Vastavalt liiklusseaduse § 127 kohustada D.N 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse väljatrükk toimetada kätte D.N-ile ning saata teadmiseks kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud 1
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik D.N on pannud nimetatud teod toime tahtlikult/ettevaatamatult. Karistust kergendava asjaoluna on märgitud, et menetlusalune isik kahetseb juhtunut. Kohtuväline menetleja on enne otsuse tegemist teinud päringu Liiklusregistrisse ning Liiklusregistri andmetel on menetlusalune isik sõidukiga ülevaatuse läbinud 06.11.2018, mistõttu rikkumise päeval ei olnud menetlusalune isik teel ülevaatuspunkti nagu ta ise selgitab ka esitatud vastulauses. Kindlustus on sõlmitud sõidukile 31.10.2018 kella 11.07-st, kuid menetlusalune isik juhtis sõidukit kell 10.
) § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis.
lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga.
38 lg 2 kohaselt peavad mootorsõiduki- ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama 3 liiklusjärelevalve teostaja nõudel liiklusseaduse §-s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214 –219, 221– 224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis
lg 2 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga.
lg 1 näeb ette vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, samuti autorongi või masinrongi, mille koosseisus on tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud haagis, või trammi juhtimise eest. Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 81 näeb ette vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest. Kohus loeb menetlusaluse isiku D.N süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolli (tl 15), isikusamasuse tuvastamise protokolli (tl 14) tunnistaja Triin Leesnurme ülekuulamise protokolli (tl 12-13), menetlusaluse isiku D.N enda ülekuulamise protokollis (tl 16) ja vastulauses antud selgitustega (tl 18) ning 31.10.2018 kell 10.49 teostatud päringuga riiklikust andmebaasist (tl 17). Tunnistaja T L on andnud kohtuvälises menetluses omakäelised ütlused selle kohta , et T L 31.10.2018 olles patrullteenistuses koos patrullpolitseinik T P, mõõtsid mootorsõidukite liikumiskiirust Tapa vallas, Vajangul. Kiirust mõõdeti xxxx maanteel, mis on asulasisene tee ja kus on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kell 10.49 fikseeris T P mootorsõiduki liikumiskiiruseks 76 km/h. Nad järgnesid mootorsõidukile, peatasid selle siniste-punaste vilkuritega. Mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx juhtis D.N . Isikul puudus kontrollijale esitamiseks dokument anda ning nad tuvastasid isikusamasuse. Kontrollimisel selgus, et sõidukil puudub kehtiv ülevaatus ning kehtiv kohustuslik liikluskindlustus (päringu tegemise ajal oli kellaaeg 10.49), päring tehtud politsei andmebaasist. Kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on tõendatud, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T P teostas riikliku järelevalve korras D.N poolt juhitud mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx liikumiskiiruse mõõtmist 31.10.2018 kell 10.49 Vajangu külas, Tamsalu maanteel, Kesk tänava ja Rammo tee vahel, kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr DFO19599 (seade oli testitud 31.10.2018 kell 08:20 ja töökorras). Kiirusmõõturi lugem 76 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus ± 3 km/h. Lõplik mõõtetulemus 73 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu ning D.N allkirjastas kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 14) tõendab, et kohtuväline menetleja ei tuvastanud D.N isikusamasust dokumendi alusel. Kohtuväline menetleja tuvastas 31.10.2018 kell 10.54 isikusamasuse isiku ütluste põhjal ning isikusamasuse tuvastamiseks kontrolliti andmeid politsei andmekogust. 4 Liiklusregistri päringu vastuse väljatrükk (tl 17) kinnitab, et mootorsõidukile xxxx registreerimisnumbriga xxxx on sõlmitud liikluskindlustuse leping kindlustusperioodiga 31.10.2018 kell 11.07 kuni 29.11.2019 kell 23.59. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis nimetatud rikkumisi t unnistanud nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtule esitatud kaebuses. D.N on andnud kohtuvälises menetluses ütlused selle kohta, et ta juhtis mootorsõidukit plaaniga minna sellega tehnoülevaatusele, liikluskindlustuse tegi vahetult enne sõitma hakkamist (tl 16). Kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses selgitab liikluskindlustuse kohta, et kindlustusmakse vist ei läinud kohe läbi ning kehtima hakkas ilmselt mõni minut hiljem. Kiiruseületamist põhjendab asjaoluga, et ta sõidab igapäevaselt diiselmootoriga sõidukiga, mis ei kiirenda nii hästi ning seetõttu läks ka kiirus natukene üle (tl 18). Menetlusealune isik ei eita rikkumise toimepanemist ka kohtule esitatud kaebuses (tl 3). Kohus leiab, et eelnevalt nimetatud tõenditega saab lugeda tõendatuks, et D.N on rikkunud
S § 3 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime
S § 81 järgi kvalifitseeritavad väärteod.
