lg.2 p.4, 7, 9 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Maxim GOLUBEV
lg.2 - §215 lg.2 p.1, 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Maxim GOLUBEVILE liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Maxim GOLUBEVILE lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust.
lg.1 alusel arvata Maxim GOLUBEVI karistuse hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.01.2009, s.o. 1 (üks) päev ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb Maxim GOLUBEVIL 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg.1 alusel liita mõistetud karistusele 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust Viru Maakohtu 09.09.2010 otsusega mõistetud karistus 7 (seitse) kuud 8 (kaheksa) päeva vangistust ja lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Maxim GOLUBEVILE liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust, millest arvata kantuks perioodil 09.09.2010 – 12.11.2010 kantud karistus, s.o. 65 (kuuskümmend viis) päeva ehk 2 (kaks) kuud 5 (viis) päeva. Alates 13.11.2010 jääb Maxim GOLUBEVIL kanda 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Maxim GOLUBEVI suhtes käesolevas kriminaalasjas kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Kriminaalmenetluse seadustiku §423 lg.3 alusel Maxim GOLUBEVI suhtes tõkendit – vahistamine. 3 Süüdi tunnistada I.K
Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista I.K-le lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg.1 alusel arvata I.K karistuse hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.01.2009, s.o. 1 päev ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb I.K 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg.1 alusel määrata, et vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva jäetakse I.K suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
lg.1 p.1 – 5 sätestatud kontrollnõudeid.
lg.3 alusel määrata katseajaks 2 (kaks) aastat.
lg.1 p.1 – 5 alusel on I.K käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg.2 p.2 alusel on I.K käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Määrata I.K katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
I.K suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdi tunnistada Aljona OLEINIK
4 Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Aljona OLEINIKULE lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg.1 alusel määrata, et vangistus 2 (kaks) aastat jäetakse Aljona OLEINIKU suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
lg.1 p.1 – 5 sätestatud kontrollnõudeid.
lg.3 alusel määrata katseajaks 2 (kaks) aastat.
1 – 5 alusel on Aljona OLEINIK käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg.2 p.2 alusel on Aljona OLEINIK käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Määrata Aljona OLEINIK katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
kuulutamisest. §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtuotsuse Aljona OLEINIKU suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdi tunnistada H.Z
Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista H.Z-ile lõplikuks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg.1 alusel arvata H.Z-i karistuse hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.01.2009, s.o. 1 (üks) päev ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb H.Z 3 (kolm) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg.1 alusel määrata, et vangistus 3 (kolm) (kakskümmend üheksa) päeva jäetakse H.Z-i suhtes tingimisi täielikult kuud 29 5 kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
lg.1 p.1 – 5 sätestatud kontrollnõudeid.
lg.3 alusel määrata katseajaks 18 (kaheksateist) kuud.
lg.1 p.1 – 5 alusel on H.Z käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata H.Z katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
H.Z-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdi tunnistada H.Z
Süüdi tunnistada H.Z
p.1, 3 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks karistusega ning mõista H.Z-ile liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. raskeima Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista H.Z-ile lõplikuks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg.1 alusel arvata H.Z-i karistuse hulka tema kahtlustatavana kinnipidamine 23.01.2009, s.o. 1 (üks) päev ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb H.Z 5 (viis) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. lõplikult
lg.1 alusel määrata, et vangistus 5 (viis) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva jäetakse H.Z-i suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
lg.1 p.1 – 5 sätestatud kontrollnõudeid.
