KOHTUMÄÄRUS kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg 07.aprill 2016.a. Rapla, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-15-3828 Kohtunik Indrek Saar
§ 424järgi ja karistatud üheksa
(9)kuulise vangistusega, mida vähendati ühe kolmandiku võrra s.o. kuue
(6)kuuni.
§ 65lg 2 ja 69 lg 6 kohaselt suurendati karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse võrra ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõisteti üks
(1)aasta kolm
(3)kuud ja kakskümmend kuus
(26)päeva vangistust, millest loeti kantuks kaheksa
(8)kuud ja kaheksa
(8)2 päeva ning vangistuse kandmata osaks jäi seitse
(7)kuud ja kaheksateist
(18)päeva. Harju Maakohtu 21.septembri 2015.a. määrusega vabastati G.F vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega kuue 86) kuulise katseajaga. Kohtu määrusega on pandud G.F-ile lisaks käitumiskontrolli nõuetele kohustused mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume, pöörduda vanglast vabanemisel ühe kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravi ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on G.F senise katseaja jooksul täitnud kontrollnõudeid ja teinud koostööd. Vaatamata koostööle on lühikese katseaja jooksul kaks korda tuvastatud lisakohustuse rikkumine: 19.oktoobril 2015. olid G.F alkoholi tarvitamise tunnused ja G.F tunnistas kriminaalhooldajale alkoholi tarvitamist eelmisel päeval. Ka 06.novembril 2015.a. tunnistas G.F kriminaalhooldajale eelmisel päeval alkoholi tarvitamist, kuigi indikaatorvahend alkoholi tarvitamise tunnuseid ei näidanud. Kriminaalhooldaja tegi lisakohustuse rikkumise kohta G.F-ile kirjaliku hoiatuse. 16.novembril 2015.a käis G.F esmasel psühhiaatri konsultatsioonil, et läbida alkoholivastane ravikuur. Pärast seda on G.F käinud psühhiaatri vastuvõtul korduvalt ja alates 17.novembrist osaleb sotsiaalprogrammis „VÕIDA“, milles toimuvad kohtumised kord nädalas ja kestab katseaja lõpuni. Sotsiaalprogrammi eesmärgiks on õpetada naistele mõistma, kuidas olukorrad ja sündmused üksteist mõjutavad, õpetada sotsiaalseid oskusi ja kuidas riskiolukordadega toime tulla ning elada ilma kuritegevuseta. G.F ei ole katseaja jooksul toime pannud uut süütegu. Tema sissetulekuks on töövõimetuspension 118 eurot kuus. Kriminaalhooldusametnik leiab, tegemist on isikuga, kel on tagasilangused ja kes vajaks toetavat sotsiaalvõrgustikku, mille leiaks anonüümsete alkohoolikute koosolekutel. Seepärast teeb kriminaalhooldaja ettepaneku määrata G.F-ile vastav lisakohustus. Anonüümsete alkohoolikute koosolek on Raplas igal laupäeval. 14.märtsil 2016.a andis G.F koosolekutel osalemise kohta kirjaliku nõusoleku. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kriminaalhooldajal oli alus erakorralise ettekande esitamiseks, sest G.F on kohtu poolt pandud kohustust rikkunud.
§ 74
lg 4 kohaselt võib kohus juhul, kui süüdimõistetu ei allu kontrollnõuetele või ei täida kohtu poolt pandud kohustusi, pikendada kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel katseaega, määrata täiendavaid kohustusi või pöörata vangistus täitmisele. Kohus leiab, et kõige rangema abinõu kohaldamine ei ole antud juhul vajalik, sest käitumiskontrolli nõuete täitmise osas G.F-ile etteheiteid ei ole. Vangistuse kandmine ilmselgelt alkoholisõltuvusest vabanemisele kaasa ei aita. Kohtul puudub alus kahelda kriminaalhooldaja hinnangus koosolekutel osalemise vajalikkuse kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar kohtunik