§-i 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 345 lg 1; § 266 lg 2 p 1, 3; § 181 ja § 209 lg 2 p 1, 4 järgi V.M’i süüdistus
lg 2 p 4, 7, 8 ja § 22 lg 3 järgi; § 266 lg 2 p 1, 3 järgi T.V süüdistus
lg 2 p 4, 7, 8 järgi lühimenetluses Prokurör Tiina Viru K.Z, isikukood 49001064916, elukoht xxxxxxxx xxxxxxxxxxx, oli töövõtuleping , töölepingu alusel ei ole töötanud, varem kriminaalkorras karistatud 4 korral: Süüdistatavad 1) 11.08.2004 Järva Maakohtu otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 1 aasta 2 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat; 2) 2.11.2004 Järva Maakohtu otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 10 kuud; 3) 4.04.2006 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 6 kuud, liitkaristus 1 aasta 6 kuud; 4) 28.02.2008 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 1 aasta 2 kuud 19 päeva, vabanes Viru vanglast 30.01.2009; karistatus kustumata V.M , isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, töövõimekaotus 80 %, töötab töölepinguta, varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 16.04.2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 3 kuud, lõpliku karistusega 180 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 10 kuud, täidetud; 4.06.2009 Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas
lg 2 p 7 järgi vangistusega 3 kuud katseajaga 18 kuud, karistatus kustumata; T.V, isikood xxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx, töötu, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsjad Vandeadvokaat Matti Reinsalu ja vandeadvokaadi abi Anu Rannaveski Resolutsioon Süüdi tunnistada K.Z
Süüdi tunnistada K.Z
Süüdi tunnistada K.Z
Süüdi tunnistada K.Z
Süüdi tunnistada K.Z
järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 järgi liita mõistetud üksikkaristused raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kantud karistuse hulka eelvangistus 2.-3.06.2009, s.o 3 päeva ja lõplikuks kantavaks karistuseks jääb 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohaldatud tõkend vahistamine jätta samaks ja karistuse kandmise aega hakata lugema 6. augustist 2009.a, mis on vahi alla võtmise päev. Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049696) K.Z-ilt 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha katteks; 95.35 (üheksakümmend viis kr 35 s) krooni postikulude katteks ning kaitsjatasuks 3850 (kolm tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni, mille lisandub käibemaks 770 krooni ja veel toimiku paljundamise kulu kaitsjale, mis on 80.50 krooni ja ekspertiisitasu katteks 1440 krooni ja 1200 krooni. Menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks on aega 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasumisel tuleb märkida veel Paide kohtumaja, otsuse number ja mille eest tasutakse (sundraha või postikulu või ekspertiiside kulu või paljundamise kulu või kaitsja tasu). Juhul, kui ei kasutata vabatahtlikuks hüvitamiseks antud aega, siis tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad rahalised kulud kohtutäituri juures. Süüdi tunnistada V.M
lg 2 p 4, 7, 8 - § 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. 2 Süüdi tunnistada V.M
lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 järgi liita mõistetud üksikkaristused, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, ja liitkaristuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 4.06.2009.a otsusega mõistetud 3 kuuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 7 (seitse) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada vanglasse asumise päevast. Otsus karistuse kohta pöörata täitmisele peale jõustumist. Vangistuse aega hakata lugema vanglasse asumise päevast. Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049696) V.M-ilt 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha katteks; 95.35 (üheksakümmend viis kr 35 s) krooni postikulude katteks ning kaitsjatasuks 1400 (üks tuhat nelisada) krooni, mille lisandub käibemaks 280 krooni ja veel toimiku paljundamise kulu kaitsjale, mis on 36.40 krooni. Menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks on aega 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasumisel tuleb märkida veel Paide kohtumaja, otsuse number ja mille eest tasutakse (sundraha või postikulu või ekspertiiside kulu või paljundamise kulu või kaitsja tasu). Juhul, kui ei kasutata vabatahtlikuks hüvitamiseks antud aega, siis tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad rahalised kulud kohtutäituri juures. Süüdi tunnistada T.V
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust.
Mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.V ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 järgi sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kõiki kontrollnõudeid: 1) elama oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 3 Määrata süüdimõistetu kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhatajal määrata talle kriminaalhooldaja. Pärnu Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049696) T.V-lt 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha katteks; 95.35 (üheksakümmend viis kr 35 s) krooni postikulude katteks ning kaitsjatasuks 1400 (üks tuhat nelisada) krooni, mille lisandub käibemaks 280 krooni ja veel toimiku paljundamise kulu kaitsjale, mis on 36.40 krooni. Menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks on aega 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasumisel tuleb märkida veel Paide kohtumaja, otsuse number ja mille eest tasutakse (sundraha või postikulu või ekspertiiside kulu või paljundamise kulu või kaitsja tasu). Juhul, kui ei kasutata vabatahtlikuks hüvitamiseks antud aega, siis tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad rahalised kulud kohtutäituri juures. Välja mõista solidaarselt K.Z-ilt ja T.V-lt A S kasuks 8080 krooni ning Järva Tarbijate Ühistu kasuks 12544.48 krooni. Välja mõista K.Z-ilt: R K kasuks 3000 krooni; Järva Tarbijate Ühistu kasuks 31055 krooni; OÜ Küttehoov kasuks 6242 krooni; OÜ Agalram kasuks 2550 krooni; T T kasuks 9500 krooni ja 3125 krooni; OÜ Silvanus Sawmill kasuks 13473 krooni; №r-Est Wood kasuks 11050 krooni; AS Rebruk Invest kasuks 7000 krooni; Türi Päevakeskus kasuks 15460 krooni; R M kasuks 27490 krooni; FIE T S kasuks 1017 krooni; M M kasuks 29000 krooni; Türi Vallavalitsuse kasuks 1146 krooni. Asitõend, mis asuvad kriminaalasja juures ja Paide politseijaoskonnas kuuluvad hävitamisele peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul ja tema kaitsjal on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Tuvastatud asjaolud K.Z-ile on esitatud süüdistus selles, et tema, varem varguse toime pannud isikuna: -esitas 17.03.2009 varalise kasu saamise eesmärgil internetikeskkonnas isepankur.ee selle registreerunud kasutajana pakkumuse laenulepingu sõlmimiseks (laenutaotluse) hammaste kordategemiseks summas 4500 krooni, esitades enda kohta valeandmeid ametikoha, tööstaaži ja 4 netopalga kohta, sest kandis vanglas karistust 12.11.2007 kuni 30.01.2009 ning ei ole omanud töökohta ega saanud palka, millest tasuda internetikeskkonnas võetavad rahalised kohustused. Selle tulemusena tehti tema laenutaotlusele 13 pakkumist, mille hulgas R K andis K.Z-ile laenu 3000 krooni, mille tagasimaksed K.Z pidi tegema 01.05.2009 kuni 01.07.2009. R K isepankur.ee arvelt kanti laenusumma K.Z arvele, kes kandis laenatud summa laenutaotluse kehtivuse viimasel päeval 19.03.2009 üle enda arveldusarvele Eesti Krediidipangas, jättes täitmata enda kohustused laenuandja ees. K.Z pole 19.03.2009 laenatud raha siiani tagastanud ja sai seega varalist kasu 3000 krooni. Luues avalikkuse poole pöördudes varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, pettis varem varguse toimepannud K.Z R K välja 3000 krooni ning pani toime
