MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta P.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista P.K-lt menetluskuluna riigituludesse 54 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „P.K , menetluskulu, 1-143490“. 1 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks 54 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu P.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, P.K-le , tema kaitsjale, prokurörile ja määruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. P.K on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 19.05.2014 otsusega lühimenetluse korras
, § 199 lg 2 p 8, § 215 lg 2 p 1,2, § 328 lg 1 ja § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõistis kohus talle
MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jäi 1 aasta 10 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.05.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa , s.o. 2 aastat 2 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõistis kohus P.K-le 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning mõistis P.K-le lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aluseks luges kohus 05.12.2013. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung P.K taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitab, et tahab vabaduses alustada uut elu, töötada, õppida ja abistada oma lähedasi. Tahab jätkata õpinguid xxxx ja kui on võimalus, siis töötada ja õppida samaaegselt. Elama tahab asuda onu juurde. Kinnitab, et alkoholi ja narkootikume enam tarvitama ei hakka. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasemalt mõistetud šokivangistus ning tingimisi karistus ei ole P.K-le positiivset eripreventatiivset mõju avaldanud. Eeltoodu tõttu ei ole prokuratuuril veendumust, et kinnipeetav ennetähtaegsel vabanemisel suudaks elada seaduskuulekat elu. Lisaks juhib prokurör kohtu tähelepanu asjaolule, et P.K on ohtlik avalikkusele ning kriminaalhooldusega kaasnevad piirangud ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. 2 Kaitsja on seisukohal, et kuna kinnipeetaval ei ole diagnoositud alkoholi sõltuvust, ta ei jätka suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega, tal on elukoht ja toetavad lähedased, ta soovib õppida ja töötada, siis ei ole alust arvata, et ta vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kaitsja palub P.K tingimisi ennetähtaega vabastada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sama sätte lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut. Vastavalt
lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. P.K käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas ja isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral: esimesel korral raske tervisekahjustuse tekitamise, avaliku korra raske rikkumise ja asja omavolilise kasutamise eest, ning käesolevalt on isikut karistatud kehalise väärkohtlemise, varguse, asja omavolilise kasutamise, põgenemise ja võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, lisandunud on vägivalla komponent. Ajendiks on alkoholi tarvitamine, majandusliku kasu saamine ning grupi mõju. Kuriteod on toimepandud alaelisena. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama onu juurde. Seega on isikul olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav osales sotsiaalprogrammides EQUIP ja „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ ning alates 04.12.2014 on hõivatud vanglas majadustöödel. Oluline on ka asjaolu, et isik on edukalt püsinud noortele suunatud motivatsioonisüsteemis lävendite ületajate seas, mille raames on teda lubatud kodukülastusele neljal korral. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad vabaduses onu ja õde ning onu on nõus teda vabanemisel toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Suhted lähedastega on head. 3 Samas peab märkima, et kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, ka pereliikmeid (teine onu). Kuna eelnevalt on kuriteod toime pandud grupis, siis kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Samas soovib P.K oma sõpruskonnas olla liider, ta armastab tähelepanu ning tema jaoks on oluline eakaaslaste heakskiidu saavutamine, seega on isik ilmselgelt mõjutatav. Tunnustuse nimel on kinnipeetav valmis panema toime õigusrikkumisi. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust oli täielikult onu poolt ülalpeetav. Eeltoodu mõjutab ilmselgelt kinnipeetava iseseisva toimetuleku oskust. Kinnipeetaval on diagnoositud mitmete psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine, mille tagajärjel on tal tekkinud psüühika- ja käitumishäired, vangistuses olles on saanud psühhiaatrilist ravi. P.K on suitsidiaalse käitumisega. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 61% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 68%, mida saab lugeda korduva kuriteo toimepanemise keskmisest märkimisväärselt kõrgemaks tõenäosuseks. Ohustatud on ühiskonnas nõrgemad isikud, kellel tekivad kinnipeetavaga erimeelsused või kellel on vara, mida P.K omastada soovib, aga samuti on ohustatud ka ametnikud, kelle suhtes võib kinnipeetav põgenemisel kasutada vägivalda. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab sõltuvusainete ja alkoholi tarvitamist, on kriminaalselt käituva grupi mõju all ja/või kui tal tekivad majanduslikud raskused. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus isikul puudub töökoht, eriala, töökogemus- ja harjumus ning majandusliku toimetuleku oskus on puudulik. Vangla iseloomustuse kohaselt on P.K sotsiaalsed oskused nõrgad, tähelepanu saavutamiseks võib käituda impulsiivselt ja kasutada vägivalda teiste isikute suhtes, samuti on ta kergesti solvuv. Probleemide lahendamise oskus on puudulik, isik ei mõtle tegude tagajärgedele. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, seega ei ole varasem tingimuslik karistus P.K-le mõju avaldanud. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, s.t. katseja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et P.K puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. 4 Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristus) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1. Viru Maakohtu 10. veebruari 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP kaudu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) advokaat Gerda-Johanna Pellole määruskaebemenetluses P.K-le riigi õigusabi osutamise eest. 3. Mõista P.K-lt välja menetluskulud 72 eurot, s.o kaitsja tasu advokaat Gerda-Johanna Pello osutatud õigusabi eest. 4. P.K-lt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Tasumisel märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „P.K, 1-14-3490, menetluskulud“. 5. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 10.02.2016 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-14-3490 jõustus 5 05.04.2016 Tartu Ringkonnakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.