s KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. novembril 2015. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-15-5885 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Nurmoja Tõl

§ 66lg 21 kohaselt tõendina kasutatavad.

Järelikult selles osas, mis toimus ja mida nägi N.G. siis, kui oli hoovi tagasi tulnud, on tõenditena kasutatavad üksnes N.G.i ja menetlusaluse isiku ütlused, mis aga lahknevad üksteisest selles osas, kus menetlusalune isik paiknes ning mida ta tegi. Seetõttu tuleks kohtul selles osas hinnata kummagi isiku ütluste tõepärasust. Samas leiab kohus, et käesolevalt ei ole süüteokoosseisu tuvastamise kontekstis oluline, kus täpselt isikud paiknesid 4 või mida tegi Z.E hetkel, mil N.G. Lai 27 hoovi tagasi jõudis, mistõttu jätab kohus sellise hindamise tegemata. Kohtu hinnangul omavad tähtsust eelkõige järgmised asjaolud:

1. Sündmuskohal tehtud fotod (tl-d 23-24) tõendavad, et N.G.i sõiduki õhkrehv oli katki külje pealt sellisel kõrgusel, mis välistab rehvi katkimineku ülesõidust millestki teravast, nt ehitusprahist, nagu on väitnud menetlusalune isik (tl 64, 64 pöördel). Seega viitab rehvi vigastuse asend selle, et rehv torgati katki.
2. N.G.i ütlustega (tl 56 pöördel, 58) on tõendatud, et N.G. kuulis hoovile tulles häält, mis tekib kummi tühjenemisel, kuid kumm ise ei olnud veel lõplikult tühjenenud. Sellest saab järeldada, et kumm oli torgatud katki vahetult enne N.G.i hoovi sisenemist või siis samaaegselt sisenemisega.
3. N.G.i hoovi sisenemisel ei viibinud seal kedagi peale Z.E - seda tõendavad N.G.i ütlused (tl 58). Ka menetlusaluse isiku ütlused tõendavad, et ta oli vahetult enne N.G.i tagasitulekut ning tagasituleku ajal hoovil. Seejuures ei ole Z.E oma ütlustes kordagi viidanud sellele, et hoovil oleks sel ajal olnud kedagi kolmandat peale tema ja N.G.i. Arvestades seda, et Z.E oli enda ütluste kohaselt terve selle aja, mis N.G. ära oli, hoovis oma autode juures, mis paiknesid N.G.i auto kõrval, samuti seda, et rehvi katki torkamist inkrimineeritakse justnimelt temale, oleks Z.E juhul, kui hoovis oleks käinud mõni kolmas isik, seda kindlasti maininud. Järelikult sai kummi katki torgata üksnes Z.E. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et Z.E oli ka põhjus kummi katki torkamiseks – Lai 27 asuva maja elanikel oli probleem loata parkijatega ning Z.E ei soovinud, et N.G. sinna oma sõiduki jätab. See asjaolu on tõendatud eelkõige menetlusaluse isiku enda ütlustega (tl-d 64 pöördel), aga nähtub ka tunnistaja N.G.i ütlustest, mille kohaselt Z.E ütles talle, et ta ei tohi Lai 27 hoovi oma sõidukit parkida (tl 56 pöördel). Kohtu veendumust selles, et N.G.i sõiduki rehvi torkas läbi justnimelt menetlusalune isik, tugevdab veel see asjaolu, et aeg, mil N.G. oma sõidukist eemal oli, oli lühike. Nimelt tõendavad A.G.ütlused, et tema oli koos poes käimisega ära vähem kui 10 minutit, kuid tema abikaasa läks praktiliselt kohe tagasi, sest nad olid vaid mõnest majast möödunud, kui leidsid õige poe üles (tl 58 pöördel). Ka menetlusaluse isiku ütlustest ning N.G.i ütlustest saab järeldada, et N.G. tuli peagi pärast hoovist lahkumist sinna tagasi. Seega ei ole ka eluliselt usutav, et rehvi tegi katki keegi kolmas isik, kellel ei olnud asjaga mingit puutumust. Z.E poolt antud ütlused selles, et sõidukirehv võis puruneda ka hoovi sõites , ei ole usaldusväärne, sest rehvivigastus ei ole rehvi veerepinnal vaid hoopis kõrgemal ning viitab torkevigastusele. Samuti ei ole loogiline ja usutav Z.E