Väärteoasi nr 4-18-6283 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 17.detsembril 2018 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus juuresolekul Kohtuvälise menetleja Poli

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna xxxx S B koostas väärteoprotokolli nr AB1575122 väärteoasjas nr 2315,18,005747, mille kohaselt B.T 20.10.2018 kell 01:46 Harju maakonnas Anija vallas, Kose – Jägala tee, 31 km-l juhtis B-kategooria mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi. Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 08.11.2018.a otsuses väärteoasjas nr 2315,18,

1. Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et sai sõpradega kokku mahajäetud lennuväljal. Seal oli sõber, kes teda sinna tõi ja kellel on load. O tsustas praktiseerida juhtimist, juhiloaga sõber istus kõrval. Tahtis sõita kuni Kehrani. Arvas, et sel kellaajal seal ei ole mitte kedagi. Tal on autokool pooleli, teooria ja sõidutunnid peaaegu läbitud. Isik tunnistas oma süüd ning saab aru, et oli ohtlik kaasliiklejatele. Palub mõista väiksema rahatrahvi, kuivõrd ta on üliõpilane, tööl ei käi ning ta saab aru, et tegi vea. Samuti on see tal esimene rikkumine. Rahatrahvi suudab tasuda 2030 eurot kuus. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kaebuse esitajaga osaliselt. B.T on teo toime pannud tahtlikult ja teadlikult. Isik läks koos tuttavatega teadlikult sinna lennuväljale eesmärgiga, et menetlusalune isik saaks praktiseerida sõitmist ja edasi minna liiklusesse. Isik pani toime enamohtliku väärteo, ta on küll osalenud enda sõnade järgi autokoolis teooriatunnid, kuid tal ei ole juhtimisõigust, pädeva isiku poolt on kontrollimata isiku teadmised ja oskused, tal on keelatud juhtida mootorsõidukit. Kohtuväline menetleja hindab B.T süüd suureks. B.T pani lisaks endale ohtu ka temaga kaasas olnud tuttavad, nende elu ja tervise. Kergendav asjaolu kahetsus ja süü tunnistamine, ta saab aru, et ta pani lisaks enda elule ohtu ka oma sõprade elu. Rahatrahv võiks olla 75 trahviühikut, samuti on nõus kui kohus määrab rahatrahvi tasumise osade kaupa. Vaidlust ei ole asjaolus, et B.T juhtis 20.10.2018 kell 01:46 Harju maakonnas Anija vallas, Kose – Jägala tee, 31 km-l B-kategooria mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. B.T on oma süüd nimetatud teo toimepanemises täielikult tunnistanud. Teo toimepanemist tõendab lisaks B.T ütlustele ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 20.10.2018.a ning juhtimisõiguse puudumist kinnitab lisaks Maanteeameti liiklusregistri väljavõte. Seega on teo objektiivne koosseis täidetud. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on B.T täitnud LS § 201 lg 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. B.T teadis, et tal pole juhtimisõigust. Samuti selgitas B.T kohtuistungil, et tal oli plaan sõita Kehrani. Seega, B.T eesmärk oli sõiduki juhtimine teades, et tal vastava kategooria juhtimisõigus puudub. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et B.T pani LS § 201 lg-s 1 sätestatud teo toime kavatsetult. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. B.T on süüvõimeline ning KarS
2. ptk
3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. LS § 201 lg 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt– karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse § 201 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Väärteoprotokollist ning muudest dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu, et B.T oleks oma tegu kahetsenud enne kaebuse esitamist, millest tulenevalt jääb kohtule arusaamatuks, kuidas sai kaebaja arvates kohtuväline menetleja karistuse määramisel karistust kergendava asjaoluna arvestada kahetsust. Asjaolu, et isik oma tegu siiralt kahetseb, nähtub vaid menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud kirjalikus kaebuses. Kohtuvälises menetluses on isik üksnes süüd tunnistanud mitte aga kahetsenud. Kuivõrd isik on oma süüd tunnistanud ja kohtuistungil selgitas, et saab aru, et oli ohtlik kaasliiklejatele, loeb kohus karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Nähtuvalt karistusregistrist isikul kehtivad karistused puuduvad. Raskendavad asjaolud puuduvad ning isik on süüd tunnistanud ja oma tegu kahetsenud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud karistuse määraks on rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras ehk 75 trahviühikut s.o 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb B.T kaebus rahuldada osaliselt ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada karistuse määramise osas. Samuti, arvestades asjaolu, et menetlusalune isik on täiskoormusega õppiv üliõpilane ning tööl ei käi, millest tulenevalt on tema sissetulekud piiratud, peab kohus võimalikuks määrata, et rahatrahv kuulub täitmisele ositi KarS § 66 lg 2 alusel 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.

§ 132

p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p2, 133, 134, Otsustas Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 14.01.2019