1 järgi 4 a. 2 k. 3 p. vangistusega. Vabanes karistuse kandmisest 16.01.2009 a. 5. 27.05.2009 a. Tartu Maakohtu poolt
kuni 02.07.2011 a. ja 13.08.2011 a. süüdistusasja
3; § 422 lg. 1; § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: SÜÜDISTUSE SISU P.L süüdistatakse selles, et tema 30.11.
Samuti tema, viibides 30.05.2011 kella 21:50 paiku Harjumaal Vasalemma vallas Ämari tee 1 asuva kaupluse juures hõikas AV’it ning kui viimane ümber pööras, lõi P.L AVi’t ühe korra rusikaga näkku paremale poole, mille tagajärjel AV kukkus ning tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse - parema silma aluse hematoomi ning lõualuu liikuvuse valulikkuse. Oma tegevusega pani P.L toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes teise inimese löömises, valu tekitamises ning tervise kahjustamises, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Samuti tema, rikkus rahu ja avalikku korda ning häiris üldist ja asjasse mittepuutuvate isikute õigusrahu sellega, et 01.07.2011 kella 17:30 paiku Harjumaal Kernu vallas Kibuna küla lähedal maanteel väljus DS’i kasutuses olevast sõiduautost BMW 730D reg nr XXX, mis blokeeris tee sõiduautol Chrysler Voyager reg nr XXX, mida juhtis AB ning suundus AB auto suunas hoides käes pneumaatilist relva MP-654K cal 4,5mm suunates selle AB auto suunas, ähvardades selliselt ilma põhjuseta käes oleva pneumaatilise relvaga sõiduautos Chrysler Voyager istuvaid AB ja ZS, kes tundsid reaalset ohtu oma elule ja tervisele, mille tulemusena hakkas AB oma sõiduautoga ära sõitma. P.L istus tagasi sõiduautosse BMW ning käskis auto roolis olnud DS’il AB autole järgi sõita, ise samal ajal avas kõrvalistuja tagumise akna, sirutas käe koos pneumaatilise relvaga auto aknast välja ning tulistas käes olnud relvast korduvalt AB auto suunas, millest vähemalt kaks lasku tabasid AB sõiduauto tagaklaasi ning mis tulistamise tagajärjel purunes. P.L ja DS ajasid kannatanuid autoga taga seni kuni DS’i poolt juhitud sõiduauto peeti politsei poolt kell 17:50 Tallinn-Pärnu maanteel suunaga Tallinna poole kinni. Oma tegevusega pani P.L toime avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud relvana kasutatava esemega ähvardades, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Samuti tema, juhtis 13.08.2011 kella 01:58 ajal Tallinnas, Laagna tee-Rahu tee-Ümera tn vahel liikudes Rahu tänava suunas mootorsõidukit Opel Vectra reg.nr XXX olles joobeseisundis (narkootiline joove), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Oma tegevusega pani P.L toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatav P.L kohtuistungile ei ilmunud, kutse on edastatud süüdistatava elukohas (II kd tl 248) täisealisele isikule ja vastavalt politseiasutuse teatisele viibib P.L vanglas Rootsi Kuningriigis (II kd tl 256). Nii prokurör kui ka kaitsjad pidasid põhistatuks kriminaalasja menetlemist süüdistatava osavõtuta kohtuistungist. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, leidis, et P.L süü talle inkrimineeritud kuritegudes on täielikult tõendamist leidnud kogutud ja avaldatud tõenditega ning tema käitumine on kvalifitseeritud õigesti. Prokurör märkis, et süüdistatav on end kohtueelses menetluses kõigis esitatud kahtlustustes süüdi tunnistanud ja kahetseb juhtunut. Prokurör palub kergendava asjaoluna arvestada süüdistatava kahetsust, raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Prokurör leidis, et S. B tsiviilhagi on põhjendatud nii varalise kui mittevaralise kahju osas ja palus selle süüdistatavalt täies ulatuses välja mõista. Prokurör viitas, et kannatanule on määratud invaliidsus 100% tähtajaga üheks aastaks ning kannatanu varaline nõue on esitatud selle aja eest saamata jäänud töötasu osas, mis on dokumentaalselt tõendatud. Mittevaralise kahju osa puudutavalt märkis prokurör, et kannatanu S. B on pärast juhtunut 100% töövõimetu, on kaotanud töö, ei ole käesoleva ajani täielikult paranenud. Kannatanu A. V hagi suurus on kuriteo asjaolusid arvestades põhjendamatu ja ei ühti senise kohtupraktikaga ja palus kohtul A. V kasuks välja mõista mõistlik rahasumma. Prokurör taotles P.L süüdi tunnistada:
järgi ning karistada teda vangistusega 6 kuud,
p 3 järgi ning karistada teda vangistusega 2 aastat 6 kuud,
lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 1 aasta 6 kuud, samuti
järgi ning karistada teda vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel suurendades mõistetavatest üksikaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, mida vähendada lühimenetluse korras 1/3 võrra,
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud kolm päeva karistuse hulka ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Samuti palub prokurör
lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmeks aastaks. Karistuse mõistmisel palub prokurör arvestada seda, et isikut on varem viiel korral karistatud kuritegude toimepanemise eest, viimati 27.05.2009
Samuti on isikut karistatud korduvalt väärteokorras ja rahatrahvid on tal tasumata. Prokurör leiab, et süüdistatava suhtes on põhjendatud reaalse vangistuse kohaldamine, kuivõrd isik on pannud toime uued vägivallakuriteod ning ta rikkus ka tõkendit lahkudes Eesti Vabariigist Rootsi Kuningriiki, kus pani toime uue kuriteo. Asitõendite osas märkis prokurör muuhulgas, et konfiskeerida tuleb pneumopüstol koos kuulide ja tagavaraballooniga, kuivõrd tegu on kuriteo vahendi ja selle juurde kuuluvate oluliste osadega. Samuti palus prokurör süüdistatavalt välja mõista menetluskulud. P.L kaitsja leidis et P.L tegu, mis on kvalifitseeritud
lg 1 järgi tuleks kvalifitseerida ümber
Kaitsja hinnangul ei sõitnud süüdistatav ülekäigurajale mitte meelega, vaid oma kergemeelsuse ja kogenematuse tõttu sõitis inimesele otsa. Samuti leidis kaitsja, et P.L tegu, mis on kvalifitseeritud
p 3 järgi tuleks kvalifitseerida ümber
Kaitsja leidis, et ei ole piisavalt tõendeid süüteo kvalifitseerimiseks
p 3 järgi ning ei esinenud avaliku korra rikkumist, tegu oli eraisikute arveteklaarimisega.