elgitus vaidluste käigus , et et politseiauto hoovi sisenemine teda kui ühistu esimeest ei huvitanud, sest politseiauto on tihti nende hoovil kui Laia tänava striptiisbaari juures korda luuakse. Ühistu esimeest peaks huvitama ühistu territooriumil toimuv. (tl 64 pöördel -65, 67). Eelnevaga loeb kohus igakülgselt tõendatuks, et N.G. Jeep Grand Cherokee rehvi torkas katki Z.E. Kohtu hinnangul välistab selline vigastus rehvi edasise tarvitamise ja järelikult on Z.E tegevuses olemas KarS § 203 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse külje tunnus - võõra asja 5 hävitamine. Kuna N.G.i ütlused tõendavad, et rehvi läbitorkamisega tekitati temale kahju 220 eurot (tl 57 pöördel), st alla KarS § 121 p-s 1 nimetatud 4000 euro, siis ei ole täidetud KarS § 203 lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu tunnus - oluline kahju, ning Z.E tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi. Subjektiivsest küljest tegutses Z.E kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi. Kohtu seisukoht teo õigusvastasuse ning isiku süü osas Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavaid asjaolusid ning leiab, et Z.E tuleb toimepandud teo eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 218 lg 1 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. KarS § 47 lg-le 1 vastavalt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, kusjuures trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Seega on käesoleva süüteo puhul ettenähtava rahatrahvi keskmiseks määraks 151,5 trahviühikut ehk 606 eurot. Kohtuväline menetleja karistas Z.E 75 trahviühiku, s.o 300 euro suuruse rahatrahviga, mis jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.E tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Samuti mõjutab Z.E süü suurust see, et tema poolt tekitatud kahju ei olnud suur (oluline kahju algab alates 4000 eurost, seega jääb kahju KarS § 218 lg 1 järgse skaala alumisse ossa). Samas aga tuleb Z.E süü suuruse määratlemisel arvestada tema teo küünilisust ning isiku enda suhtumise intensiivsust toimepandud teo tagajärge, st et ta pani teo toime kavatsetult. Väärteomaterjalidest ei nähtu tõendeid selle kohta, et Z.E oleks varem samalaadilise süüteo eest karistatud. Ka ei nähtu väärteomaterjalidest, et Z.E oleks pärast käsitletavat väärtegu süütegusid toime pannud. Sellest teeb kohus järelduse, et Z.E on varem käitunud õiguskuulekalt, ega pane suure tõenäosusega ka tulevikus analoogseid rikkumisi enam toime. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kohtuväline menetleja on valinud Z.E-le kohase karistuse ja järelikult tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 02.07.
4. a otsus väärteoasjas nr 2780,15,003069 jätta muutmata. Kohtu seisukoht menetluskulude osas VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Käesolevas asjas on menetluskuludeks: 1)

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt valitud kaitsjale makstud tasu 480 eurot, mis kohtu hinnangul on käesoleva väärteoasja keerukuse ja mahukuse astet, samuti õigusteenuse turuhinda arvestades mõistliku suurusega, 6 2)

§ 175

lg 1 p 2 kohaselt tunnistajale hüvitatud töötasu 150,30 eurot ja sõidukulud 30 eurot, 3)

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt kohtukutsete saatmise kulud 17,50 eurot.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Järelikult jäävad käesoleva menetlusaluse isiku Z.E kanda. väärteoasja menetlemisega kaasnenud menetluskulud Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7