1-14-3867/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-3867 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. novembri 2015 määrus süüdimõistetu K.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu K.N-i (K.N; isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. novembri 2015 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu K.N-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumetsa määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot, vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumetsale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7. Mõista K.N-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumetsa poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse. K.N tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „K.N, 1-14-3867 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
9. Tartu Maakohtu 30.04.2014 kohtuotsusega tunnistati K.N kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. 1 KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.N 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §-s 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust, elukohaga XXX. 1.
10. Tartu Maakohtu 31.05.2015 määrusega pöörati täitmisele K.N-ile Tartu Maakohtu 30.04.2014 otsusega mõistetud karistus, s.o 8 kuud vangistust. K.N-i karistuse kandmise aja algust arvati alates tema vahistamisest, s.o alates 29.05.
11. 1.
12. Tartu Maakohtu 16.10.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7807 tunnistati K.N kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 258 lg 1 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati K.N-i eelvangistuses viibitud aeg 29.07.2014-30.07.2014, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti K.N-ile karistuseks 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati K.N-ile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 30.04.2014 otsuse järgi K.N-ile mõistetud karistuse 8 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 3 kuud 14 päeva vangistust, võrra ning mõisteti K.N-i ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 kuud 12 päeva vangistust. K.N-i vangistuse kandmise aja algust arvestati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.10.
13. 1.
14. Karistusaja algus 16.10.2015 ja karistusaja lõpp 27.03.
15. Maakohtu määrus
16. Tartu Maakohtu 16.11.2015 määrusega jäeti K.N vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 2.
17. Süüdimõistetu on käesolevaks ajaks kogu Tartu Maakohtu 30.04.2014 otsusega ja Tartu Maakohtu 16.10.2015 otsusega mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuritegu, mille eest on K.N-i karistatud Tartu Maakohtu 16.10.2015 otsusega, on toime pandud küll katseajal, kuid enne Tartu Maakohtu 30.04.2014 otsusega mõistetud vangistuse reaalselt täitmisele pööramist. K.N on vangistust katkematult kandnud alates 29.05.
18. Sellises olukorras asus maakohus seisukohale, et on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
19. Süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik ei võimalda maakohtu arvates hetkel K.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. K.N-i isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on K.N-i kriminaalkorras korduvalt karistatud. Tartu Maakohtu 31.05.2015 määrusega pöörati Tartu Maakohtu 30.04.2014 otsusega K.N-ile mõistetud karistus täitmisele, kuna ta ei ilmunud kriminaalhooldusametniku vastuvõttudele ega elanud kohtu poolt määratud elukohas. Kohtumenetluse käigus tuli K.N kuulutada tagaotsitavaks. Nagu käesolevaks ajaks on selgunud, pani K.N katseajal toime ka uue kuriteo. K.N maakohtu istungil kinnitas, et ebaõnnestunud on kõik tema varasemad katseajad. Selline K.N-i varasem käitumine muudab kaheldavaks määratava katseaja edukuse. 2.
20. Ka ei ole K.N suutnud õiguskuulekalt käituda karistuse kandmise aja jooksul. Kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu osutab asjaolule, et K.N pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi vangla range järelevalve tingimustes. 2.
21. Soov käituda edaspidi seadusekuulekalt, vangla tööhõives osalemine, lähedaste toetus, kindla elu- ja töökoha olemasolu on K.N-i positiivselt iseloomustavad asjaolud. Need ei kaalu aga üles seda negatiivset, mida maakohus samuti käsitles. Maakohus ei olnud veendunud, et K.N suudab vabaduses hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Maakohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks K.N positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises kinnistada. 2 Varem vanglakaristust kandnud isiku puhul ei kõla eriti veenvalt K.N-i maakohtu istungil avaldatu, et just nüüd on ta teinud vajalikud järeldused. Perekonna toetus, kindel elukoht ja võimalus töötada on K.N olemas olnud ka varem, kuid see ei hoidnud ära uue kuriteo toimepanemist Määruskaebus
22. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K.N-i kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 16.11.2015 määruse ja teha asjas uus määrus, millega vabastada kinnipeetav 16.10.2015 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. 3.
23. Kaitsja maakohtu seisukohaga ei nõustu. K.N-i karistati vanglas distsiplinaarkorras 03.08.2015 ning pärast seda 15.08.2015 alustas ta töötamist vangla tööhõives majandusabitöölisena. See tõendab, et süüdimõistetu tahab oma eluviisi muuta ning soovib teha tööd. Vanglast vabanedes on K.N olemas töökoht OÜ-s XXX , mida on kinnitanud ka ettevõtte juhatuse liige. See tähendab muuhulgas ka seda, et süüdimõistetul puudub majanduslik vajadus uute kuritegude toimepanemiseks ning tal on motivatsiooni käituda õiguspäraselt, et oma töökohta hoida. 3.
