et kiirabisse pöördutakse suure vigastuse korral, mis vajab meditsiinilist sekkumist, tema vigastus seda ei vajanud.
S § 121 lg.1 või lg.2 nimetatud tegude tõendamine ja tõendite hindamine toimub kohtu siseveendumuse, aga ka tõendite elulise usutavuse alusel. Tervise kahjustamine viisil, et huule sisepinnal on veritsev haav, on hinnatav välise pildi (foto) alusel ja isikuliste tõendiallikate ütluste alusel. Kohus leiab, et kannatanul esinev tagajärg - huule sisekülje koe mõjutamise tagajärg- ei ole ühelgi juhul nimetatav vistrikuks nagu seda nimetas süüdistatav. Kannatanu ja tunnistaja on andnud eluliselt usutava seletuse vigastuse tekkimise kohta ja sellega on kooskõlas ka salvestiselt kostuv helipilt. Versioonil huulde hammustamisest kannatanu enda poolt ei ole tõsiseltvõetavat tekkeallikat ja see versioon on ümber lükatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega. D.L ütlused selle kohta, et kannatanu on sündmuse provotseerinud, kannatanu ja tunnistaja on sündmuse kirjelduse omavahel kokku leppinud, ei lange kokku sündmuse kulgemise helipildiga. Helisalvestusest kuuldu alusel on ilmne, et tunnistaja Regina Lindepuu hakkab politseisse helistama kohe kui kannatanu talle ütleb „kutsu politsei“. Sel ajal on ruumis veel ka D.L, kuuldub esemete kolin. Sealt edasi on kuulda, kuidas toimub telefonikõne häirekeskusega, kannatanu ütleb „huul on katki“ ja seejärel mõne hetke pärast räägib kannatanu juba ise häirekeskuse ametnikule „võttis kätte ja lõi mind, huul on natuke verine ja lõual on ka natuke valus…“. Selline olustik ei jäta mingit võimalust kannatanutunnistaja omavaheliseks ütluste kokkuleppimiseks. Helisalvestus ei kinnita ka kannatanu provotseerimistegevust. Helisalvestusel on kuulda, kuidas umbes 10 minuti jooksul enne D.L lahkumist (enne löömist) on kannatanu (ja tunnistaja) pigem rahuliku häälega, kannatanu räägib rahuliku häälega „mine ära enne kui ma politsei kutsun“. Raevukaks sõimajaks nii kannatanu kui ka tunnistaja aadressil on D.L. Kohtu hinnangul ei ole kinnitust leidnud ka versioon sellest, et kannatanu on sündmuse provotseerinud eesmärgiga hoida D.L eemal sellest varast, sel eesmärgil pannud telefoni salvestama ja kutsunud tunnistaja. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et xxxxxxxxxxxxxxx ja D.L on endised elukaaslased, neil on ühised lapsed. Elamu xxxxxxxxxx kus elab xxxxxxxxxxxxxxx koos lastega, on D.L ja xxxxxxxxxxx kaasomandis (D .L ja xxxxxxxxxxxxxtlused). Kohus ei lahenda käesolevas asjas võla - või asjaõiguslikku vaidlust. Samas on kannatanu ja süüdistatav käsitletavad lähisuhtes olevate isikutena - neil on seljataga aastaid kestnud kooselu ja ühised lapsed. xxxxxxxxxxxxxxxe ütlustest tuleneb, et D.L on ka varasemalt käitunud vägivaldselt - lõhkus ära kannatanu telefoni, tahvelarvuti, kannatanu ja süüdistatava vahel on olnud ka varem rüselemisi, 19.detsembril 2014 kutsus kannatanu D.L-ile politsei. Kannatanu ütlustest tuleneb, et kui D.L tuleb lapsi vaatama, ei julge kannatanu jääda selleks ajaks D .L-iga omavahele, vaid kutsub kedagi juurde, ta on seetõttu ka varem D.L kohalolekul salvestanud. Sellise D .L varasema käitumise tõttu ei saa kohtu hinnangul lugeda, et kannatanu on kogu sündmuse või salvestamise korraldanud oma varalise huvi eesmärgil, provotseerides ja tegelikust olukorrast erinevalt. Kohtule esitatud ja uuritud tõendid (kannatanu ja tunnistaja ütlused, helisalvestised) kirjeldavad 28.märtsil 2015 pärast k ella 19-t Mäe t. 13 toimunut tõepäraselt, terviklikult ja vastuoludeta. 