Kaitsja leidis, et karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, küll aga on kergendavaid asjaolusid. Kaitsja möönis, et raske on pakkuda välja muud karistust peale vangistuse, sest isik rikkus tõkendit ning kogumis on raske rääkida ka tingimuslikust karistusest. Kaitsja leidis, et prokuröri poolt taotletud karistusmäär on liialt range, kuna isik peab tasuma ka kannatanu poolt esitatud tsiviilhagid. Kaitsja märkis, et tsiviilhagide tasumiseks peab süüdistatav tööl käima, kuid vangis olles ei saaks ta midagi maksta ja siis peab kannatanu end oma vahendite arvel ravima. Kaitsja oli seisukohal, et süüdistatavale tuleks mõista kergem karistus ning karistuse eesmärk oleks saavutatav kuritegude kogumi eest mõistetava 6-kuulise vangistusega. Süüdistatava D. S (kelle osas kuulub menetlus lõpetamisele KrMS § 203 alusel) kaitsja pidas võimalikuks kriminaalasja arutamist süüdistatava P.L osavõtuta. KOHTU SEISUKOHT: Kohus märgib esmalt, et süüdistatav P.L kohtuistungile ei ilmunud, kuid kohtuistungil pidasid kaitsjad ja prokurör võimalikuks kriminaalasja arutamist ilma süüdistatava osavõtuta. Kohus nõustub antud juhul kaitsjate ja prokuröri seisukohaga selles, et võimalik on arutada kriminaalasja süüdistatava P.L osavõtuta. Antud juhul on kohtukutse vastu võtnud süüdistatava elukohaks märgitud aadressil tema ema (II kd tl 248), seega tuleb lugeda kohtukutse kättetoimetatuks KrMS § 165 lg 2 tähenduses. Kohus viitab, et vastavalt politseiasutuse teatisele, kannab P.L karistust Rootsi Kuningriigis, vabanemisvõimalusega mitte enne 15.07.2013.a. (II kd tl 256). Eeltoodut arvesse võttes peab kohus võimalikuks arutada kriminaalasja süüdistatava osavõtuta KrMS § 269 lg 2 p 2 kohaselt, kuivõrd süüdistatava asukohta Eesti Vabariigis ei ole võimalik tuvastada, ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidus kriminaalmenetlusest kõrvale, lahkus tõkendit rikkudes oma elukohast, ei ilmunud kohtusse (isik pidi kriminaalmenetlusest teadlik olema, kohtukutse on edastatud tema elukoha aadressile täisealisele perekonnaliikmele, kuid mitteilmumist ta ei põhistanud) ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Kohus märgib, et kriminaalasja arutamist süüdistatava P.L osavõtuta on pidanud võimalikuks nii kaitsjad kui prokurör. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud kirjalikud tõendid on piisavad kriminaalasja arutamiseks ilma süüdistatava osavõtuta, ka on isik eeluurimisel tunnistanud end süüdi talle süüks pandava kuritegude toimepanemises. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et P.L tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on tõendamist leidnud kõigis, s.o
Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatava näol on tegemist täisealise süüvõimelise isikuga. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on tõendamist leidnud P.L süü kuriteos, mis seisnes mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus; samuti kuriteos, mis seisnes teise inimese löömises, valu tekitamises ning tervise kahjustamises; samuti kuriteos, mis seisnes rahu või avaliku korra rikkumises, kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades; samuti kuriteos, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Süüdistatava P.L süü
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises on leidnud tõendamist P.L poolt eeluurimisel antud ütlustega, mille kohaselt: juhtis ta 30.11.2010.a. Laagna teel sõidukit BMW reg nr XXX ja lähenedes liiklusmärkidega tähistatud ülekäigurajale, märkas pidurdavaid ja ülekäiguraja ees esimesel ja teisel sõidurajal peatunud sõidukeid, ta nägi ka, kuidas üle ülekäiguraja jooksis noormees, ta pidurdas ning noormehe järel teisel sõidurajal peatunud sõiduki eest jooksis ette naisterahvas. Arvab, et õnnetus juhtus, kuna ilmastikutingimused olid halvad, ta polnud piisavalt tähelepanelik ning naisterahvas jooksis üle tee (I kd tl 68-69). Asjaolu, et P.L poolt juhitud sõiduk sõitis otsa ülekäigurajal teed ületanud S B le, kinnitavad ka sündmust pealt näinud tunnistajate AB, JP, DZ samuti kannatanu S B poolt antud ütlused, millede kohaselt liikus kannatanu mööda ülekäigurada, sõidukid andsid talle teed, kuid viimasel sõidurajal sõitis talle otsa sõiduauto. Tunnistajate ja kannatanu ütlused õnnetuse asjaolude osas on omavahel kooskõlalised ning samuti kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Samuti on antud kuriteo toimepanemine veel leidnud tõendamist liiklusõnnetuse aktiga, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, liiklusvahendi vaatlusprotokolliga ning sõiduki andmete väljatrükiga – antud tõenditest nähtub, et sõidukit BMW reg nr XXX juhtis selle omanik P.L, kirjeldatud ja fikseeritud on sündmuskoha olustik, kirjeldatud on sõidukit ja liiklusõnnetuse asjaolusid. Kannatanule tekitatud vigastused on fikseeritud haigusloo väljavõttega, haigla teatisega ning isiku ekspertiisiaktiga, milles toodud eksperdiarvamuse kohaselt on tegu eluohtlike tervisekahjustustega. Kohus peab usaldusväärseteks P.L poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlusi teo toimepanemise asjaolude kohta (sõiduki juhtimine antud asukohas, teiste sõidukite peatumine ülekäiguraja ees, naisterahvale otsasõidu tunnistamine, ilmastiku ja teeolud jne), kuid märgib, et neis esineb ebatäpsusi üksikutes, antud kuriteo tõendamise seisukohast mitteoluliste asjaolude osas. Nimelt on P.L eeluurimisel andnud ütlusi selle kohta, et kannatanu jooksis tema autole ette (I kd tl 68-69). Kohus viitab, et tulenevalt tunnistaja A. B antud ütlustest, oli kannatanu ülekäigurajal liikudes temast aeglasem, kuna tal olid toidukotid käes (I kd tl 34). Tunnistaja