KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2016 Valga kohtumaja, Valga Vabaduse 10 Kriminaalasja number 1-16-874 (kohtueelse menetluse nr 15282000519

§ 121

lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav R.V isikukood XXX; elukoht x; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxx-xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxx; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 1.03.2013 otsusega

§-de 424, 199 lg 2 p 7, 8 järgi liitkaristusega 6 kuud ja 27 päeva vangistust,

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 9 kuud ja 27 päeva vangistust, mis asendati 594 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 18 kuud, Tartu Maakohtu 7.03.2014 kohtumäärusega vangistus pööratud täitmisele; tõkendit ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON R.V süüdi mõista

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat karistust 6 kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.V 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas – x; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu - või töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 3.02.2016. KrMS § 310-1 ning VÕS § 1055 sätete alusel kohaldada R.V-le lähenemiskeeldu O. S. (isikukood xxxxxxxxxxx) suhtes, keelates R.V lähenemise O. S. lähemale kui 5 (viis) meetrit. Lähenemiskeelu tähtajaks määrata 12 (kaksteist) kuud alates käesoleva otsuse tegemisest, s.o alates 3.02.2016. Selgitada, et lähenemiskeelu rikkumine on karistatav

§ 331-2 järgi rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Rahuldada O. S. tsiviilhagi ja välja mõista R.V-lt kahju 5 (viis) eurot O. S. kasuks (konto xxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas). Välja mõista R.V-lt menetluskuludena sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu katteks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot riigituludesse. Menetluskulud (kokku 693 eurot) tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest käesolevale kohtuotsusele lisatud makseinfos näidatud kontole ja viitenumbrile (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-16-874). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS

1. peatüki
2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 3.02.
3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 3.02.2016 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus R.V süüdistatakse selles, et tema 25.10.2015 kella 06.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas korteris lõi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, O. S. kaks kuni kolm korda parema käe rusikaga näo vasaku silma piirkonda, korduvalt rusikaga pea piirkonda, ühe korra rusikaga suu piirkonda vastu hambaid ning väänas parema käe käsivart, millega põhjustas O. S. füüsilist valu ja tekitas O. S. pindmise peavigastuse ning vasema silmalau ja silmaümbruse pindmised vigastused. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes, pani R.V toime

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2

§ 121

lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui R.V 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kr

MS § 310-1 järgi ning VÕS § 1055 sätete alusel kohaldada R.V-le lähenemiskeeldu O. S. suhtes, keelates tal lähenemise O. S. lähemale kui 5 meetrit. Lähenemiskeelu tähtajaks määrata 12 kuud. Selgitada, et lähenemiskeelu rikkumine on karistatav

§ 331-2 järgi rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

VÕS § 1043 alusel välja mõista R.V-lt 5 eurot O. S. kasuks. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi mõista

§ 121lg 2 p 2 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt Kr

MS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 645 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav tasu ja kulu 48 eurot. mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Kohus jätab rahuldamata süüdistatava taotluse võimaldada temal menetluskulud tasuda pikema tähtaja jooksul. Süüdistav ise ei osanud kohtuistungil konkretiseerida, kas ja kui palju tal on võimalik menetluskulusid korraga võimalik maksta. Tema kinnitusel on tasumata ka juba varasemate otsustega väljamõistetud menetluskulud. Ka varem on kohus süüdistatavale andnud võimaluse kulusid tasuda ositi pikema aja jooksul, kuid süüdistatav pole seda teinud. Sellise süüdistatava käitumise valguses kohus leiab, et on äärmiselt kaheldav, et süüdistatav hakkaks menetluskulusid ositi tasuma kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ning menetluskulude sissenõudmisega viivitamine ei täida käesoleval juhul oma eesmärki. O. S. tsiviilhagi kuulub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 3