alusel on H.H kohustatud kohtuotsuse jõustumisest arvates 5(viie) tööpäeva jooksul oma juhiluba loovutama Maanteeametile. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Martin Martsepp koostas 19.02.2018 .a. väärteoprotokolli selle kohta, et 19.02.2018.a. kell 15.34 ajal Harjumaal, xxxx liikudes Pärnu suunas, juhtis H.H mootorsõidukit Audi A4 Avant reg.nr.-ga XXXXXX kiirusega 133 +-8 km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 9 0 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h. Kirjeldatud tegevusega rikkus H.H liiklusseaduse § 15 lg.1 p. 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg.2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.03.2018.a. üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr. 2302, 18,001428 määrati H.H-le (H.H ) karistuseks liiklusseaduse § 227 l g 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kaebuse sisu. Menetlusalune isik tunnistab temale omistatud rikkumist, ei vaidlusta seda. H.H väitel teenib ta perele elatist juhutöödega, selle tegemine on võimalik ainult juhtimisõiguse olemasolul. Kaebuse esitamise ajal olid tööobjektid 60-70 km kaugusel elukohast. Peres on veel neli pereliiget, kellest üks teenib miinimumpalka , teised käivad koolis. Palub otsuse ümbervaatamist ja rahatrahvi. Kohtuistungil osaleda ei soovi. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kaebuses maakohtule H.H palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus karistuse osas st asendada mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine rahatrahviga. Taotlust põhjendab kaebaja asjaoluga, et mootorsõiduki juhtimisõigus on vajalik elatise teenimiseks. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul 6 kehtivat väärteokaristust, varasemaid rahatrahve kaebaja seaduses ettenähtud aja jooksul tasuma ei asunud ja ilmselgelt ei ole need ka talle soovitud mõju avaldanud. Kaebaja käitumine näitab, et ta ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka vastutuse võtmist. Mootorsõidukijuht 2 on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isik peab normaalseks olukorda, et ta liikluses osaledes ei pea kinni pidama liiklusseaduses sätestatud nõuetest, jälgima sõiduki sõidukiirust ja liiklusmärke, siis on ta liikluses ohtlik, kuivõrd ta ei taju temast enesest tulenevat ohtu ja selline isik tuleb juhtimiselt kõrvaldada. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades isikut iseloomustavaid karistusregistri andmeid, toimepandud teo ohtlikkust ning õiguskorra kaitsmise huve, siis rahatrahv talle soovitud mõju avaldada ei suuda ning H.H suhtes tuleb kohaldada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Karistust kergendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud ja neid ei nähtu ka menetlusaluse isiku kaebusest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-23-96 asunud seisukohale, Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasja materjalidega ning menetlusaluse isiku kaebusega asub seisukohale, et isik ei ole oma teo ohtlikkusest ega sellega kaasneda võivatest tagajärgedest aru saanud. Mootorsõiduki juhtimisõiguse vajadus tööl käimiseks ja elatise teenimiseks ei mõjuta isiku süü suurust määral, mis annaks aluse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmiseks. Kohtuväline menetleja peab oluliseks ära märkida, et ohtlikke süütegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-6-17 p 17 asunud seisukohale, et Kuivõrd menetlusalust isikut oli enne käesoleva väärteo toimepanemist korduvalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud rahatrahvidega sh ka
lg 2 mõttes lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest, on käesoleval juhul põhjendatud normi rikkumisele rangemalt reageerimine, et kinnitada isikus keelunormi kehtivust. Järjekordse rahatrahvi kohaldamine ohtliku liiklusalase väärteo toimepanemise eest ei avalda isikule mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, sest ta on jätkanud enamohtlike liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Kasvatatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses omab menetlusaluse isiku suhtes üksnes karistamine