6
lg.1 p.1 – 5 alusel on H.Z käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata H.Z katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
H.Z-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. H.Z Dxxx (isikukood 46605192219, elukoht xxx-xxx) esitatud kahju summas 3590 (kolm tuhat viissada üheksakümmend) krooni jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §310 lg.1, 3 alusel läbi vaatamata. H.Z TxxxI (isikukood 36706202224, elukoht xxx-xxx) esitatud kahju summas 1900 (üks tuhat üheksasada) krooni jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §310 lg.1, 3 alusel läbi vaatamata. Sxxx Cxxx (isikukood 35908272232, elukoht xxx-xxx) esitatud kahju summas 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §310 lg.1, 3 alusel läbi vaatamata. H.Z Nxxx (sünd. 04.02.1960, elukoht xxx) esitatud kahju summas 1200 (üks tuhat kakssada) krooni jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §310 lg.1, 3 alusel läbi vaatamata. Rahuldada vandeadvokaat Vladimir ROGULSKI taotlus ja määrata tema poolt Maxim GOLUBEVILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 4044 (neli tuhat nelikümmend neli) krooni (s.h. ettevalmistamine 1000 krooni, kohtuistung 1250 krooni, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 19.10.2010 summas 300 krooni, 27.10.2010 summas 400 krooni, sõidukulu 19.10.2010 summas 192 krooni, 27.10.2010 summas 228 krooni, käibemaks 674 krooni). Rahuldada vandeadvokaat Jekaterina JEVŠINA taotlus osaliselt ja määrata tema poolt I.K-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 2973 (kaks tuhat üheksasada seitsekümmend kolm) krooni 60 senti (s.h. ettevalmistus 1000 krooni, kohtuistung 1250 krooni, sõidukulu 228 krooni, käibemaks 495,60 krooni). 7 Rahuldada vandeadvokaat Valentina MANJUKI taotlus osaliselt ja määrata tema poolt Aljona OLEINIKULE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni (s.h. ettevalmistus 1000 krooni, kohtuistung 1250 krooni, käibemaks 450 krooni). Rahuldada vandeadvokaat Tatjana MASSALINA taotlus ja määrata tema poolt H.Z-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 3453 (kolm tuhat nelisada viiskümmend kolm) krooni 60 senti (s.h. ettevalmistamine 1000 krooni, kohtuistung 1250 krooni, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 400 krooni, sõidukulu 228 krooni, käibemaks 575,60 krooni). Rahuldada vandeadvokaat Sergei POLITŠEVI taotlus ja määrata tema poolt H.Z-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 2748 (kaks tuhat seitsesada nelikümmend kaheksa) krooni (s.h. ettevalmistus 1000 krooni, esinemine kohtuistungil 1250 krooni, käibemaks 450 krooni, sõidukulu 40 krooni, käibemaks 8,00 krooni). Välja mõista Maxim GOLUBEVILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega 2,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Vladimir ROGULSKI) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 4594 (neli tuhat viissada üheksakümmend neli) krooni 92 senti (Ida Politseiprefektuuri politseivaneminspektor Svetlana LEONTJEVA 26.01.2009, 30.01.2009 ja 23.01.2009 määrused ning Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Konstantin ROSTOVTSEVI 25.06.2009 määrus) ja kaitsjale (vandeadvokaat Vladimir ROGULSKI) kohtulikus menetluses osalemise eest 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 316 (kolmsada kuusteist) krooni riigituludesse. Välja mõista I.K-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega 2,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Valentina MANJUK) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 743 (seitsesada nelikümmend kolm) krooni 40 senti (Ida Politseiprefektuuri politseivaneminspektor Svetlana LEONTJEVA 30.01.2009 määrus), kaitsjale (vandeadvokaat Jekaterina JEVŠINA) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 