J. P on andnud ütlusi selle kohta, et kannatanu kõndis (I kd tl 38), tunnistaja D. Z selle kohta, et kannatanul olid käes kotid (I kd tl 41). Kohus on seisukohal, et antud tunnistajate ütlused on omavahel kooskõlalised ning neist nähtuvalt ülekäiguraja kaudu teed ületanud kannatanu kõndis, mitte ei jooksnud. Kohus märgib, et kotte kandnud kannatanu jooksmine libedal ajal on ka eluliselt ebausutav, kuna ta riskinuks sel juhul tasakaalu kaotamise ja kukkumisega. Kohtu hinnangul puuduvad igasugused viited kannatanupoolsetele liiklusnõuete rikkumisele. Samuti on P.L andnud ütlusi nagu peatanuks ta auto kokkupõrke järel umbes 5 meetrit pärast ülekäigurada (I kd tl 68-69). Antud ütlused ei ole kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseerituga, mille kohaselt oli ülekäigurajast sõiduki BMW tagarattani 19,9 m (I kd tl 6). Kohus leiab, et P.L rikkus liiklusnõudeid, mille tagajärjel põhjustas liiklusõnnetuse, sõites otsa teed ületanud jalakäijale ning antud rikkumised pani ta toime vähemalt kaudse tahtlusega. P.L , kellele oli esmane juhiluba väljastatud alles 19.10.2010.a. (I kd tl 83), s.o vaid vähem kui 2 kuud enne liiklusõnnetust, ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks sõidukogemusele, tee- ja ilmastikuoludele (libe tee, lume-, lörtsi- ja soolasegu, pime aeg, tehisvalgustus, lumevallid; I kd tl 6-12), mis võimaldanuks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees (rikkudes LE § 123 nõudeid; alates 01.07.2011.a. kehtiva LS § 50 lg 3 p 1, 2 nõudeid); samuti ei peatunud reguleerimata ülekäigurajale lähenedes, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale (LE § 46; LS § 35 lg 4); samuti möödus reguleerimata ülekäiguraja ees pärisuunavööndis seisvast sõidukist, jäämata seisma ülekäiguraja ees (LE § 47; LS § 35 lg 5); ei hoidunud ohustamast jalakäijat (LE § 44; LS § 35 lg 1); samuti ei olnud tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältimaks nende ohustamist ja neile kahju tekitamist (LE § 64; LS § 33 lg 1). Nimetatud liiklusnõuete rikkumisega P.L poolt on täidetud
B ’le raske tervisekahjustuse, milline asjaolu on tuvastatud isiku ekspertiisiaktis (I kd tl 23-26). Kahtlustatavana ülekuulamisel P.L andis ütlusi, millest nähtub, et ta teadis, et nimetatud kohas on jalakäijate ülekäigurada, ta nägi, et teised sõiduautod olid ülekäiguraja ees seisma jäänud ning nägi ka juba ülekäigurada ületavat jalakäijat (I kd tl 68). Eeltoodut arvesse võttes ei olnud antud liiklussituatsioon P.L jaoks ootamatu, eelpool on tuvastamist leidnud ka, et kannatanu ületas sõiduteed selleks ettenähtud kohas ning ta ei ületanud seda joostes, nagu on väitnud P.L . Seega oli tal reaalne võimalus vähendada oluliselt oma sõidukiirust ja peatada sõiduk. Olles teadlik antud situatsioonist, mis vajanuks eespool nimetatud liiklusnõuete järgimist, kuid jättes vajalikul määral oma sõidukiiruse oludele kohandamata ning sõiduki peatamata, P.L pidi võimalikuks pidama, et rikub oma teoga liiklusnõudeid ja seda ka möönma, mistõttu pani P.L liiklusnõuete rikkumise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et koosseisupärase tagajärje (raske tervisekahjustuse) tekitamise osas eksisteeris P.L ettevaatamatus kergemeelsuse vormis, kuivõrd P.L pidi võimalikuks pidama sellise tagajärje saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Kohtu hinnangul on eeltoodu põhjal P.L tegevus õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi ning puudub alus käsitleda toimepandud kuritegu
Samuti, kohus on seisukohal, et süüdistatava P.L süü
järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda P.L enda poolt eeluurimisel antud ütlustega (I kd tl 101), mille kohaselt on ta tunnistanud kuriteo toimepanemist ja kinnitanud, et lõi Ämaris meest, kes oli ta baarist välja ajanud. P.L ütlused teise isiku löömise kohta on kooskõlalised ka teiste tõenditega, sealhulgas kannatanu A. V ütlustega, mille kohaselt 30.05.2011.a lõi teda P.L-iga , kelle ta oli varem välja ajanud endale kuuluvast baarist. Niisamuti on antud süüteo toimepanemine tõendatud tunnistaja V. A ütlustega, mille kohaselt lõi P.L kohalikku baariomanikku, keda kutsutakse „T ks“ (I kd tl 105). Kannatanu A. V tekitatud vigastused on fikseeritud 31.05.2011.a. patsiendikaardil millest nähtuvalt esines tal hematoom silma all ja lõualuu valulikkus (I kd tl 114). Kohus on seisukohal, et P.L väited kannatanu poolt tema vastu suunatud agressiivsusest ei anna alust rääkida hädakaitsest. P.L on andnud ütlusi selle kohta, et kannatanu hakkas kuidagi agressiivselt tema poole liikuma ja isegi tõstis tema suunas käe, mida ta tajus rünnakuna (I kd tl 104). Kohtu hinnangul ei ole antud kontekstis võimalik rääkida vahetust või vahetult eesseisvast ründest, kuna P.L on ise möönnud, et üksnes tajus sellist kannatanu lähenemist agressiivsena ja tegutses seega ennetavalt. Kohus rõhutab, et P.L ütluste kohaselt ei eelnenud antud sündmusele sõnavahetust ning ta soovis kannatanult küsida paar nädalat varem toimunud sündmuse kohta, kui kannatanu ta baarist välja ajas. Seega nähtub, et P.L häiris antud mitme nädala tagune sündmus, ta otsis kannatanuga aktiivset kontakti ja seega eksisteeris tal ilmne motiiv konfliktiks. Nii P.L enda, kui P.L-ile tuttava tunnistaja V. A ütlused kannatanu väidetava agressiivsuse kohta on ebamäärased ja vastuolulised, mõlemad on kasutanud väljendeid: „hakkas kuidagi agressiivselt“, „üritas Iljad isegi nagu kuidagi tõugata või lüüa“, „lõi ennetavalt“. Seega ei ole P.L ise ega ka tunnistaja, kes on P.L tuttav, suutnud konkretiseerida väidetavat kannatanu tegevust, mingit konkreetset kannatanupoolset löömist või ohtu P.L tervisele ei ole kannatanu, P.L ja tunnistaja ütluste põhjal võimalik tuvastada. Kuivõrd P.L on ise möönnud ning ka tunnistaja V. A kinnitanud, et löögi tagajärjel kannatanu kukkus, tuleb järeldada, et kannatanut tabanud löök oli ka tugev. See viitab ilmselgelt ka sellele, et P.L reageeris isegi väidetavat kannatanu agressiivset lähenemist ise tajudes ebamõistlikult ning lõi kannatanut tugevajõuliselt. Kohus on seisukohal, et P.L pani