Tuginedes ülaltoodule palub kohtuväline menetleja, jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle 3 vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et H.H kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Liiklusseaduse § 15 lg.1 p.1 sätete kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Vastavalt liiklusseaduse § 227 lg.2 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamis e eest üle 21-40 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lg.5 p.1 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Vaidlust ei ole selles, et 19.02.2018.a. kell 15.34 ajal Harjumaal, xxxx liikudes Pärnu suunas, juhtis H.H mootorsõidukit Audi A4 Avant reg.nr.-ga XXXXXX kiirusega 133 +-8 km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h. Kirjeldatud tegevusega rikkus H.H liiklusseaduse § 15 lg.1 p.1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg.2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.03.2018.a. üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr. 2302, 18,001428 määrati H.H-le (H.H ) karistuseks liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. H.H poolt toime pandu d väärtegu on tõendatud mh videosalvestusega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt isik oma õiguserikkumist tunnistas, kuid väitis, et autol mootor tõrkus ja vajutas seetõttu gaasi põhja ning hetkeks saavutas sellise kiiruse. Tavaliselt ta kiirust ei ületa, kuna ilma autota ei saa üldse tööl käia, mõõtevahend s.o. kiirusmõõtur Stalker DSR 2X on taadeldud (taatlemistunnistus nr. TTRS-18/00085 ). KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Oma tegevusega on H.H täitnud
2 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, sest kõnealust väärtegu saab toime panna vaid tahtlikult, sõites 90 km/h alas kiirusega 133 +- 8 km/h , pidi sõidukijuht sellist kiirust selgelt tajuma . Oma ütlustes menetlusalune isik selgitab, et auto mootor tõrkus ja seetõttu vajutas gaasi põhja ja hetkeks saavutas sellise kiiruse, kuid see ei ole objektiivne ega mõistlik põhjendus sellisele rikkumisele Tulenevalt
lg 2 peab iga liikleja järgima kõrvalekaldumatult liiklusalaste õigusaktide nõudeid . Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et H.H poolt toime pandud väärtegu on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks kuuks , s eega on karistus määratud
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid 4 asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib öelda, et lubatud sõidukiiruse ületamist arvestades on menetlusaluse isiku süü
See aga omakorda tingiks karistuse määramise samuti sanktsiooni keskmises määras või selle lähedasena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja ei ole menetluse jooksul tuvastanud karistust kergendavaid ega karistust raskendavaid asjaolusid Kaebus e esitaja karistusandmetest nähtuvalt on H.H kuus kehtivat väärteokaristust, kõik liiklusalased rikkumised (
lg.2 rahatrahv 80 eurot,
Kohtuväline menetleja on mõistnud H.H le põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise sanktsiooni keskmises määra s. Kohtule esitatud kaebuses ei ole H.H avaldanud kahetsust, ei ole põhjendanud, miks ta jätkuvalt liiklusalaseid rikkumisi toime paneb. Süüteomenetluses karistuse määramisel peab kohus ja kohtuväline menetleja muude KarS § 56 lg-s 1 nimetatud asjaolude kõrval võtma arvesse kõiki KarS § 57 lg -s 1 märgitud kergendavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtul õigus lugeda kergendavaks asjaoluks ka esimeses lõikes loetlemata asjaolusid, mis kohtu hinnangul vähendab menetlusaluse isiku süüd ja võimaldab sanktsioonis ettenähtud karistust kergendada. Kuid asjaolud, mis kohtu arvates vähendavad isiku süüd ja kergendavad karistust, peavad olema kontrollitavad ja tulenema väärteotoimiku materjalidest. Nagu kohus juba märkis, H.H on varem väärteokorras korduvalt karistatud ning seda põhiliselt kiiruse ületamise eest (
Menetlusalusele isikule on varasemalt mõistetud põhikaristus ena rahatrahvid, kuid nende täitmise kohta info puudub. Isik on oma ütlustes väitnud, et tavaliselt ta kiirust ei ületa, kuid karistusregistri andmetel on just suurima lubatud kiiruse ületamise eest H.H varasemalt korduvalt karistatud. Kohtuväline menetleja leidis, et karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning õiguskorra alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurema ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kui ka juhi kohustuste täitmist, kuid kes ei soovi neid kohustusi täita. Kui juht ei soovi kohandada enda liiklusalast käitumist vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, on kohtuvälisel menetlejal õigus määrata rikkujale selline karistus, mis on vastavuses tema poolt toimepandud teo raskusega. Kohus nõustub, et karistust kergendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud ja neid ei nähtu ka menetlusaluse isiku kaebusest, menetlusalune isik ei ole oma teo ohtlikkusest ega sellega kaasneda võivatest tagajärgedest aru saanud. Mootorsõiduki juhtimisõiguse vajadus tööl käimiseks ja elatise teenimiseks ei mõjuta isiku süü suurust määral, mis annaks aluse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmiseks. Kõike eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et H.H on võimalik mõjutada uute väärtegude toimepanemisest hoiduma, jätta talle määratud karistuse liigi, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine muutmata, kui kergendades talle karistust ning vähendades 1 kuu võrra juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.