743 (seitsesada nelikümmend kolm) krooni 40 senti (Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Konstantin ROSTOVTSEVI 26.06.2009 määrus) ja kaitsjale (vandeadvokaat Jekaterina JEVŠINA) kohtulikus menetluses osalemise eest 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 316 (kolmsada kuusteist) krooni riigituludesse. Välja mõista Aljona OLEINIKULT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega 2,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Valentina MANJUK) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 2973 (kaks tuhat üheksasada 8 seitsekümmend kolm) krooni 60 senti (Ida Politseiprefektuuri politseivaneminspektor Svetlana LEONTJEVA 30.01.2009 määrus, Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Konstantin ROSTOVTSEVI 26.06.2009 määrus) ja kaitsjale (vandeadvokaat Valentina MANJUK) kohtulikus menetluses osalemise eest 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 316 (kolmsada kuusteist) krooni riigituludesse. Välja mõista H.Z-ilt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Tatjana MASSALINA) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti (Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Konstantin ROSTOVTSEVI 26.06.2009 määrus) ja kaitsjale (vandeadvokaat Tatjana MASSALINA) kohtulikus menetluses osalemise eest 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 316 (kolmsada kuusteist) krooni riigituludesse. Välja mõista H.Z-ilt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Antonina BELÕŠEVA) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti (Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Konstantin ROSTOVTSEVI 26.06.2009 määrus) ja kaitsjale (vandeadvokaat Sergei POLITŠEV) kohtulikus menetluses osalemise eest 2748 (kaks tuhat seitsesada nelikümmend kaheksa) krooni ning Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 316 (kolmsada kuusteist) krooni riigituludesse. Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Vladimir ROGULSKI) kohtulikus menetluses makstud tasu summas 1344 (üks tuhat kolmsada nelikümmend neli) krooni Eesti Vabariigi kanda. Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Jekaterina JEVŠINA) kohtulikus menetluses makstud tasu summas 273 (kakssada seitsekümmend kolm) krooni 60 senti Eesti Vabariigi kanda. Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Tatjana MASSALINA) kohtulikus menetluses makstud tasu summas 753 (seitsesada viiskümmend kolm) krooni 60 senti Eesti Vabariigi kanda. Välja mõista Maxim GOLUBEVILT, I.K-lt ja Aljona OLEINIKULT solidaarselt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.2 alusel ekspertiisitasu 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse. 9 Sundraha ja menetluskulud tuleb Maxim GOLUBEVIL, I.K , Aljona OLEINIKUL, H.Z ja H.Z tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034800017 AS SEB Pank või nr.221023778606 Swedbank AS, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 06.12.
lg.2 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Röövimine seisneb võõra vallasasja äravõtmises vägivallaga. See võib ilmneda kannatanu psüühilises või füüsilises mõjutamises. Vägivald peab olema suunatud 12 kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, s.t. vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Vägivald peab olema asja äravõtmise vahend, see peab olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele. Maakohus leiab, et süüdistus on selles osas õigesti kvalifitseeritud ja leidnud tõendamist. Käesoleva kriminaalasja materjalides asuvast tunnistaja H.Z Txxx ülekuulamise protokollist nähtub, et talle helistas Sxxx nimeline naine, kes teatas, et tunnistaja isa Vxxx Txxx on pekstud ja tõenäoliselt paljaks varastatud. Kohale jõudes nägi tunnistaja, et isa korteri uks oli