järgi kvalifitseeritava kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd teist inimest näkku lüües pidi ta võimalikuks pidama tervise kahjustamist ja valu põhjustamist ning seda ka möönma. Samuti, kohus on seisukohal, et süüdistatava P.L süü
Antud kuriteo toimepanemist tõendavad: P.L enda poolt eeluurimisel antud ütlused (II kd tl 45-47), mille kohaselt väljus ta D. S juhitud sõidukist ja sihtis käes olnud pneumaatilise relvaga Chryslerit ja selles olnud talle tuttavat Alekseid, hiljem sõiduki tagaajamise ajal tulistas antud Chryslerit; samuti kannatanute A. B ja Z. S ütlustega, mille kohaselt sihtis neid sõidukist BMW väljunud mees, nad tundsid hirmu ja ohtu oma tervisele ning tagaajamisel tulistati nende sõidukit (II kd tl 14, 16); samuti sõidukis BMW viibinud isikute D. S , M. M ja V. M poolt ülekuulamisel antud ütlustega, mis kinnitavad P.L viibimist sõidukis, tekkinud liiklussituatsiooni, P.L poolt sõidukile Chrysler järgnemise soovi ning tema poolt sõiduki Chrysler sihtimist ja tulistamist (II kd tl 28-30, 93-94, 98-99). Lisaks tõendavad antud kuriteo toimepanemist D. S ja P.L kinnipidamise protokollid, millede kohaselt peeti nad kinni 01.07.2011.a. sündmuskoha läheduses (II kd tl 22-24, 38-40); samuti sõidukite vaatlusprotokollid, milledest nähtub signaalrevolvri, õhkrelva ja haavlite leidmine sõidukist BMW (II kd tl 66-81) ning sõiduki Chrysleri tagaklaasile tekitatud vigastused, klaasikillu leidmine (II kd tl 54-64); samuti asitõendite vaatlusprotokollid, milles on vaadeldud antud signaalrevolvrit ja pneumopüstolit, mis võimaldas haavlitega lasta (II kd tl 101-106); samuti sõidukist Chrysler leitud klaasikillu vaatlusprotokoll (II kd tl 107); häirekeskusesse tehtud kõne, milles naisterahvas on teatanud, et Laitse juures tulistatakse nende sõidukit teisest sõidukist (II kd tl 109-111). Sõidukist BMW leitud ja äravõetud signaalrevolvrit ja haavleid laskva pneumopüstoli kasutusotstarvet on kinnitanud ka asjas üle kuulatud asjatundja (II kd tl 230-232). Kohtu hinnangul on kogutud tõendid kooskõlalised ning kogumis kinnitavad
Kohus peab siiski vajalikuks peatuda P.L poolt eeluurimisel oma süü osalisel kinnitamisel, mille põhjendusena märkis ta seda, nagu poleks ta kellelegi vigastusi põhjustanud, vägivalda tarvitanud ega kellegi peale relva suunanud. P.L on ise antud ülekuulamisel hilisemalt kinnitanud, et väljus autost pneumaatilise relvaga, mis jäi tal kätte juba autos ning sooviga ka Alekseid hirmutada. Ta tõstis relvaga käe ja suunas selle Aleksei poole, Aleksei ehmus ja sõitis koheselt edasi. Seega on P.L siiski ise möönnud, et soovis kannatanut hirmutada, sihtis teda pneumaatilise relvaga ja kannatanu ka ehmus selle tegevuse peale ning (II kd tl 46). Kohtu hinnangul tuleb sellekohased ütlused lugeda usaldusväärseteks, kuivõrd need on täielikult kooskõlalised asjas kogutud teiste tõenditega, ennekõike kannatanu poolt antud ütlustega, milles nad kinnitasid sihtimist esemega, mida pidasid relvaks ning sel ajal hirmu ja ohu tajumisega. Kohus viitab, et
p-s 3 sätestatud kuriteokoosseisu tuvastamiseks tuleb esmalt lahendada küsimus sellest, kas tegu oli avaliku korra rikkumisega
tähenduses ning alles seejärel saab tuvastada
Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub vaidlus selles, et tegu pandi toime avalikus kohas, kuna see leidis aset avaliku kasutusega teedel, kuhu on ligipääs kolmandatel isikutel, see asjaolu nähtub ka kõigi asjaosaluste ütlustest. Kahtlemata tuleb asuda seisukohale, et relvaga või sellele sarnaneva esemega teiste isikute sihtimine, hirmutamine ning nende sõiduki tagaajamise käigus selle tulistamine (ka õhk või pneumorelvast) rikub nende isikute rahu või rikub avalikku korda muul moel, tegemist ei ole ühiskonnas aktsepteeritud käitumisviisidega. Seega saab eeltoodut arvesse võttes asuda seisukohale, et P.L täitis oma käitumisega (kõrvaliste isikute sihtimine, nende sõiduki tulistamine) avaliku korra rikkumise koosseisu. Järgnevalt kohus annab hinnangu ka P.L käitumisele
Antud säte näeb muuhulgas ette vastutuse avaliku korra rikkumise eest, see pandi toime relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Antud juhul on eelpool analüüsitud tõenditega leidnud kinnitust, et P.L sihtis haavleid tulistada võimaldava pneumorelvaga kannatanuid, kannatanud tajusid seda reaalse relvana ning tundsid hirmu ja ohtu oma elule. Kohtu hinnangul väljendas P.L käitumine (mis seisnes relvaga kannatanute sihtimises, nende põgenemisel neile järgnemises ja seejärel nende sõiduki tulistamises haavlitega) ehk reaalne tegevus selget ähvardust kannatanute tapmiseks või neile tervisekahjustuse tekitamiseks, tema tegevus jättis kannatanutele selge mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest. Kannatanutel oli ka alust karta antud tegudega väljendatud ähvarduse täideviimist, kuna nad olid veendunud, et P.L sihib neid päris relvaga, nad kartsid oma elu pärast ja asusid põgenema. Niisamuti tuleb lugeda asjaolu, et P.L lasi haavlitega kannatanute põgeneva sõiduki pihta, selliseks, mis andis alust tunda hirmu vähemalt kannatanute vara või tervise kahjustamise pärast. Kõike eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et P.L käitumine vastab just