lg 2 ja § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime vähemalt otsese tahtlusega. Menetlusalune isik on andnud ütlused selle kohta, et ta plaanis kõnealuse mootorsõidukiga minna tehnoülevaatusele. Järelikult oli ta mootorsõidukit juhtima asudes väga hästi teadlik, et ta juhib tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit. Kiiruseületamist põhjendas menetlusalune isik asjaoluga, et igapäevaselt sõidab ta diiselmootoriga sõidukiga, mis ei kiirenda nii hästi, mistõttu läks ka kiirus natukene üle. Kohus rõhutab, et isegi kui juht igapäevaselt kõnealuse mootorsõidukiga ei sõida, siis sõidukiirus on ikkagi mootorsõiduki juhi enda kontrolli all. Jätkates mootorsõidukiga liikumist lubatud kiirusest suurema kiirusega soostus isik mootorsõiduki juhtimisega lubatud sõidukiirusest suurema kiirusega. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik
S § 81 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest. Käesoleval juhul on D.N jätnud vajaliku hoolsuskohustuse täitmata, sest tal ei olnud kontrollija nõudel kaasas esitamiseks juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega ka isikut tõendavat dokumenti ning ta ei veendunud enne mootorsõiduki juhtima asumist, et sõidukil oleks olemas kehtiv liikluskindlustus. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et D.N on antud väärteod pannud toime hooletusest. Seega on täidetud ka nimetatud väärtegude subjektiivse koosseisu tunnused. 9. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid D.N teos ei esine. D.N oli väärteo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning on seda ka käesoleval ajal. Väärteomenetluse seadustiku § -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 5 Seega on leidnud tõendamist, et
S § 81 järgi kvalifitseeritud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik D.N . 10. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 näeb karistusena ette r ahatrahvi kuni 20 trahviühikut.