8 Uuritud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et D.L oli sündmuse jooksul käes erinevaid esemeid- kahvel, autovõtmed. Samas ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, millisel hetkel ta mingi eseme kätte võttis või käest ära pani või kummas käes see ese oli. D.L-ile esitatud süüdistuse sõnastus on, et „ lõi…ühel korral lahtise käega“. Kuna on kindlaks tehtud, et D.L võisid samal ajal olla käes autovõtmed, ei saa täpselt määratleda, millises asendis käsi (labakäsi, pöial, muud sõrmed) oli. Kohus leiab, et kindlakstehtud asjaolude alusel tuleb D.L-ile esitatud süüdistuse sõnastusest jätta välja sõna „lahtise“. Esmalt ei ole eriliselt täpselt kindlakstehtav, mida tähendab väljend „lahtise käega“. Teiseks ei ole sellisele väljendile (sõnale) omistatud karistusõiguses kvalifitseerivat tähendust. Isiku tegevuse kvalifitseerimiseks KarS § 121 lg.2 p.2 järgi piisab kirjeldusest „lõi käega“. Kohus leiab, et D.L on teo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg. 3 mõttes. KarS § 16 lg. 3 sätestab, et Asjas uuritud tõendid kinnitavad, et kannatanu on D.L-ile korduvalt soovitanud ära minna, hoiatanud D.L selle eest, et too ei vehiks. Olukorras, kus isikule on korduvalt öeldud, et too ei vehiks käega, kuid isik siiski jätkab tegevust kannatanu suunas nii, et käsi maandub kannatanu huulele ja tekitab valu ja veritseva haava, ei saa asuda seisukohale, et tegemist on juhuslikult või kogemata tekitatud vigastusega. D.L tegu on hinnatav nii tema enda tegevuse kui ka saabunud tagajärje alusel kui KarS § 121 lg.2 p.2 järgi kvalifitseeritav tegu. Seetõttu leiab kohus, et D .L tuleb süüdi tunnistada selles, et tema 28.03.2015.a. kella 19.30 ajalxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxeramajas lõi tahtlikult oma endisele elukaaslasele ja laste emale xxxxxxxxxxxxxxxxle ühel korral käega näo piirkonda, tekitades valu lõua piirkonnas ja huule seespidise vigastuse (veritsev haav). Seega D.L pannes toime lähisuhtes oleva, teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, pani toime KarS § 121 lg .2 p.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. D.L tuleb sellises süüdistuses süüdi tunnistada ja mõista karistus. KARISTUSE KOHALDAMINE D.L tuleb süüdi tunnistada 121 lg.2 p.2 valt hulgas kohus arvestab ka toime pandud kuriteo raskust, laadi ja vastavalt D.L käitumises loeb kohus vastutust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p.13 järgi isikuvastase süüteo toimepanemist täisealise poolt alaealise juuresolekul. Kohtu hinnangul on see asjaolu eriliselt kaalukas põhjusel, et pealtnägijaks oli kannatanu enda laps ja teo toimepanijaks lapse isa. Sellisena kahjustab sellise sündmuse nägemine lapse psüühikat, kannatanu andis ütlusi selle kohta, millised on laste reaktsioonid - lapsed vajavad psühholoogi abi, laps pissib alla. Vastutust kergendvaid asjaolusid KarS § 57 järgi kohus ei tuvastanud. 9 Prokurör taotles karistuseks mõista rahalise karistuse 300 päevamäära päevamäära suurusega 10 eurot. Prokuröri hinnangul on süüdistatava süü keskmisest suurem. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx nõustub prokuröri taotletud karistusega. Kannatanu esindaja P.Paali hinnangul on sellel õhtul D.L poolt vägivald toime pandud juba ammu enne füüsilist vägivalda - on aset leidnud vaimne vägivald, millest kõik said oma osa, nii tunnistaja xxxxxxxxxxkannatanu xxxxxxxxxxxx kodusolevad lapsed. Kohus hindab süüdistatava süüd nii tegevuse enda kui ka saabunud tagajärje alusel. Minimaalse füüsilise tegevusega D .L poolt - ühe käeliigutusega- on saabunud nii valuaisting kui ka tervisekahjustus. Tervisekahjustus on minimaalne ja ei vajanud meditsiinilist sekkumist. Kohus nõustub kannatanu esindajaga selles, et D.L räuskava ja lubamatu käitumise tõttu kannatasid tol õhtul kõik xxxxxxxxxxxxamus viibijad. Samas arvestab kohus ka objektiivseid eeldusi sellise olukorra kujunemisel- kannatanul ja süüdistataval on kaasomand, mille kasutamise õigus on ka süüdistataval, kuid kannatanu nõudis süüdistatava lahkumist. Kohus arvestab sedagi, et kannatanu sõnakasutus tekkinud konfliktiolukorras ei olnud pinget maandav ja kohati „lisas õli tulle“. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava enda süüd sellise teo toimepanemises võib hinnata keskmisest pigem väiksemaks. Süüdistatava kohta olemasolevad andmed näitavad, et tal on pikaajaline töösuhe Soome Vabariigis, kus töötab alates 1996.aastast. Eestis ei käi ta sageli. D .L on kriminaalkorras karistamata, väärteokorras kehtivad karistused puuduvad (tl.28). Eesti Vabariigis tal maksustatavat tulu ei ole (tl.29-30), D.L enda sõnul on tema sissetulek Soome keskmine- 2000 eurot kuus. Alkoholitarvitaja ei ole. KarS § 121 lg.2 p.2 järgi on süüteo sanktsiooniks rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kohus kohaldab karistust KarS § 56 lg. 1 , lg.2 sätete järgi, mille kohaselt Arv estades KarS § 121 lg.2 p.2 sanktsiooni, valib kohus karistuseks rahalise karistuse. Rahaline karistus on leebeim karistusliik ja raskemat karistusliiki- vangistust- saab kohaldada juhul, kui kergema karistusega ei ole karistuse eesmärke võ imalik saavutada. D.L on varem karistamata ja raskemale karistusliigile üleminekuks puudub selge vajadus. Karistuse määra üle otsustamisel võtab kohus aluseks sanktsiooni keskmise määra ehk 235 päevamäära ja vähendab sanktsiooni keskmisest väiksema süü alusel keskmisest väiksemaks ehk 120 päevamäärani . Rahaline karistus tuleb mõista Kars § 44 lg.2 alusel päevamääraga 10 eurot, kokku summas 1200 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda riigi tuludesse, mille tasumiseks vajalikud rekvisiidid on kajastatud
15, § 159 lg.3 korras kohtuotsusele lisatud eraldi dokumendis. Rahalise karistuse tasumise tähtaeg on üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest (
Kui rahaline karistus ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. . Menetluskulude jaotus
1 sätestab: 10 Käesolevas as jas on kriminaalmenetluse kulud: sundraha riigi tuludesse
1 p. 9 ja § 179 lg. 1 p. 2 alusel 645 eurot; tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 84 eurot ja kohtumenetluses 624 eurot
1 p. 4 alusel, kokku riigi õigusabi tasu 708 eurot. Kohus põhjendab siinjuures, et vähendab kaitsja taotletud tasu kohtulikus üldmenetluses ajakulu 10 pooltunni võrra. Arvestades toimiku mahtu ja asjas esitatud kaitseakti sisu, ei ole asja ettevalmistamiseks kulunud aeg 6 tundi (12 pooltundi) põhjendatud. Vajalik ja piisav aeg toimiku materjali mahu juures on 2,5 tundi ehk 5 pooltundi. Vähendamisele kuulub ka 26.mai kohtuistungil osalemise eest taotletud ajakulu, kuna kohtuistung ei kestnud mitte 3 tundi (6 pooltundi), vaid 1,5 tundi. Asjas on esitatud kannatanu xxxxxxxxxxxx avaldus temale kahe päeva töötasu hüvitamiseks ja sõidukulu hüvitamiseks kütusetšeki alusel. Esitati kannatanu töötasu tõend Txxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxt (tl.65) ja kviitung bensiini eest maksmise kohta (tl.65). Kohus leiab, et kannatanule tuleb välja maksta