lahti murtud, isa nägu oli kõvasti katki, käed tugevalt paistes ja ta kurtis, et rinnakorv valutab. Isa toas ja köögis oli suur segadus, külmkapist olid kadunud kõik toiduained ja toast televiisor xxx Tunnistajate Vxxx Bxxx, Sxxx Jxxx, Sxxx I.K ja Txxxa Sexxx ütlustest nähtub, et 29.11.2008 õhtul oli Vxxx Txxxi korteri uks avatud, lahti löödud, uksepiit oli katki, riiv ja lukk eest ära löödud. Vxxx Txxx nägu oli katki löödud ja kogu vasak näopool oli hüübinud verega koos. Tunnistaja H.Z Kxxx ütlustest nähtub, et tema taksojuhina viis 29.11.2008 xxx ühe naise ja kaks või kolm noormeest, kellest ühe poole pöördusid nad kui Maks. xxx kästi tal autoga oodata maja trepikoja juures. Ootamise ajal tuli taksojuhi juurde naisterahvas, kes tundis trepikotta läinud naist, kuna viimane elas seal trepikojas varem. Kui naine ja noormehed trepikojast välja tulid, oli neil kaasas pakitud kott ja kas vana monitor või helehallis korpuses televiisor, mille nad võtsid salongi. Taksojuht viis nad koos asjadega tagasi xxx maja juurde. Vxxx Txxx kohta 13.02.2009 koostatud ekspertiisiaktist nr.12 nähtub, et tal esinesid haiglasse pöördumisel järgmised vigastused: hulgalised pindmised haavad pea piirkonnas, mis tekkisid kõva tömbi eseme toimel, võimalik, et määruses viidatud ajal (ajavahemikul 29.11.2008 kella 14.00 kuni 30.11.2008 kella 17.00) ja asjaoludel (vägivalla kasutamisega varastati kannatanult toiduaineid ja teler). Eelnevaga on kooskõlas ning röövi toimepanemist koos I.K ja Aljona Olenikuga kinnitab ka süüdistatav Maxim Golubev. Maxim Golubev on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes on viibinud ka reaalses vangistuses. Seega on ta teadlik kahtlustatava ja süüdistatava staatusest ja seega ka õigusest rääkida ükskõik mida ning muuta ütlusi. Siiski on süüdistatav maakohtu istungil jäänud oma kohtueelsel uurimisel antud ütlustele kindlaks. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu ja ja maakohtu istungil ei tulnud välja ühtegi asjaolu, mis annaksid alust arvata, et süüdistatav Maxim Golubev viitab süüdistatavate I.K ja Aljona Oleiniku peale alusetult. Süüdistatavate I.K ja Aljona Oleniku ütlusi selle kohta, et üks neist sisenes vaid loata võõrasse korterisse ja teine omastas toiduained, peab maakohus ennastõigustavateks ja süüdistatavate poolt valitud kaitsetaktikaks. Kõikide süüdistatavate tegevus tuleb kvalifitseerida KarS §200 lg.2 järgi, kuna toiduainete ja teleri hõivamine toimus ajal, mil kannatanu vastupanu oli murtud. Süüdistatavate Aljona Oleiniku ja I.K poolt toimepandud tegude ümberkvalifitseerimiseks alust ei ole. 13 Episood 29.11.2008, seotud kannatanu Vxxx Dxxx Maakohus leiab, et süüdistatav Maxim Golubevi süü antud episoodis on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kannatanu Vxxx Dxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et ta jalutas 29.11.2008 oma sõbraga linnas, kui ta nägi pingil kahte võõrast noormeest koos tütarlapsega. Üks noormees tuli kannatanu juurde ja küsis, kas tal on millega helistada. Kui kannatanu vastas eitavalt, ütles võõras noormees, et ma tean, et sul on. Seejärel võttis kannatanu välja oma mobiiltelefoni ja andis võõrale noormehele. Võtnud telefoni, hakkas see edasi minema. Kannatanu läks tema juurde ja palus telefoni tagasi. №ormees vastas talle midagi ja seejärel tahtis talle rusikaga näkku lüüa. See ei õnnestunud vaid sel põhjusel, et kannatanu keeras kõrvale ja rusikas libises mööda põske. Kannatanu on noormeest Sillamäe linnas mitu korda näinud. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis kannatanu ära Maxim Golubevi. Tunnistaja Nxxx Oxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et tema jalutas koos kannatanuga, kui nende juurde tuli võõras noormees, kes küsis kannatanult telefoni helistamiseks. Tunnistaja nägi, et kannatanu ehmus ja andis mobiiltelefoni võõra noormehe kätte. Kannatanu palus, et noormees tagastaks talle telefoni, kuid noormees ei andnud seda tagasi. Siis see noormees lõi käega kannatanu pea suunas, mille peale nii tunnistaja kui kannatanu ehmusid ja jooksid ära. Ka tunnistaja on noormeest xxxl näinud. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis tunnistaja ära Maxim Golubevi. Maakohus leiab, et vägivalla kasutamine on käesolevas episoodis tõendatud, mistõttu tegu on õigesti kvalifitseeritud röövimisena. Alust kuriteo ümberkvalifitseerimiseks omastamisena ei ole. Süüdistatava tegevuses esinevad röövimise koosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Episood 23.01.2009, seotud kannatanu Sxxx xxx Maakohus leiab, et süüdistatavate Mxim Golubevi, H.Z-i ja H.Z-i süü antud episoodis on tõendatud lisaks süüdistatavate enda poolt süü täielikule tunnistamisele ka kannatanu Sxxx Cxxx ütlustega, mille kohaselt parkis ta oma sõiduauto 22.01.2009 oma maja juurde, kinnitas roolile ärandamisvastase seadme ja 23.01.2009 öösel helistati talle politseist, et auto on lahti tehtud. Narva politseijaoskonna konstaabel Vassili Ralfi ettekandest komissarile nähtub, et tema oli koos teise konstaabliga 23.01.2009 öösel patrullis, nad said teate lahti muugitud autost ning pidasid kohapeal kinni Maxim Golubevi, H.Z-i ja H.Z-i. Maakohus leiab, et süüdistatavate tegu antud episoodis on õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatavate tegevuses esinevad eelnimetatud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Episood 13.09.2008, seotud kannatanu H.Z Nxxx 14 Maakohus leiab, et süüdistatav H.Z-i süü antud episoodis on tõendatud lisaks süüdistatava enda poolt süü täielikule tunnistamisele ka kannatanu H.Z Nxxx ütlustega selle kohta, et 13.09.2008 öösel tungisid kannatanu korterisse kaks noormeest, kes tegid talle ettepaneku minna koridori juttu ajama. Kui kannatanu keeldus ja abikaasa ukse sulges, kuulsid nad raginat ja välisuks oli maha löödud. Kui noormehed olid lõpuks ukse tagant lahkunud ja kannatanu läinud tuppa, tormas üks noormees tagasi ja kööginoaga kannatanule kallale. Kannatanu kallutas end tahapoole ja nägi, et teine noormees tiris ründajat kannatanust eemale. Kannatanu ja süüdistatava ütlustega on kooskõlas ka tunnistajate H.Z Nixxx ja Nxxxa Nxxx ütlused. Süüdistatav H.Z-i süü on antud episoodis õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatava tegevuses esinevad süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alu isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate Maxim Golubevi, I.K ja Aljona Oleniku puhul arvestab maakohus kergendava asjaoluna nende poolt süü osalist tunnistamist, süüdistatavate H.Z-i ja H.Z-i puhul süü täielikku tunnistamist. Raskendavaid asjaolusid maakohus ühegi süüdistatava puhul ei tuvastanud. Lisaks toimepandud süütegude raskusastmetele, laadile ja hulgale arvestab maakohus ka süüdistatavate isikuid iseloomustavaid andmeid. Süüdistatav Maxim Golubev on varem kriminaalkorras karistatud 3 korda. Käesoleval ajal on kannab ta Viru Maakohtu 09.09.2010 otsusega mõistetud karistust. Samuti on ta reaalset vanglakaristust kandnud varem. Süüdistatav H.Z on varem kriminaalkorras karistatud Süüdistatav on varem kandnud reaalset vangistust. 4 korda. KarS §200 lg.2 näeb karistusena ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani, KarS §215 lg.2 rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ja KarS §263 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Maakohus leiab, et süüdistatav Maxim Golubevi on põhjendatud KarS §200 lg.2 järgi 2 episoodi eest karistada miinimumi lähedase karistusega – 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS §25 lg.2 - §215 lg.2 järgi ei ole põhjendatud rahalise karistuse mõistmine ning Maxim Golubevile tuleb mõista karistuseks miinimummäärast tunduvalt väiksem karistus - 6 kuud vangistust. 