MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada P.V tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 19.04.2013 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 27.08.2014 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o kuni 07.07.2017 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada P.V suhtes käitumiskontrolli ajaks
lg 2 p 2, 2 alusel järgmised kohustused: 1 ja 4 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või õppima või võtma end töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist. P.V vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega kuus
MS § 238 lg 2 alusel vähendati P.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 1 aasta ja 4 kuu võrra. Kandmisele kuulus 2 aastat 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulke eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikult kuulus ärakandmisele 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele katseajaga 3 aastat. Katseaja kestel pidi P.V täitma
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 alusel oli P.V täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 28.05.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega Vastavalt
lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. 3 Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht abikaasa juures. Kriminaalhooldusametnik on kodukülastuse käigus välja selgitanud, et tegemist 2-toalise üürikorteriga ja see on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Korteriomanik on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Abikaasa on valmis P.V vabanemisel igati toetama ja on lubanud garanteerida talle täieliku ülalpidamise. Kinnipeetaval on vabanedes garanteeritud töökoht xxxx, kus ta on töötanud ka varem ning kus hinnatakse tema töö- ja organiseerimisoskusi. Garantiikirja kohaselt hakatakse P.V-le maksma 600 eurot kuus ja ettevõte on valmis tasuma kinnipeetava koolituskulud ning kandma sõiduki juhtimisõiguse saamiseks tehtavad kulutused. P akutav töökoht on püsiv, seega on isikul olemas igakuine kindel sissetulek töötasu näol, mis võimaldab vältida majanduslikesse raskustesse sattumist. Ka on positiivne asjaolu, et kinnipeetaval ei ole tasumata rahalisi nõudeid. Individuaalse täitmiskava kohaselt on kinnipeetav vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, kus osales aktiivselt, oli avatud uutele teadmistele. Samuti on kinnipeetav olnud ja on hõivatud vangla majandustöödel. Vangla iseloomustuse kohaselt on P.V motiveeritud looma endale tulevikus normaalse elu, teadvustab probleeme. Kinnipeetaval on reaalsed eesmärgid tulevikuks: perekonnasuhete parandamine, poja kasvatamine, korteri ostmine. Vangla hinnangul uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 27% ja vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus 23%, mida saab lugeda korduva kuriteo toimepanemise keskmisest madalamaks tõenäosuseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab kinnipeetav vabaduses asuda vastutustundliku lapsevanemana kasvatama oma alaealist poega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P.V kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on
lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.