-selles, et tema, 26.07.2009 kella 05.20 ajal esitas Järvamaal Väätsa vallas Reopalu külas PärnuRakvere-Sõmeru maantee 88. kilomeetril politseiniku nõudmisel sõidudokumentide kontrolli käigus 22.07.2009 müügilepingu, millega tõendas omandi- ja kasutusõigust sõiduautole Opel Omega registreerimismärgiga xxx xxx, mida ta juhtumisõiguseta juhtis. Müügileping on võltsitud, kuna müüja allkiri ei vasta A P allkirjale ning pole kirjutatud tema poolt. Võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigus sõiduki kasutamiseks, pani K.Z toime kuriteo
-et K.Z varem varguse toimepannud isikuna 09.05.2009 öösel vastu 10.05.2009 tungis sisse akna lahtikangutamise teel xxxxxxxxxx maakonnas xxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxx xxxxxxxx asuvasse xxxxxxxxxxx Vallavalitsusele kuuluvasse xxxxxxxxxxxxx Jäätmejaama kontorihoonesse, kust varastas elektriradiaatori väärtusega 1146 krooni. Vargusega tekitas K.Z xxxxxxxxxxxxx Vallavalitsusele varalise kahju 1146 krooni. - selles, et tema varem varguse toimepannud isikuna 12.05.2009.a kella 02 paiku tungis sisse xxxxxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx hooneühistus „PaideKoit” A S kuuluvasse garaažiboksi nr 17 ja varastas sealt neli firma NOKIA lamellrehvi, mõõtmetega 225/50/R17 kogumaksumusega 8000 krooni ja vaheseinas oleva ava kaudu kõrvalboksi nr 16 tungides T I kuuluva muruniiduki „Partner P51-450S”, maksumusega 2800 krooni. Luku lõhkumisega tekitas varalise kahju 80 krooni. -et tema, 23.05.2009 kella 01:30 paiku varem varguse toimepannud isikuna, tungis rippluku lõhkumise teel sisse xxxxxxxxxxxx maakonnas xxxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxxxxxx 14a asuvasse Järva TÜ lattu, seejärel kutsus enda juurde T.V sõiduautoga ja ühiselt varastasid nad sealt kaks muruniidukit MTD Murray maksumusega kokku 5980 krooni; murutrimmeri HLT 26 CDSY väärtusega 1950 ja 3 pakki laminaatparketti, kokku summas
- selles, et 02.08 öösel vastu 03.08.2009.a K.Z isikute grupis Mats V.M-iga luugi lahtimurdmisega sisenes valdaja tahte vastaselt xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxxxxxx xx FIE T S hamburgerikioskisse, kus varastas 10 pakki Estrella kartulikrõpse väärtusega 15 krooni pakk koguväärtusega 150 krooni, 15 purki energiajooki Red Bull väärtusega 20 krooni purk koguväärtusega 300 krooni, 1 kg kanapihve väärtusega 42 krooni, 10 hamburgerikuklit väärtusega 2.50 krooni kukkel koguväärtusega 25 krooni ja 5 kg jäätist väärtusega 100 krooni. Omavolilise sissetungimisega tekitas Mats V.M FIE T S kahju esemete vargusega 617 krooni väärtuses ning aknaluugi lõhkumisega 400 krooni väärtuses. - selles, et 05.08.öösel kella 02 paiku isikute grupis koos alaealise Mats V.M-iga ja V.M-iga tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt xxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxx külas A R kuuluva xxxxxxxxxxxxxx talu lukustamata suletud uksega puukuuri, kust varastas kolm 30liitrilist kanistrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega kokku 900 krooni. Valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega isikute grupis, teistkordeslt pani K.Z toime