15 Maakohus leiab ka, et Maxim Golubevi puhul on põhjendatud liitkaristuse mõistmine karistuste kaetuks lugemise teel. Liitkaristusest tuleb seoses lühimenetluse kohaldamisega maha arvata üks kolmandik. Samuti leiab maakohus, et põhjendatud on lugeda käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega kaetuks Viru Maakohtu 09.09.2010 otsusega mõistetud kergem karistus. Tegemist on kuritegudega, mis on toime pandud enne viimast kohtuotsust, millest varasem on toime pandud 2 aastat tagasi. Kuna Maxim Golubevi lõplikuks karistuseks jääb reaalne vangistus, tuleb talle käesolevas kriminaalasjas kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada tõkendit – vahistamine. Süüdistatavatele I.K-le ja Aljona Olenikule on põhjendatud mõista KarS §200 lg.2 järgi karistuseks vangistus miinimummääras, mida seoses lühimenetluse kohaldamisega tuleb vähendada ühe kolmandiku võrra. Maakohus nõustub siinkohal prokuröri seisukohaga, et mõlema süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada KarS §74 lg.1, 3 sätteid ja mitte pöörata vangistust täitmisele 2-aastase katseajaga. Tegemist oli kuriteo toimepanemisega 2 aastat tagasi, peale seda ei ole süüdistatavad mingeid õigusvastaseid kuritegusid toime pannud. Kuna mõlema süüdistatava ütlustest nähtub, et tegemist oli kuriteo toimepanemisega alkoholijoobes, peab maakohus lisaks KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud kontrollnõuetele põhjendatuks panna mõlemale süüdistatavale lisakohustuseks mitte tarvitada katsajal alkoholi ja narkootikume. Maakohus leiab, et süüdistatav H.Z-ile on §215 lg.2 sätestatud kuriteokatse eest põhjendatud mõista karistuseks vangistus, mis on tunduvalt alla keskmise sanktsioonimäära – 6 kuud vangistust. Leebema karistusliigi – rahalise karistuse - mõistmine ei ole antud asjas põhjendatud, kuna süüdistatav ei tööta. Mõistetud vangistustest tuleb seoses lühimenetluse kohaldamisega maha arvata üks kolmandik. Maakohus ei pea põhjendatuks prokuröri seisukohta süüdistatavale reaalse vangistuse mõistmise osas põhjendusel, et süüdistatav on varem korduvalt karistatud. Käesolevas kriminaalasjas on kuritegu toime pandud jaanuaris 2009, seega peaaegu 2 aastat tagasi. Prokuröri andmetel ei ole süüdistatav peale seda mingeid õigusvastaseid tegusid toime pannud. Maakohus leiab, et antud asjas on põhjendatud vangistuse täitmisele pööramata jätmine 18-kuulise katseajaga koos süüdistatava allutamisega KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele. Süüdistatav H.Z-i puhul leiab maakohus, et nii KarS §215 lg.2 kuriteokatse kui ka KarS §263 eest on talle põhjendatud mõista karistuseks samuti vangistus, mis on sanktsioonide keskmisest määrast tunduvalt madalam – 6 kuud ja 9 kuud vangistust. Liitkaristuse moodustamise osas nõustub maakohus prokuröriga selles osas, et põhjendatud on kergema karistuse kaetukslugemine raskeima karistusega, millest tuleb omakorda seoses lühimenetluse kohaldamisega maha arvata üks kolmandik. Maakohus nõustub prokuröriga ka selles osas, et mõistetud vangistust on põhjendatud mitte pöörata täitmisele 18-kuulise katseajaga, mil süüdistatav allutatakse KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele. Mõlema kuriteo eest rahalise karistuse mõistmine ei ole antud süüdistatava osas põhjendatud, kuna süüdistatav õpib kutsekoolis I kursusel ja mingit isiklikku sissetulekut ei oma. Tulenevalt KrMS §38 lg.1 p.3 on kannatanul kriminaalmenetluses õigus esitada tsiviilhagi. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid ning tsiviilhagi menetlemisel tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, 16 arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Põhjus seisneb selles, et hagil tsiviilkohtumenetluses ja tsiviilhagil kriminaalmenetluses on sarnane funktsioon – määrata kindlaks tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude ring ning tagada vaidluse pooltele tõhus võimalus oma vastuväidete ja tõendite esitamiseks, kohtule ühtlasi võimalus õiglaselt menetlust juhtida. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §363 lg.1 tuleb hagiavalduses muuhulgas märkida hageja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Ka kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi – kirjalik või protokolliline – peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ja tõendeid, mis seda asjaolu kinnitavad (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.01.2010 kohtuotsus kohtuasjas nr.3-1-1-79-09). Käesolevas asjas on kannatanu H.Z Dxxx nimetanud materiaalse kahju suuruseks 3590 krooni, H.Z Txxx 1900 krooni, Sxxx Cxxx 2700 krooni ja Alxxx Nixxx 1200 krooni. Maakohus leiab, et ainult protokollilise lausega materiaalse kahju suuruse kohta ei ole täidetud ülalnimetatud Riigikohtu lahendis viidatud nõuded hagiavaldusele kriminaalmenetluses. Lisaks sellele puuduvad asja materjalides tõendid materiaalse kahju suuruse tõendamiseks (v.a. teler). Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kannatanutele tuleb anda võimalus esitada korrektne hagiavaldus koos vastavate tõenditega. Seda on võimalik teha tsiviilkohtumenetluse korras vastavalt KrMS §310 lg.1 ja 3. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina taotlus kaitsjatasu suuruse kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Nimetatud taotluses on märgitud sõidukuluks 400 krooni. Põhjendatud sõidukulu on 2 x 57 km x 2 = 228 krooni. Ülejäänud summad on põhjendatud. Vandeadvokaat Valntina Manjuki taotlus kaitsjatasu suuruse kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Nimetatud taotluses on põhjendatud ettevalmistuse summa 1000 krooni ja esinemise eest kohtuistungil 1250 krooni. Samas on taotluses matemaatiline arvutusviga nimetatud summade kokkuliitmise osas (saadud 2650 krooni, õige summa 2250 krooni), sellest tulenevalt ei ole õige ka taotluses märgitud käibemaksu summa ja lõppsumma. Kaitsjate Vladimir Rogulski, Tatjana Massalina ja Sergei Politševi taotlused on põhjendatud täielikult ja kuuluvad rahuldamisele täielikult. Eeltoodu alusel kuuluvad väljamõistmisele järgmised kriminaalmenetluse kulud: - Maxim Golubevilt - sundraha 10 875 krooni - kaitsjatasu kohtueelses menetluses 4594,92 krooni ja kohtulikus menetluses 2700 krooni - koopiakulud 316 krooni - I.K-lt - sundraha 10 875 krooni 17 - kaitsjatasu kohtueelses menetluses 1486,80 kohtulikus menetluses 2700 krooni - koopiakulud 316 krooni - Aljona Oleinikult - sundraha 10 875 krooni - kaitsjatasu kohtueelses menetluses 2973,60 kohtulikus menetluses 2700 krooni - koopiakulud 316 krooni - H.Z-ilt - sundraha 6525 krooni - kaitsjatasu kohtueelses menetluses 195,60 kohtulikus menetluses 2700 krooni - koopiakulud 316 krooni - H.Z-ilt - sundraha 6525 krooni - kaitsjatasu kohtueelses menetluses 495,60 kohtulikus menetluses 2748 krooni - koopiakulud 316 krooni. krooni ja krooni ja krooni ja krooni ja Süüdistatavatelt Maxim Golubevilt, I.K-lt ja Aljona Olenikult tuleb solidaatselt välja mõista käesolevas kriminaalasjas teostatud ekspertiisi eest 2875 krooni. Seoses sellega, et asja arutati Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajas, tuleb kaitsjatele Vladimir Rogulski, Jekaterina Jevšina ja Tatjana Massalina makstud tasud summades vastavalt 1344 krooni, 273,60 krooni ja 753,60 krooni jätta Eesti Vabariigi kanda. Anne PALMISTE Kohtunik 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.