S § 81 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb menetlusalusele isikule määrata karistus
Kohtuväline menetleja on
lg 2 alusel karistanud menetlusalust isikut D.N juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks. Järelikult on kohtuväline menetleja valinud karistuse määramisel raskemaliigilise karistuse, kuid on määranud põhikaristuse minimaalses määras. KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Esmalt ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et D.N ületas kiirust asulas ehk paigas, kus lisaks teistele mootorsõidukijuhtidele võib liigelda ka jalakäijaid , mistõttu on tegemist ohtliku liiklusalase rikkumisega. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et D.N juhtis mootorsõidukit sõidukiirusega 76 ± 3 km/h asulas, kus lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust natukene rohkem kui 50 % võrra. Järelikult ei saa kohus D.N süüd vaatamata karistust kergendavate asjaolude esinemisele siiski väikseks pidada. Samuti võtab kohus arvesse, et
lg 2 sätestatud väärteo pani D.N toime vähemalt otsese tahtlusega, mis on isiku süüd suurendavaks asjaoluks. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on põhjendatult valinud sanktsiooniliigiks juhtimisõiguse äravõtmise. Kohus peab karistuse mõistmisel arvestama ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtuma sellest, kuidas on võimalik D.N mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistrist nähtub, et D.N oli väärtegude toimepanemise ajal 2 kehtivat väärteokaristust mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Järelikult on D.N varasemalt samaliigilisi väärtegusid toime pannud ning teda on selle eest ka karistatud. Karistusregistri andmetel tasus D.N Politsei- ja Piirivalveameti 04.07.2018 otsusega
Politsei- ja Piirivalveameti 24.08.2018 otsusega
Eelnevast järeldub, et menetlusalune isikule on määratud juba kahel korral karistuseks rahatrahv, kuid rahatrahvid isikut õiguskuulekalt käituma ei motiveerinud, sest D.N pani toime uued rikkumised - mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise, millele lisandusid sel korral ka teised rikkumised (puudus liikluskindlustus, läbimata oli tehnonõuetele vastavuse kontroll ning ei olnud kontrollija nõudel kaasas esitamiseks juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega ka isikut tõendavat dokumenti). Järelikult ei täida rahatrahv tema puhul eripreventiivset eesmärki ning rahatrahv karistusliigina on tema suhtes end ammendanud. 6 Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses taotlenud, et kohus vähendaks temale mõistetud karistust ühelt kuult kahe nädala peale või kohaldaks tingimisi karistust. Kohus rõhutab, et nii kohus kui ka kohtuväline menetleja peavad õigusemõistmisel lähtuma kehtivast seadusest.
Samuti ei saa kohus jätta tähelepanuta karistusseadustiku § 67 lg -s 3 sätestatut, mille kohaselt põhikaristusena mõistetava sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise ja lisakaristuse tähtaega arvutatakse aastates ja kuudes. Eelnevast järeldub, et seadus ei võimalda alla ühe kuulise karistuse määramist. Kohtu hinnangul ei ületa D.N-ile määratud karistus kindlasti tema süüd. Kohus võtab menetlusaluse isiku süü suuruse hindamisel karistust kergendava asjaoluna arvesse süü tunnistamist ja kahetsust ning fakti, et kohtuvälise menetleja lahendi tegemise ajaks sõlmis menetlusalune isik liikluskindlustuse ning läbis mootorsõidukiga tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kohtuväline menetleja on samuti eelnevat arvesse võtnud ning määranud isikule karistuse minimaalses määras, mistõttu vastab temale määratud karistus ka süü suurusele. Menetlusalune isik D.N on kaebuses rõhutanud, et maal elades on auto kasutamise võimalus ainulahendus ning temalt juhtimisõiguse äravõtmisega karistatakse kokku nelja inimest ja teda pannakse juhtimisõiguse äravõtmisega sundolukorda, kus ta peab seadust vastu tahtmist rikkuma. Kohus rõhutab, et juhtimisõiguse tähtsus pidi olema isikule teada ka 31.10.2018, mil isik uued rikkumised toime pani. D.N on ka varasemalt väärteokorras karistatud mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest ning ta oli mootorsõidukit juhtides väga hästi teadlik, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on karistatav ning uus sõidukiiruse ületamine (sh liikluskindlustuse puudumine ning läbimata tehnoülevaatus) võib endaga kaasa tuua temalt juhtimisõiguse äravõtmise. Käesoleval juhul on menetlusalune isik oma käitumisega pannud ennast ise teadlikult sellisesse olukorda, kus muu karistusliigi kohaldamine pole tema puhul enam otstarbekas ega võimalik. Kokkuvõtvalt, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult määranud isikule karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et ainuüksi rahatrahv menetlusalust isikut liikluses õiguskuulekalt ning teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ning talle tuleb karistuseks määrata sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks, mis vastab tema süü suurusele ning on põhjendatud ka eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes. 11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 1, §-dest 133-135 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.11.2018 otsuse väärteoasjas nr 2590,18,005862 muutmata ning D.N esitatud kaebuse rahuldamata. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.