- et K.Z kutsus kaasa varguste toimepanemisele teadvalt 16-aastase Mats V.M-i, mille tulemusena Mats V.M koos K.Z-iga isikute grupis pani toime järgmised kuriteod: 7 ööl vastu 27.06.2009 tungis xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxxxx elumajja akna lahtimurdmise teel, kust varastas akudrelli Metabo BSZ-12EURO originaalkohvris koos akulaadija ja akuga väärtusega 1900 krooni, kaks pakki 1,5 ristlõikepindalaga elektrijuhet koguväärtusega 1600 krooni, kaks pakki 2,5 ristlõikepindalaga elektrijuhet koguväärtusega 2400 krooni, kuumaõhupuhuri Black and Decker karbis väärtusega 600 krooni ning kõrvalhoonest tabaluku aasa läbilõikamise teel mootorsae Alko väärtusega 2500 krooni, alumiiniumist kaherattalise aiakäru väärtusega 500 krooni, tekitades Tarvo Tõrvale kokku varalise kahju 9500 krooni; 19.06.2009 kella 17.30-st kuni 21.06.2009 kella 17.15-ni varem varguse toimepannud isikuna, isikute grupis koos K.Z-iga, tungis xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxxxxxx asuvasse №r-Est WOOD ruumidesse aknaklaasi eemaldamise ja ukselukkude lõhkumise teel, samuti garaaži, kust varastas sõiduautolt Subaru registreerimismärgiga 577 ARM neli naastrehvi koos valuvelgedega väärtusega 16800 krooni ja autoraadio väärtusega 3000 krooni ning kontoriruumidest niiskusmõõtja väärtusega 12000 krooni ja traadilõikamiskäärid väärtusega 250 krooni. №r-Est Wood AS-le tekitati kokku varaline kahju 32050 krooni. Sissetungimise käigus samasse hoonesse, kus asub ka AS Rebruk Invest, lõhuti lukud; ajavahemikul 18.07.2009 kuni 20.07.2009, eeluurimisega täpselt kindlaks tegemata öösel, varem varguse toimepannud isikuna ja isikute grupis koos K.Z-iga varastas xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxxxx asuva xxxxxxxxxxxxxxxxx Päevakeskuse hoone välisseinalt õhksoojuspumba Fujitsu Arktic välimise osa väärtusega 15460 krooni. Oma tegevusega pani Mats V.M toime võõra vallasaja omastamise isikuna, kes on varem toime pannud varguse isikute grupis ja sissetungimisega, mis on kuritegu
23.07.2009.a xxxxxxxxxxxxx linnas Mats V.M täitis K.Z soovil K.Z ostetud sõiduauto Opel Omaga registreerimismärgiga xxx xxx kasutamiseks K.Z poolt välja prinditud müügilepingu sõiduki müügi kohta ja võltsis sellel A P allkirja. Müügilepingu võltsimisega, mille alusel tekkis K.Z sõiduki kasutamise õigus, pani Mats V.M toime kuriteo
Oma tegevusega K.Z pani täisealisena toime noorema kui kaheksateist aastase isiku kaasatõmbamise kuritegude toimepanemisele, mis on kuritegu
V.M-ile on esitatud süüdistus selles, et tema - isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise, isikute grupis koos Mats V.M-i ja K.Z-iga ajavahemikul 05.08.2009 kella 02.00 ja 08.00 vahel tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt xxxxxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxxxxx külas A R kuuluva Mustikmäe talu lukustamata suletud uksega puukuuri, kust varastas kolm 30-liitrilist kanistrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega kokku 900 krooni ja pani sellega toime kuriteo