24. Lisaks töökohale on süüdimõistetut vabaduses ootamas kindel elukoht, perekond ja tüdruksõber, mis kõik aitavad K.N hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kõike seda arvesse võttes, on K.N vabaduses sotsiaalne ja majanduslik tugi, mis ennetab uute kuritegude toimepanemist. Asjaolu, et süüdimõistetul on kehtiv distsiplinaarkaristus ning et eelnevad katseajad on ebaõnnestunud, ei tähenda, et ta ei ole mõistetud karistusest õppinud ning vastavaid järeldusi teinud, seda enam, et viimasel ajal on süüdimõistetu käitunud õiguskuulekalt ja järginud vangla reegleid. 3.
25. Asjaolu, et süüdimõistetul on vabaduses kindel sotsiaalne ja majanduslik tugi ning et tal on siiras soov alustada õiguskuulekat tegu, kaalub üles negatiivsed asjaolud. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus, millega jäeti K.N-i vangistusest ennetähtaegselt tingimisi vabastamata, on alusetu ja põhjendamata, kuivõrd on täidetud kõik vajalikud eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Arvestades, et isiku vangistusse jätmine on inimõiguste karm piiramine, on põhjendatud isiku ennetähtaegne tingimisi vabastamine, kui esineb piisavalt positiivseid aluseid, mis kinnitavad, et puudub tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks süüdimõistetu poolt. K.N-i puhul on tuvastatav, et ärakantud karistus on saavutanud oma eesmärgi, K.N on aru saanud oma varasema käitumise õigusvastasusest, selle hukka mõistnud ning kinnitanud, et käitub edaspidi õiguskuulekalt, mistõttu maakohus oleks pidanud K.N-i tingimisi ennetähtaega vabastama. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et K.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
27. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu K.N-i kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja K.N-i ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Maakohtu otsustus jätta K.N enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud.
28. Ringkonnakohtu hinnangul on positiivne, et K.N on vabanedes olemas garanteeritud elu- ja töökoht, ta on osalenud vangistuses majandustöödel ning tal on lähedaste toetus. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et K.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel 3 põhjendatud ja kõik positiivsed asjaolud, mis süüdimõistetu osas on määruskaebuses välja toodud, on maakohus otsustust tehes arvesse võetud. Süüdimõistetu tingimisi vabastamine sõltub KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaoludest kogumist, mis on iga süüdimõistetu puhul erinevad ning erinevad asjaolud on erineva kaaluga, mistõttu tulemus on igal juhul individuaalne. Kõik KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ei esine selliseid asjaolusid kogumis, mis tingiksid K.N-i ennetähtaegse vabastamise. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetul 1 kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud esemete hoidmise eest kambris. Ringkonnakohus märgib, et isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eelduseks. See näitab, et kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudab vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Süüdimõistetu näitab sõnades küll soovi käituda seadusekuulekalt, kuid see ei väljendu tema tegudes, millele viitab ka tõsiasi, et K.N-i on kriminaalkorras karistatud rohkem kui 5-l korral. Kohtukolleegiumil puudub veendumus, et arvestades, et varasemad kriminaalhooldused ei ole ükski möödunud edukalt, süüdimõistetu on jätkanud vangistuses kuritegude toimepanemist, võiks eeldada käesoleval ajal, et süüdimõistetu ennetähtaegsel vabanemisel ning kriminaalhoolduse rakendumisel, oleksid positiivsed tagajärjed. Lisaks on süüdimõistetul märkimisväärselt kõrge tõenäosus kahe aasta jooksul panna toime uus üldine korduv kuritegu – 62%.
29. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks K.N-i ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustunnet ning süüdimõistetu kaitsja ei ole määruskaebuses toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse teistsugusele seisukohale jõudmiseks võrreldes maakohtuga. Kaitsja väidab, et süüdimõistetu on käesolevaks ajaks saavutanud karistuse kandmise eesmärgid ning maakohtul oleks tulnud ta vabastada. Ennetähtaegne vabastamine ei ole kinnipeetava õigus, vaid võimalus, kui KarS § 76 lg 4 asjaolusid kogumis hinnates on võimalik leida selliseid erilisi asjaolusid, mis tingivad vabastamise.
30. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 96 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb K.N hüvitada vandeadvokaadi vanemabi M. Paabumetsa kaitsjatasu 96 eurot.
31. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
32. novembri 2015 määrus muutmata, K.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 4 Maarika Kuusk