lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik: B.N , ik: XXX, elukoht xxx. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON 1. Rahuldada B.N-ina kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja K P 03.10.2018 otsusele nr 2316,18,004586 B.N-ina karistamises
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot osaliselt, s.o põhikaristuse täitmise tähtaja osas. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja K P 03.10.2018 otsus nr 2316,18,004586 B.N-ina karistamises
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot osaliselt, s.o karistuse täitmise 15 päevase tähtaja osas. Muus osas jätta otsus muutmata ja tühistamata.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot, selles, et B.N 15.09.2018 kella 03:19 paiku Paldiski mnt suunaga Lahepea tn poole, Tallinn, Harju maakond juhtis mootorsõidukit kiirusega 74+/-3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 21 km/h ning rikkus
lg 1 p 2 sätestatud nõuet ja pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Mina, Olav kivirand, isik.kood XXX sõitsin 15.septembril üüsel kella 03.20 paiku endale kuuluva autoga Skoda Superb xxx pikki Paldiski mnt 56 juures Lahemaa tänava poole. Antud situatsioonis ilm-selgelt ennetasin lubatud 70 märki (100 meetri kauguselt) ja ületasin lubatud sõidukiirust 21 km/h. Politsei pidas vajalikuks selle eest mind kohapeal trahvida 120 eurose trahviga, kuid mainis, et kui soovite, võime saata ka materialid ka komisioni ja siis ei võta nii palju aega kohapeal. Olin juba istunud pea pool tundi politsei autos, jälginud kahe politseiamentniku pingsat tööd ja nõustusin sellega, et mitte politseinike kallist aega raisata enam. Käesoleva aasta 03.10. 2018 väljastas Politsei-ja Piirivalve Amet Väärteoasjas nr: 2316,18,004586, kus oli trahvitavaks summaks juba 240 euri, mis ilmselget ei ole proportsionaalne minu sissetulekuga, kuna olen xxx ja saan kätte xxx euri. Kas on võimalik trahvitavat summat muuta madalamaks ja kui ei siis palun ajastada trahvimakse 12 kalendrikuu peale. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebusega ja väärteoasja materjalidega on seisukohal, et B.N-ina süüline käitumine liiklusseaduse (
) § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh. tunnistaja ütluste, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ning Maanteeameti liiklusregistri andmete väljatrükiga. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
S) § 30 ja § 27 alusel õigusvastatust välistavad asjaolud puuduvad. 2 Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et puuduvad alused otsuses määratud rahatrahvi vähendamiseks. B.N on tunnistanud kohtuvälises menetluses ja kohtule esitatud kaebuses, et ennetas kiirusepiirangu 70 märki. Tahtlikult õigusrikkumise toimepanemist kinnitab ka asjaolu, et menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur, et see pidi olema menetlusalusele isikule tajutav ja ei saanud jääda märkamatuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et väärtegu on toimepandud kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või peab seda võimalikuks. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistus mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusel mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on 03.10.2018 otsusega karistanud B.N-i
lg 2 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot.
lg kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Väärteo eripära arvestades sõltub isiku süü suurus suurima lubatud sõidukiiruse ületamise määrast, ehk numbrilisest näidust, ja sellest näidust tuleneb ka süüteole antav karistusõiguslik hinnang ehk kvalifikatsioon. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt mõõdeti menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruseks 74 km/h, millest arvati maha laiendmääramatus 3 km/h. Käesoleval juhul võib § 227 lg 2 sätestatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra (21km/h) arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise. Seega tuleb Riigikohtu seisukohast lähtudes võtta karistuse määramisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Sellest põhimõttest lähtuvalt on
Kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsustest nähtuvalt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. B.N ei ole kohtuvälises menetluses ega kohtule esitatud kaebuses avaldanud kahetsust. Väärteoasjas kogutud materjalidest ning kaebusest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks aru saanud oma teo ohtlikkusest ning sellega kaasneda võivatest tagajärgedest. Karistusregistri teatisest nähtub, et menetlusalusel isikul oli otsuse tegemise hetkel kehtiv väärteokaristus, mis on määratud
Eelmisest karistusest samaliigile väärteo toimepanemise eest ei ole teinud menetlusalune isik oma liikluskäitumises korrektuure, karistus ei ole täitnud oma eripreventiivset eesmärki. B.N pani toime uue ja raskema süüteo. Kuivõrd menetlusalust isikut oli enne käesoleva väärteo toimepanemist karistatud rahatrahviga ka
lg 1 alusel lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest, on käesoleval juhul põhjendatud normi rikkumisele rangemalt reageerimine, et kinnitada isiku keelunormi kehtivust. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks määrata B.N-ile karistuse sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuses väljenduv hinnang teole peab mõjutama eelkõige menetlusalust isikut ja teisi liiklejaid ning tunduma ühiskonnas õiglane. Käesoleval aastal on liiklussurmade arv
Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 71 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 21 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit (TTRS-17/00265), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud
lg 2 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust asulasisesel teel mitte vähem kui 21 km/h võrra, millega rikkus
Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 21 km/h, siis rikkus menetlusalune 4 isik
lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant K P, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati
lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ületavas määras. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 21 km/h ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata ja menetlusaluse isiku ütlusi, et ennetas 70 km/h märki (100 meetri kauguselt) ja ületas lubatud sõidukiirust 21 km/h, on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 21 km/h, millega rikkus
lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime
Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 5 p 2 alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni. Hinnates menetlusaluse isiku süüd
lg 2 ettenähtud teo toimepanemise eest leiab kohus, et süü suurus sõltub numbrilisest näidust. Võrreldes süütegude raskusastmeid ja nende eest mõistetavaid karistusi, leiab kohus, et
lg 2 ettenähtud väärtegu toime pannes on süüdlase süü suurem kui
lg 1 ettenähtud väärtegu toime pannes ning seetõttu peaks ka
lg 2 ettenähtud väärteo eest mõistetav karistus üldjuhul ületama
Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü
lg 2 mõttes on alla keskmise, kuna lubatud suurimat sõidukiirust on
lg-s 2 nimetatud vahemikku, s.o 21-40 km/h, silmas pidades ületatud alammäära lähedases määras, s.o 21 km/h võrra. See omakorda tähendab, et karistuse määra valikul tuleks lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast, kuivõrd kehtiva kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava seadustiku (käesoleval juhul liiklusseaduse) sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ei väärteoprotokollis ega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ei ole kaebuse esitaja kahetsust avaldanud, samuti ei ole tuvastatud muid asjaolusid, mis võiks olla karistuse kergendamise aluseks. Seega ei saanud kohtuväline menetleja seda ka arvesse võtta. Kahetsust ei ole isik avaldanud ka kohtule esitatud kaebuses. Karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, kaebuse esitajal on kehtiv liiklusalane väärteokaristus (
Eelmisest karistusest liiklusalase süüteo toimepanemise eest kaebuse esitaja oodatud järeldusi teha suutnud ei ole, kuivõrd eelmine rahatrahv ei sundinud teda edaspidi uue süüteo toimepanemisest hoiduma, s.t eelmise karistuse rangus ei täitnud oma eesmärki. Omaksvõetud karistuspraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral määrata või mõista karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui varem karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Antud juhul kohtuväline menetleja on seda ka vajalikuks pidanud ja on määranud karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmist määra väga vähesel määral ületavas määras. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et ajas on kaebuse esitaja väärteod muutunud ohtlikumaks, mis peabki tingima karistuse rangemaks muutmise, kuivõrd uue samalaadse ja ohtlikuma süüteo toimepanemine ei saa süüdlase olukorda kergendada. Karistuse määramisel tuleb lisaks eelmärgitule lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid. Antud juhul ületas menetlusalune isik asulasisesel teel sõidukiirust 21 km/h, millega pani ohtu nii tema enda kui ka kõigi teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust nii liiklusohutusse kui ka kõigisse teistesse liiklejatesse. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetlja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et keskmist määra vähesel määral ületav karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Lisaks eelmärgitud põhjendustele peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitajat on eelnevalt juba samalaadse väärteo eest rahatrahviga karistatud, mistõttu on ta teadlik sellest, et ka järgmise süüteo eest järgneb karistus ning mida ohtlikum see tegu on, seda rangem on karistus. Kui isik leiab, et tal ei ole piisavaid rahalisi vahendeid rahatrahvide tasumiseks, siis peaks isik ka liikluses käituma viisil, mis välistab uute rahaliste kohustuste tekkimise rahatrahvide näol, mida võidakse talle määrata süülise käitumise eest. Seega liiklusalaseid süütegusid toime pannes võtab isik endale riski, et tal tekivad taas rahalised kohustused, mis tema majanduslikku seisu halvendavad. Seetõttu ei saa ka kohus süüdlase pensionist koosneva sissetuleku suurusega karistuse määra vähendamise eesmärgil arvestada, kuivõrd kaebuse esitaja on süüteo toime pannud eesmärgipäraselt ja pidi teadma ka selle teo tagajärgi. 6 Kaebuses on menetlusalune isik palunud määrata rahatrahvi tasumine ositi, kuna ta on pensionär ja tema sissetulek ei võimalda tal koheselt rahatrahvi maksta. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul. Seega saaks rahatrahvi ositi määramist kohaldada vaid juhul, kui kohtuväline menetleja või kohus teeb esimese karistusotsuse. Sellest tulenevalt saab eelmärgitud sätte sõnastusest järeldada, et rahatrahvi ositi tasumise määramist saab teha vaid mõjuvatel põhjustel. Seega peab menetlusalune isik esitama ka põhjused, mis peavad olema mõjuvad, et nende pinnalt otsustada rahatrahvi ositi tasumise põhjendatus. Käesoleva juhul ei ole menetlusalune isik kohtule mingeid dokumentaalseid tõendeid oma majandusliku seisundi kohta esitanud, st kaebuse esitaja ei ole selliste mõjuvate põhjuste olemasolu tõendanud. Menetlusalune isik väitis kaebuses, et trahvisumma tasumine ühekordse maksena on majanduslikel põhjustel raskendatud, kuna ta on pensionär ja tema sissetulek on 396 eurot kuus ning ta palub võimaldada rahatrahvi tasumist ositi. Kuigi kohtule vastavaid tõendeid ei esitatud, siis arvestades kaebuse esitaja isikuandmeid, s.o vanust, millest võib tuletada tema pensioniealisust, trahvisumma suurust ning menetlusaluse isiku selgitusi oma majandusliku seisundi kohta, ei näe kohus põhjust kaebuses toodud põhjustes kahelda ning leiab, et tegemist on mõjuvate põhjustega. Seetõttu määrab kohus menetlusalusele isikule võimaldada rahatrahv tasuda 10 kuu jooksul ositi kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisulise tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks, kuid kohus peab võimalikuks põhikaristuse täitmise osas otsust muuta ja võimaldada isikul tasuda rahatrahv ositi. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.