lg.1 p.2 , § 178 lg.1 p.1, p.3, lg.4 alusel saamata jäänud sissetulek ühe täistööpäeva eest - 25.mai eest ja ühe päeva eest – 26.mai3 tunni ulatuses. Kohtuistung 26.mail kestis 1,5 tundi, arvestades vajaliku sõiduajaga Põltsamaa - Jõgeva -Põltsamaa, on põhjendatud hüvitamisele kuuluv aeg 3 tunni eest. Kannatanu tunnitasu on 3,19 eurot, tööpäeva tasu 25,52 eurot. Seega hüvitamisele 25,52+ (3x3,19)= 35,09 eurot saamata jäänud sissetuleku katteks. Sõidukulu kuulub hüvitamisele marsruudil Põltsamaa- Jõgeva - Põltsamaa kahel päeval käimise eest, kokku 120 kilomeetri eest. Arvestuslik kütusekulu 12 liitrit, võttes aluseks kütusehinna kviitungi alusel (1,053) on hüvitatav sõidukulu 12,64 eurot. Kokku on kannatanule xxxxxxxxxxxxxxxxx e hüvitatav kulu 47,73 eurot. Vabariigi Valitsuse
lg.1 p.1 järgi on menetluskuluks 11 Kohus hindab, et kannatanu esindaja õigusabiteenuse põhjendatud ja vajalik maht selles asjas on 10.5 tundi. Sellest 2 tundi kliendi esmasele nõustamisele ja konsultatsioonile, 1,5 tundi toimiku materjalide analüüsile ja kliendile tutvustamisele ja kliendi nõustamisele kohtumenetluse osas, 0,5 tundi kohtuistungiteks valmistumisele ja 6,5 tundi kohtuistungitel osalemiseks. Kokku 10,5 tundi ajakulu. Kriminaalasja maht ja tõendite hulk on minimaalne. Asjas on isikulisi tõendeid kolm - süüdistatav, kannatanu ja üks tunnistaja. Kirjalikke tõendeid, mis käivad süüdistuse sisu kohta, on kuni 20 lehekülge. Sellise minimaalse mahu juures ei ole põhjust selle kriminaalasjaga seotud nõustamiseks, analüüsiks ja ettevalmistamiseks kasutada enamat kui nelja tundi, kohtuistungitel viibitud aeg 6,5 tundi. Arvestades sellist ajakulu, loeb kohus mõistliku suurusega tasuks, mis kuulub süüdistataval menetluskuluna hüvitamisele, 600 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku tasu 720 eurot. Kannatanu esindaja tasu, mille väljamõistmist taotleti, on esitatud koondtasuna, mitte tunnitasu alusel. Seetõttu ei saa kohus hinnata rakendatud tunnitasu määra. Kohtu määratud mõistliku suurusega tasu 600 eurot järgi kujuneks tunnitasuks 57,15 eurot (lisandub käibemaks), mis on kohane ja mõistlik võrdluses näiteks riigi õigusabi korras rakendatava hinnaga. Kannatanu esindaja tasu 720 eurot tuleb määrata ja mõista välja süüdistatavalt
Kokku on D.L praegu teadaolevad menetluskulud 2120,73 eurot. Määrata, et D.L tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on 2120,73 eurot. D.L tuleb menetluskulude hüvitisest kanda 1400,73 eurot Rahandusministeeriumi vastavale arvele. Koos kohtulahendiga antakse D.L-ile maksedokument
Menetluskuludest 720 eurot tuleb D.L hüvitada kannatanu Kersti Metsjärvele. Kohus on 02.juunil 2016.a. kuulutatud kohtuotsuses mõistnud kõik menetluskulud süüdistatavalt ekslikult välja riigi tuludesse. Kannatanu esindaja esitas 09.juunil 2016.a. kohtule taotluse parandada kohtuotsuses viga
lg.5 alusel ja mõista need kulud (720 eurot+47,73 eurot) välja xxxxxxxxxxxxxxxe kasuks. kuna tegem summat Menetluskulude riigi tuludesse vabatahtliku tasumise tähtaeg (
Kui menetlus kulud ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitm iseks täitemenetluses sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.