-et V.M varem varguse toimepannud isikuna, oma sõiduautoga Mazda 626 registreerimismärgiga xxx xxx, millele oli kasutamiseks laenanud järelkäru, sõidutades teadvalt kuriteo toimepanemise kohale K.Z ja Mats V.M-i ning lubades kasutada oma autot ning järelkäru varastatud esemete veoks, aitas ta füüsiliselt ja aineliselt kaasa sellele, et K.Z ja Mats V.M isikute grupis panid toime varguse ajavahemikul 05.08.2009 kella 18.00 kuni 06.08.2009 kella 06.00 xxxxxxxxxxxxxx maakonnas xxxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxxxx külas Pindi Kinnisvarahaldus OÜ poolt renditavas xxxxxxxxxxxxxxx katlamaja ruumides, kust varastati invertvooluallikas Tecnica 164 väärtusega 3690 krooni, keevituskaablite komplekt 140A 16MM2 väärtusega 2200 krooni, 100 liitrit diiselkütet väärtusega 15.40 krooni liiter koguväärtusega 1540 krooni, 10 liitrit bensiini väärtusega 16.15 krooni liiter koguväärtusega 161.50 krooni, kompressor koos spiraalvooliku ja õhupüstoliga väärtusega kokku 5750 krooni, elektritööriistade kott, milles tester väärtusega 1000 krooni, 2 juhtmekoorijat väärtusega kokku 8 1250 krooni, 5 kruvikeerajat väärtusega kokku 625 krooni, 3 paari lõiketange väärtusega kokku 645 krooni, 2 näpitsat väärtusega kokku 400 krooni, 4 isoleerpaela rulli väärtusega kokku 160 krooni ja 10 sulavkaitset väärtusega kokku 250 krooni, mootorsaag Partner väärtusega 6500 krooni, kolm kanistrit väärtusega kokku 510 krooni ja 20 m elektrijuhet väärtusega kokku 220 krooni. Vargusega tekitati Pindi Kinnisvarahaldus OÜ-le varaline kahju 25 001.50 krooni ning tööriistakapi luku lõhkumisega 125 krooni, kokku 25126.50 krooni. Tegu on kvalifitseeritav
T.V-le on esitatud süüdistus selles, et - aitas kuriteo toimepanemisele kaasa füüsilise kaasabi osutamisega, mis seisnes selles, et oma sõiduautoga BMW 520 sõidutas ta K.Z 12.05.2009.a kella 02 paiku xxxxxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxxxxx hooneühistu „PaideKoit” juurde, kus K.Z tungis sisse A S kuuluvasse garaažiboksi nr 17 ja varastas sealt neli firma NOKIA lamellrehvi, mõõtmetega 225/50/R17 kogumaksumusega 8000 krooni ja garaažiboksist nr 16 T Ile kuuluva muruniiduki „Partner P51450S”, maksumusega 2800 krooni. Luku lõhkumisega tekitas varalise kahju 80 krooni. Oma sõiduautot BMW kasutades viis ta K.Z varguse toimepanemise kohta ja hiljem tõi koos varastatud esemete xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sellega tema aitas kaas K.Z-ile võõra vallasasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, mis on kuritegu
-et tema, varem varguse toime pannud isikuna, läks kaasa K.Z-iga, kes eelnevalt 23.05.2009 kella 01.30 paiku, rippluku lõhkumise teel tungis sisse xxxxxxxxxxxx maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxxxxxx asuvasse Järva TÜ lattu, ja varastas 3 pakki laminaatparketti, 2 muruniidukit Murray maksumusega à 2990, kokku 5980 krooni murutrimmeri HLT 26 CDSY väärtusega 1950 krooni, kokku summas12544. 48 krooni. - et tema 24.05.2009 jätkuvalt isikute grupis K.Z ja Mats V.M-iga, K.Z poolt varem avatud uksest sisenedes, tungis sisse xxxxxxxxxxxxxxx maakonnas xxxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxxxxxxx asuvasse xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx Ühistu lattu, ja varastas 17 pakki laminaatparketti maksumusega à 117, kokku 1989 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, isikute grupis pani T.V toime