p-s 3 toodud koosseisule, ta pani toime avaliku korra raske rikkumise relvana kasutatava esemega ähvardades. Eelnevat arvestades leiab kohus, et põhjendatud ei ole ka P.L kaitsja poolt kohtuistungil avaldatud seisukoht nagu tuleks P.L tegu käsitleda üksnes
Kohus leiab, et P.L pani
p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd hoides käes pneumaatilist relva ja suunates selle A. B ’i auto suunas, ähvardades selliselt sõidukis viibinud A. Bõkov’it ja Z. S , kes tundsid reaalset ohtu oma elule ja tervisele, pidi ta võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastavate asjaolude (isikute rahu ja avalikku korra häirimine, relvaga ähvardamine) saabumist ja pidi seda ka vähemalt möönma. Samuti, kohus on seisukohal, et süüdistatava P.L süü
järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda P.L enda poolt eeluurimisel antud ütlustega, mille kohaselt on ta tunnistanud antud kuriteo toimepanemist. P.L on tunnistanud antud ajal sõiduki juhtimist, muuhulgas ka seda, et ta varasemalt 05.08.2011.a tarvitas amfetamiini ning seda, et kinnipidamisel leiti tema sõidukist kott valge pulbrilise ainega, mis on tema teada amfetamiin (II kd tl 138). Antud süüteo toimepanemist P.L poolt kinnitavad ka: kahtlustavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti ta kinni 13.08.2011.a. kell 01.58 Tallinnas Laagna teel sõiduki reg nr XXXjuhtimisel (II kd tl 124126); samuti indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mis reageeris ainetele amfetamiin ja metamfetamiin (II kd tl 134); samuti Wismari haigla akt, milles on järeldatud, et 13.08.2011.a. esinesid P.L amfetamiini ja fentanüüli tarvitamise tunnused ning esinesid joobeseisundile vastavad tunnused (II kd tl 128); samuti uuringuakt, mille kohaselt tuvastati 13.08.2011.a. võetud proovis tema organismis: amfetamiin, metamfetamiin, MDMA, fentanüül ja metadoon (II kd tl 132). Niisamuti kinnitavad antud kuriteo toimeopanemist P.L poolt tunnistaja I. T ütlused, mille kohaselt pidas P.L kinni sõiduki juhtimisel, isikul esinesid narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused, teda kontrolliti indikaatorvahendiga ning see näitas positiivset tulemust amfetamiinile ja metamfetamiinile (II kd tl 134). Kohus leiab, et nimetatud tõendid on usaldusväärsed, omavahel kooskõlalised ning P.L süüd kinnitavad. Kohus peab vajalikuks märkida, et asjaolu, et P.L andis ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et tarvitas narkootilist ainet amfetamiin 05.08.2011.a., ei välista tema süüd 13.08.2011.a. toimepandud rikkumise toimepanemises. Nimelt on P.L ise tunnistanud antud kuriteo toimepanemist (II kd tl 138) ning narkootilise joobe esinemine on tuvastatud tema seisundi kirjeldamisel koostatud aktiga, kus on selgelt väljendatud seisukohta, et isikul esines narkootiline joove. Ka nähtub isiku enda ütlustest, et tal kinnipidamise ajal kaasas aine, mida ta nimetas amfetamiiniks (ekspertiis on kinnitanud, et tegu oli amfetamiiniga), seega oli tal reaalne võimalus antud aine tarvitamiseks ka 13.08.2011.a. Niisamuti, uuringuga tuvastati tema organismis amfetamiini, metamfetamiini, MDMA, fentanüüli ja metadooni esinemine, seega on kahtlemata tegemist isikuga, kes tarvitab regulaarselt narkootikume, sealhulgas tugevat toimet ja sõltuvust tekitavat fentanüüli. Narkootilise aine joobes sõidukit juhtides rikkus P.L LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei või juht olla joobeseisundis. Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et tõendatud on
Kohus leiab, et kuriteo toime pani süüdistatav toime vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd, olles eelnevalt tarvitanud teadlikult narkootilist ainet, pidi ta sõidukit juhtima asudes teadma, et on juhtimist mittelubavas narkootilises joobes ja seda ka vähemalt möönma. P.L süüd kinnitavad tõendid: - Liiklusõnnetuse akt nr 2154 koos skeemiga, millest nähtuvalt toimus liiklusõnnetus, akti märgitud asjaolude kohaselt, sõitis P.L juhitud sõiduk BMW 524 reg nr XXXTallinnas, Laagna teel, Ümera 3 juures reguleerimata ülekäigurajal otsa jalakäija S B le. /I kd tl 3-4/ sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub Tallinnas, Laagna teel, Ümera 3 juures paikneva sündmuskoha vaatlus, sh sõiduki BMW reg nr XXX paiknemine, märgistus, teekate ja selle olukord, suurim lubatud kiirus 50 km/h. /I kd tl 612/ Liiklusvahendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvad sõiduki BMW reg nr XXXvigastused: esiklaasil, parempoolsel põrkeraual; samuti sõiduki seadmete, tulede jmt korrasolek. /I kd tl 14/ SA PERH Mustamäe haigla haigusloo nr 1053995 väljavõte, millest nähtuvalt oli S B 30.11.2010.a kaine /I kd tl 10/ SA PERH teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, milles on kirjeldatud kannatanul esialgselt tuvastatud vigastusi. /I kd tl 17/ Isiku ekspertiisiakt nr 8, millest nähtub, et S B l tuvastati 30.11.2010.a. otsmikuluu murd, traumaatiline peaaju verevalum peaajutursega, vasaku õlavarreluu killuline murd, mõlema sääreluu ülaotsa murd, mõlema sääreluukeha lahtine killuline murd, õndraluu murd ning vasaku tuhara pehmete kudede vigastus. Arvamuse kohaselt võisid tervisekahjustused olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal vasakult lähenenud sõiduautolt saadud löögist ning järgnevast keha paiskumisest vastu kõva tömpi pinda (teekatet). Eksperdiarvamuse kohaselt on tegu eluohtlike tervisekahjustustega, mis vajavad ravi üle 4 kuu. /I kd tl 23-26/ Tunnistaja AB’i ütlused koos skeemiga, mille kohaselt juhtus liiklusõnnetus 2010.a. novembris, mil ta ületas koos emaga ülekäigurada Ümera 3 juures. Nad