Obsah (11)

§ 189§ 317§ 248§ 310§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 16. juuni 2016 Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis nr 1-16-4386 (kohtueelses

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada B.U süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud; KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata B.U-le katseaeg 1 (üks) aasta ning vangistust 6 (kuus) kuud ei pöörata täitmisele, kui B.U ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada B.U-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Eesti Vabariigi tsiviilhagi ning välja mõista B.U-lt 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot Eesti Vabariigi kasuks; 2.2 välja mõista B.U-lt sundraha 350 (kolmsada viiskümmend) eurot, riigi õigusabi tasu 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 259 (kakssada viiskümmend üheksa) eurot (sealhulgas ekspertiisitasu 255 eurot) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud summas 801 (kaheksasada üks) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
3. a juulikuust igakuise menetluskulu osa 66 (kuuskümmend kuus) eurot 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 B.U-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 136,80 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda; 2.4 vandeadvokaat Margo Normanni kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus rahuldada summas 24 eurot (s.h käibemaks). Selgitused kohtuotsusele
4. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega

§-de 383 – 392 järgi; 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.5

§ 317

kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on B.U toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil KarS § 199 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema detsembris 2014.a, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal mitmel päeval raius ebaseaduslikult Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Riuma külas Eesti Vabariigile kuuluvalt maaüksuselt ( maaüksusel asuva maja ehitusregistri kood xxxxxxxxx ) kuuse- ja kasepuitu kokku 25 tm, väärtusega kokku 1250 eurot ning 2014 detsembri lõpus müüs B.U võõra vallasasja omastamise eesmärgil ilma vastava loata raiutud metsamaterjali maha saades varalist kasu. Kuriteo toimepanemisega tekitas B.U kannatanu Eesti Vabariigile varalist kahju kogusummas 1250 eurot.
2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui B.U ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid.
3. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
4. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja 2 menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
2. Tsiviilhagi lahendamine

§ 310kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Eesti Vabariik on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1250 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista B.U-lt 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot Eesti Vabariigi kasuks. 4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud

§-s

1. 4.1.
2. Sundraha

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2015 määrusest nr 139, millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.
2. Riigi õigusabi

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse

1. septembri 2015 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad. 4.1.2.
2. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava B.U kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 304,80 eurot. 4.1.2.
3. Riigi õigusabi kohtus Süüdistatava B.U kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ja arvestatud tasu suuruseks koos käibemaksuga on 24 eurot. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasu on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. 4.1.
4. Ekspertiisitasu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 255 eurot. 4.1.4. Muu menetluskulu

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 4 eurot. 4.

1. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale B.U arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 328,80 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 259 eurot. 3 4.
2. Menetluskulude hüvitamine

§ 189

lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

§ 189

lg 2).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 sätestatud erandeid.

§ 175

lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus B.U-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 192 eurot (s.h käibemaks). B.U-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 136,80 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades menetluskulude suurust, tasumisele kuuluvat tsiviilhagi ja süüdistatava varalist seisundit jätab kohus osa sundrahast s.o summas 295 eurot riigi kanda. Arvestatud menetluskulud summas 801 eurot tuleb

§ 180alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb riigi kasuks välja mõista kriminaalmenetluse kuluna B.U-lt sundraha 350 eurot, riigi õigusabi tasu 192 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 259 eurot s.o kokku 801 eurot. 4.

1. Kaitsja tasustamine riigi õigusabi osutamise eest Kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabiga seonduv tasu maksta riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt vandeadvokaadile Margo Normann summas 24 eurot (s.h käibemaks).
2. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint 4