Menetlus kohtus ja kohtu põhjendused Süüdistatavad V.M ja T.V selgitavad, et süüdistused on arusaadavad ning tunnistavad end süüdi süüdistuses märgitud asjaolude toimepanekus. Nad kinnitavad, et on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja toetab kaitsealuste positsiooni. Lühimenetluses asja lahendamine on võimalik. Süüdistatav K.Z selgitab, et ei nõustu süüdistusega, mis käsitleb pettust ja alaealise kaasatõmbamist kuritegevusele, kuid see ei takista arutamist lühimenetluses. Kaitsja toetab kaitsealuse positsiooni. Kaitsja leiab, et asja saab lahendada lühimenetluses. Kohus, olles ära kuulanud prokuröri ja kaitsjate arvamused süüdistuste põhjendatuse kohta ning kaitsjate kaitsekõne ja nõusoleku lühimenetluse kohaldamiseks, tutvunud kogutud kirjalike tõenditega kriminaaltoimikus, tegi järelduse, et süüdistatavad on toime pannud kuriteod: K.Z
lg 2 p 4, 7, 8; 345 lg 1; 266 lg 2 p 1, 3; 181 ja 209 lg 2 p 1, 4 järgi; V.M
lg 2 p 4, 7, 8 ja § 22 lg 3 järgi ja veel § 266 lg p 1, 3 järgi ning T.V
Nad on süüdi. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavad on süüvõimelised. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavate süüdi tunnistamine ja lühimenetluses kriminaalasjade lahendamine on olnud süüdistatavate tahe ja kriminaalasja menetlemisel on 9 järgitud lühimenetluse sätteid. Seega on alus lühimenetluse kohaldamiseks. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda veel KrMS §-st 238 lg 2, mille puhul tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra. Kohtu põhjendused, mis on lisatud peale apellatsiooni teate saamist. K.Z süü on leidnud tõendamist kelmuse (
lg 2 p 1, 4) osas Sõbralaen OÜ juhatuse avalduse ja selle lisadega (II kd tl 115-118), pakkumusega 17.03.2009 laenulepingu sõlmimiseks (II kd tl 122-126), R. K nõustumusega 17.03.2009 laenulepingu sõlmimiseks (II kd tl 127-131), R. K ütlustega (II kd tl 134-135), et leping allkirjastatakse digitaalselt; tagasimakset ei ole tehtud, viimane makse oleks pidanud olema 1.07.2009; nõustumus laenulepingu sõlmimiseks (II kd tl 136-146), väljatrükiga isepankur.ee oksjonilt (II kd tl 146-147), Sõbralaen OÜ vastusega laenusumma ülekande kohta (II kd tl 149), IP aadressi kindlakstegemisega (II kd tl 148-149), pangakonto väljavõttega (II kd tl 153-161), maksu- ja tollikeskuse vastusega väljamaksete kohta 2009 (II kd tl 163), K.Z enda ütlustega (II kd tl 193-197), milles tunnistab kelmuse toimepanemist, täiendades, et täpsemaid asjaolusid ei mäleta. Need ütlused on antud kaitsja osavõtul. Kelmus on varalise kasu saamine, luues tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Selle tulemusena kannatanu teeb vara käsutuse. Tõendatud on, et raha ülekaane on tehtud, kuid raha pole tagasi laekunud. Tekkinud on kahju. Süüdistatav ei omanud töökohta, kuid ikka andis teada, et see tal on, samuti ei ole tööaastaid, oli