jäid ülekäiguraja juures seisma, kaks sõidukit peatusid ülekäiguraja ees ja ta hakkas koos emaga teed ületama. Ta liikus natuke eespool, kahe sõidusuuna vahel pööras ta ringi ning nägi, kuidas emale sõitis neljandal sõidurajal otsa sõiduauto BMW. Selle sõiduki kiirus ei olnud väga suur, kuskil 50 km/h. Sõiduki juht hakkas pärast kokkupõrget pidurdama ja peatus. Juhiks oli vene keelt kõnelev meesterahvas, kes tuli ema juurde, kuid abi ei osutanud ega kuhugi ei helistanud. Õnnetuse järgselt ei ole tema ema luumurrud täielikult paranenud, ta ei saa käia. /I kd tl 33-36/ Tunnistaja JP ütlused, mille kohaselt 30.11.2010.a. juhtis ta mootorsõidukit. Laagna teel, lähenemisel ülekäigurajale, nägi jalakäijaid ja peatas sõiduki. Rohkem autosid ei olnud ja mõlemalt poolt hakkasid jalakäijad teed ületama, neid oli hästi näha, kuna ülekäigurada oli valgustatud. Paremalt poolt hakkasid tulema üks noormees ja naine. Noormees jõudis kahe sõidusuuna vahelisele alale aga naine oli veel sõiduteel ning tal oli jäänud tulla veel 1,5 m. Kõige vasakpoolsemast reast tuli sõiduauto BMW ja sõitis naisele otsa. Sõiduk hoogu maha ei võtnud. Naine sai kõva löögi ja lendas kõrgele õhku. Sõiduk ei saanud kohe pidama, peatus naisterahvast eespool. Sõiduki juht oli vene keelt kõnelev meesterahvas, kes tuli naise juurde, pani suitsu ette, muud ei teinud, kui helistas politseisse. Tunnistaja püüdis ise naisterahvast aidata. /I kd tl 37-39/ Tunnistaja D Z ’i ütlused, mille kohaselt nägi ta pealt liiklusõnnetust Laagna tee juures. Temast eespool kõndisid noormees ja üks naine. Naisel olid käes kotid. Keskmises sõidureas peatus sõiduk ning noormees ja naine hakkasid täpselt mööda ülekäigurada teed ületama. Noormees jõudis kahe sõidusuuna vahele, kuid naine jäi temast natuke maha ja oli veel neljandal sõidurajal. Sel ajal üks tume, arvatavasti BMW sõitis naisele otsa. Naine lendas kõrgele õhku ja kukkus kolmandale sõidurajale. See sõiduk peatus omal sõidurajal ja sellest väljus 20-30-aastane noormees, kes tuli kohe kannatanu juurde. Tema hinnangul oli sõiduki kiirus kokkupõrke hetkel umbes 50 km/h. /I kd tl 40-42/ Kannatanu S B ütlused, mille kohaselt, sel päeval hakkas ta koos pojaga Laagna teed ületama, oodates enne ülekäigurajale astumist, et sõidukid neile teed annaksid. Poeg liikus eespool ja jõudis kahe sõidusuuna vahelisele alale, tema kõndis järel, kuid talle sõitis otsa sõiduk. Seda sõidukit ta ei näinud ning edasist ei mäleta, kuna ta kaotas teadvuse. Käesoleval ajal on tervis enam-vähem normaalne, kuid käimisel kasutab ta karkude abi, korterist väljas ta ei käi, sest jalad on nõrgad. /I kd tl 45-47/ Kahtlustatava P.L ütlused, mille kohaselt on ta tunnistanud, et sõitis jalakäijale otsa. Ta on lisanud, et omab juhtimisõigust 2010.a. oktoobrist. 30.11.2010.a. juhtis ta Laagna teel mootorsõidukit BMW reg nr XXX. Ta sõidab seda teed tihti ja teadis, et Maxima kaupluse juures on ülekäigurada. Tema sõiduki kiirus oli 45-50 km/h. Lähenedes liiklusmärkidega tähistatud ülekäigurajale, märkas pidurdavaid ja ülekäiguraja ees esimesel ning teisel sõidurajal peatunud sõidukeid. Pärast seda nägi ta, kuidas üle ülekäiguraja jooksis noormees, ta pidurdas ning noormehe järel teisel sõidurajal peatunud sõiduki eest jooksis ette naisterahvas. Toimus kokkupõrge ja naine kukkus, sõiduk peatus u 5m pärast ülekäigurada. Liiklusõnnetusest ta kedagi ei teavitanud, kuna sündmuskohal olnud isik ütles talle, et juba helistati. Arvab, et õnnetus juhtus kuna ilmastikutingimused olid halvad, ta polnud piisavalt tähelepanelik ning naisterahvas jooksis üle tee. /I kd tl 6669/ Juhiloa andmed, mille kohaselt omistati P.L-ile esmane juhtimisõigus 19.10.2010.a. kuni 18.10.2012.a. /I kd tl 83/ - Sõiduauto reg nr XXX andmed, millest nähtub, et antud sõiduk on BMW 524TD, mille omanikuks on P.L. /I kd tl 84/ - Kannatanu AV’i ütlused, mille kohaselt läks ta 30.05.2011.a. Vasalemmas Ämari tee 1 olevasse kauplusesse, kus kohtas P.L , keda on varem välja ajanud endale kuuluvast baarist. Ta väljus kauplusest. Kaupluse kõrval seisis BMW, kust väljus P.L ning hüüdis teda. Ta pööras ringi ja sai löögi näkku ning Ilja ütles, et see on alles algus ning see on tema baari lõpp. Löögi tagajärjel tundis ta füüsilist valu ja tugevat peapööritust. Hiljem tundis hematoomi oma parema silma all ning tugevat peavalu. /I kd tl 92-94/ Kahtlustatava P.L ütlused, mille kohaselt on ta tunnistanud kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemist. Ta on lisanud, et paari nädala eest tekkis tal Ämari alevikus asuvas baaris konflikt baari omanikuga. Umbes nädala eest viibis ta Ämaris kohaliku kaupluse juures, kus nägi baari omanikku, kellelt küsis baarist väljaajamise kohta. Isik liikus tema poole ja tõstis tema suunas käe. Ta tajus seda rünnakuna ja lõi teda ühe korra vastu nägu. Mees kukkus ja ta aitas koos kahe tuttavaga mehe püsti ja seejärel nad lahkusid. /I kd tl 98-101/ Tunnistaja V A ’i ütlused, mille kohaselt viibis ta koos oma sõprade P.L ja AM Ämari kaupluse juures. Ühel hetkel astus Ilja juurde kohaliku baari peremees hüüdnimega Tsaar ja nad hakkasid millestki rääkima. Algul rääkisid nad rahulikult, siis aga muutus Tsaar agressiivsemaks ning üritas Iljad isegi nagu kuidagi tõugata või lüüa. Kuid Ilja toimis ennetavalt ja lõi T käega vastu nägu. Löögi tagajärjel Tsaar kukkus. Kauplusest väljunud A ja Ilja aitasid pärast lööki T tõusta. / I kd tl 102-105/ - SA PERH poolt väljastatud patsiendikaardi nr 31047 koopia, millest nähtuvalt tuvastati 31.05.2011.a. AV’il parema silma all hematoom ja lõualuu valulikkus. /I kd tl 114/ - Kannatanu AB ütlused, mille kohaselt 01.07.
Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Süüdistatav on pannud toime neli erinevat II astme kuritegu, kaks neist vähemalt otsese tahtlusega. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku poolt eeluurimisel avaldatud kahetsust. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et P.L on karistusregistri teatisest nähtuvalt kriminaalkorras karistatud viiel korral (II kd tl 199-201), viimati 15.06.2009.a. Tartu Maakohtu otsusega
Niisamuti karistati P.L 15.11.2004.a. Harju Maakohtu poolt
järgi vangistusega 2 kuud,
järgi vangistusega 4 kuud,
lg 1 järgi vangistusega 1 aasta,
lg 1 alusel vangistusega 1 aasta,
Antud karistuse kandmiselt vabanes ta 10.01.2009.a. Uued kuriteod pani ta toime 30.11.2010, 30.05.2011, 01.07.2011 ja 13.08.2011.a. Seega tuleb järeldada, et varasem rahaline karistus ega ka pikaajaline reaalne vangistus ei ole ilmselgelt mõjutanud isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest.
, § 263 p 3 § 424 näevad lisaks vangistusele ette karistusena ka rahalise karistuse. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine nende kuritegude eest ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isik käesoleval hetkel ei tööta, ka on tal varasemad rahatrahvid tasumata. Niisamuti, nähtub, et isikut karistati samalaadse,
alusel kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega, millist ta ei tasunud täies mahus (asendatud Tartu Maakohtu 27.09.2011.a. määrusega) ning antud kergemaliigilisem karistus ei takistanud tal toime panemast uut analoogset vägivallategu.
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo eest on seadusandja karistusena ette näinud üksnes vangistuse, pikkusega kuni viis aastat. Seega on seadusandja väljendanud suhtumist antud kuritegudesse. Kõike eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et kõigi P.L poolt toimepandud kuritegude eest tuleb teda karistada vangistusega. Karistuste määrasid puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Kohus arvestab kergendava asjaoluna kõigi kuritegude puhul isiku kahetsust ning peab võimalikuks
ja § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul mõista karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Seejuures kohus võtab arvesse, et liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest ei ole isikut varasemalt karistatud ning kehaline väärkohtlemine seisnes kannatanu ühekordses löömises, millega põhjustati väheseid vigastusi (valulikkus, hematoom). Kohus peab põhjendatuks karistada P.L nii
, kui ka
järgi 6kuulise vangistusega.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetava karistuse puhul peab kohus vajalikuks arvestada, et süüdistatav rikkus teadvalt paljusid liiklusnõudeid, mis koosmõjus tõid kaasa liiklusõnnetuse, mille tagajärjel ei ole kannatanu rohkem kui 2 aastat pärast õnnetust täielikult paranenud, täielik paranemislootus on seega madal ning talle on määratud töövõime kaotus 100% ulatuses (I kd tl 52). Seega peab kohus põhjendatuks karistada P.L
lg 1 järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.
p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetava karistuse puhul peab kohus vajalikuks arvestada, et süüdistatav ei piirdunud kannatanuid relvaga sihtides ühekordse aktiga, vaid asus neid ka jälitama, ta oli kannatanute jälitamise initsiaator ning ta käskis teise sõidukis viibinud isikute keeldudest hoolimata jätkata nende jälitamist ning samuti aktiivselt kahjustas kannatanute vara, tulistades nende sõidukit. Samas kohus arvestab, et antud kuriteoga kannatanutele füüsiliselt kahju ei tekitatud ning tekitatud varaline kahju on väike, kannatanu ei ole selle hüvitamist nõudnud. Seega peab kohus põhjendatuks karistada P.L
p 3 alusel sanktsioonis ettenähtud keskmise määrale veidi alla jääva, 2 aasta pikkuse vangistusega. Kohus leiab, et
lg 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus ning suurendades üksikkaristustest raskeimat, tuleb P.L-ile liitkaristuseks mõista 4 aastat vangistust. Mõistetavast karistusest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2 maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 1 aasta 4 kuud vangistust), seega on P.L-ile mõistetavaks karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg (01.07.-02.07.2011, 13.08.2011.a.), s.o 3 päeva vangistust, ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 2 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust. Niisamuti peab kohus vajalikuks P.L-ilt lisakaristusena ära võtta
Lisakaristuse kohaldamine on vajalik, kuivõrd isik on toime pannud varasemalt mitmed liiklusalased väärteod, käesoleval ajal on isik toime pannud ühed raskemad, kriminaalkorras karistatavad liiklusalased rikkumised, millega kaasnes ühel juhul ka raske tagajärg ning seega on vajalik isiku väärtushinnangute muutmine. Liiklusalaste süütegude eest mõistetavate karistuste puhul omab juhtimisõiguse äravõtmine tugevat mõju karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamisel. Karistusmäära puudutavalt märgib kohus, et juhtimisõigus kehtib P.L kuni 18.10.2012 a. ja arvestades, et käesoleval ajal kannab ta karistust Rootsi Kuningriigis, ei saa ta täita LS § 127 nõuet juhilubade loovutamiseks. Antud asjaolu ning karistuse motiive arvestades on seega põhjendatud temalt juhtimisõigus ära võtta kuni juhiloa kehtivuse lõpuni, s.o kohtuotsuse kuulutamise seisuga 7 kuuks 2 päevaks. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RK 3-1-1-99-06 p 16). Kohus leiab, et P.L väärtushinnangute muutmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega, kuivõrd varasemad kergemad karistused ei ole oma mõju avaldanud, isik pani uued kuriteod toime lühikese aja jooksul pärast eelmist kohtuotsust, ta on jätkanud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist. Karistusaja algust tuleb arvestada alates P.L kinnipidamise ajast, pärast Rootsi Kuningriigis kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmist ja tema naasmisel Eesti Vabariiki. Kannatanu S B poolt on esitatud hagi varalise kahju nõudes summas 3701,76 eurot ning mittevaralise kahju nõudes summas 6500 eurot, (I kd tl 48-65, II kd 166); kannatanu AV’i poolt on esitatud hagi mittevaralise kahju nõudes summas 1000 eurot (II kd tl 170-171). Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kuivõrd liiklusnõuete rikkumisega kannatanule otsasõidu tagajärjel tekitati kannatanu S. B le raske tervisekahjustus ning kannatanu A. V tekitati löömisega kerged kehavigastused, on tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS §-st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 134 lg 5 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohtus on P.L süü kannatanutele kuritegudega vigastuste tekitamises tõendamist leidnud. Eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et S. B tsiviilhagi on põhjendatud nii varalise kui mittevaralise kahju osas ning see kuulub süüdistatavalt täies ulatuses väljamõistmisele. Kannatanu S. B le on määratud invaliidsus 100% tähtajaga üheks aastaks ning kannatanu varaline nõue on esitatud selle aja eest saamata jäänud töötasu osas, mis on dokumentaalselt tõendatud. Antud varalist kahju tõendavad tuludeklaratsiooni väljatrükk (I kd tl 51), töövõimetust ja selle ulatust tõendavad Sotsiaalkindlustusameti otsused (I kd tl 52-57) ning ravidokumendid (I kd tl 58-65). Neist nähtub, et kannatanu sissetulekuks oli 2010. aastal 6641,12 eurot, isikule on määratud pension 244,95 eurot kuus ja seega on töötasu kaotus 3701,76 eurot aasta kohta. Samuti on S. B taotlenud moraalse kahju hüvitamist summas 6500 eurot. Kohus leiab, et tsiviilhagi on täielikult ka põhjendatud ka moraalse kahju osas, kuivõrd kannatanu ei ole senise ajani tervenenud, peab kannatama alanenud elukvaliteeti ning ravidokumentidest nähtuvalt on kannatanud ning kannatab valulikkust, esines posttraumaatiline psühhosündroom. Samuti tuleb arvesse võtta süüdistatava ükskõikset suhtumist kannatanusse, süüdistatav pole asunud tekitatud kahju heastama. Kohus leiab, et kannatanu A. V hagi suurus on kuriteo asjaolusid arvestades põhjendamatult suur ning ei ole kooskõlas senise kohtupraktikaga. Kohus on seisukohal, et isikul esines tema löömise tagajärjel valulikkus ning ta pidi tekkinud näopiirkonda tekkinud hematoomi tõttu taluma ebamugavust, muuhulgas ka teiste isikutega suheldes ja avalikus kohas viibides. Kohus leiab, et antud moraalne kahju on hinnatav 100 euro ulatuses, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas P.L-iga seonduvateks menetluskuludeks koopiakulud summas 0,45 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulud summas 95 eurot ning määratud kaitsja tasu summas 220,65 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 435 eurot. Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad nimetatud menetluskulud ning sundraha väljamõistmisele P.L-ilt. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Kriminaalasjas on asitõenditeks: pneumopüstol MP-654K cal 4,5mm nr T05 038585, selle tulistamisseade, 36 kuuli ja üks tagavaraballoon, metallkarp, lapp, klaasikild, 13.08.2011.a. kinnipidamisel äravõetud relv Blow Glass nr 6-015686 koos 10 padruniga (asuvad PP asitõendite hoidlas). Kohus leiab, et tegemist on väärtusetute asjadega KrMS § 126 lg 3 p 4 tähenduses ning need kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. Tagatiskontole kantud raha summas 3,69 eurot, mis leiti P.L asjade seast tuleb tagastada P.L-ile kohtuotsuse jõustumisel. P.L kinnipidamisel 13.08.2011.a. äravõetud narkootiline aine on edastatud väärteomenetluse alustamise otsustamiseks PPA Põhja prefektuuri Ida politseijaoskonnale (II kd tl 162), antud narkootilise ainega seotud ekspertiiside kulude (II kd tl 156, 160) otsustus tuleb lahendada antud menetluse käigus. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1; § 306, § 311313, § 315, § 318-319 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada P.L
1 järgi ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) aastat 6 ( kuus ) kuud vangistust Süüdi tunnistada P.L
järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust Süüdi tunnistada P.L
p. 3 järgi ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) aastat vangistust Süüdi tunnistada P.L
järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust
1 alusel liitkaristuseks mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 ( neli ) aastat vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) aastat 8 ( kaheksa ) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, 01.07.-02.07.2011, 13.08.2011.a, s.o 3 päeva vangistust, karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 7 (seitse ) kuud 27 ( kakskümmend seitse ) päeva vangistust. Mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks valida tõkend – vahistamine ja pärast mõistetud karistuse täitmisele pööramist tühistada. Mõistetud karistuse algust arvestada P.L kinnipidamise ajast s.o. pärast Rootsi Kuningriigis kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmist ja tema naasmisel Eesti Vabariiki. 2
1 alusel P.L-ilt võtta kuni 18. oktoobrini 2012 a. mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhtimisõigus kehtib P.L kuni 18.10.2012 a. ja arvestades, et käesoleval ajal kannab karistust Rootsi Kuningriigis, seega ei pea täitma LS § 127 nõuet kohustamaks edastada juhiload Maanteeametile. 3 Välja mõista P.L-ilt sundraha 435.00 eurot riigieelarve tuludesse 4 Välja mõista kaitsjatasu P.L-ilt 220.65 eurot. 5 Välja mõista P.L-ilt kohtukuludena ekspertiisitasud summas 179 eurot Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-11-14246, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 6 Asitõendid – pneumopüstol MP-654K cal 4,5mm nr T05 038585, selle tulistamisseade, 36 kuuli ja üks tagavaraballoon, metallkarp, lapp, klaasikild, 13.08.2011.a. kinnipidamisel äravõetud relv Blow Glass nr 6-015686 koos 10 padruniga – asukohaga Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 7 Asitõend – CD plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole kantud raha summas 3,69 eurot – kohtuotsuse jõustumisel tagastada P.L-ile. 8 Välja mõista tsiviilhagi P.L-ilt kannatanu S B kasuks summas 10201.56 eurot ja summa kanda a/a 1105426106 Swedbank ning AVi kasuks summas 100 eurot ja summa kanda a/a 1107864685 Swedbank. Kannatanutel tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 9 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.