lg 2 p 4,7,8) puhul sündmuskoha vaatluse protokolliga (VI kd tl 2-6), vallavalitsuse avaldusega (VI kd tl 7-8), tunnistajate ütlustega (VI kd tl 9-10, tl 11-12), K.Z enda ütlustega (VI kd tl 15-16), ütluste olustikuga seostamise protokolliga (VI kd tl 17-19), kannatanute ütlustega (IV kd tl 13-14, IV kd tl 15-17), sündmuskoha vaatlusprotokolliga (IV kd tl 3-12), tunnistaja ütlustega (IV kd tl 22-23), laenulepinguga (IV kd tl 24), asitõendi /muruniiduk/ vaatlusega (IV kd tl 18-20), allkirjaga muruniiduki tagasisaamise kohta (IV kd tl -21), ütluste olustikuga seostamise protokolliga (IV kd tl 29-31), K.Z antud ütlustega (IV kd tl 25-28), T.V ütlustega (IV kd tl 7678), Järva Tarbijate Ühistu avaldusega (IV kd tl 51), inventuuriaktiga (IV kd tl 53), sündmuskoha vaatluse protokolliga (IV kd tl 33-50), tunnistaja ütlusega (IV kd tl 54-55), K.Z enda ütlustega (IV kd tl 25-28), ütluste olustikuga seostamise protokolliga (IV kd tl 109-119), T.V ütlustega (IV kd tl.72-75,76-78,196-197), Mats V.M-i ütlustega (IV kd tl 125-130), 10 ütluste olustikuga seostamise protokolliga (IV kd tl 132-143), OÜ Küttehoov avaldusega (IV kd tl 81), sündmuskoha vaatluse protokolliga (IV kd tl 82-91), tunnistaja ütlusega (IV kd tl 92-93), K.Z poolt varastatud asjade üleandmisega (IV kd tl 120-123), allkirjaga esemete tagasi saamise kohta (IV kd tl 124), Mats V.M-i ütlustega (IV kd tl 125-128), ütluste olustikuga seostamise protokolliga (IV kd tl 132-142), K.Z ütlustega (IV kd tl 105-107), OÜ Agalram avaldusega (IV kd tl 95), sündmuskoha vaatluse protokolliga (IV kd tl 96-100), tunnistajate ütlustega (IV kd tl 101-102, 103-104), K.Z ütlustega (IV kd tl 105-107), ütluste olustikuga seostamise protokolliga (IV kd tl 109-119), K.Z poolt varastatud esemete väljaandmisega (IV kd tl 120-123), allkirjaga esemete kättesaamise kohta (IV kd tl 124), Mats V.M-i ütlustega (IV kd tl 125-131), ütluste olustikuga seostamise protokolliga (IV kd tl 132-142), №r-Est Wood avaldusega (I kd tl 208), allkirjaga velgede tagasi saamise kohta (I kd tl 209), sündmuskoha vaatluse protokolliga (I kd tl 179- 207), läbiotsimisel leitud eseme vaatlusega (I kd tl 210-212), tunnistaja ütlustega, eseme tagasi saamisega (I kd tl 213-214), AS Rebruk Invest avaldusega lõhkumisega tekitatud kahju kohta (I kd tl 215), tunnistajate ütlustega (I kd tl 216-217, 218-219), äratundmiseks esitamise protokolliga (I kd tl 220-222), väljaantud esemete vaatlusega (I kd tl 223-224), K.Z puhtsüdamliku ülestunnistusega (II kd tl 179), kannatanu ütlustega (V kd tl 12-13), sündmuskoha vaatluse protokolliga (V kd tl 2-11), tunnistaja ütlustega (V kd tl 14-15), K.Z enda ütlustega (V kd tl 17-18), ütluste olustikuga seostamise protokolliga (V kd tl 1922), kannatanu ütlustega (II kd tl 3-4), sündmuskoha vaatluse protokolliga (II kd tl 5-15), jalatsijälje ekspertiisiga (II kd t.16-27), Mats V.M-i ütlustega (II kd tl 183-186), ütluste olustikuga seostamise protokolliga (II kd tl 62-83), Türi Päevakeskuse avaldusega (II kd tl 29), tunnistaja ütlustega (II kd tl 30-31), sündmuskoha vaatluse protokolliga (II kd tl 32-34), Mats V.M-i ütlustega (II kd tl 183-186), ütluste olustikuga seostamise protokolliga (II kd tl 62-83), K.Z enda ütlustega (II kd tl. 193-197), Silvanus Sawmill OÜ avaldusega (II kd tl 89), sündmuskoha vaatluse protokolliga (II kd 90-103), tunnistajate ütlustega (II kd tl 104-105, 106107, 108-109, 110-111, 201-202), asitõendi vaatluse protokolliga (II kd tl 203-204), allkirjaga eseme kätte saamises kohta (II kd tl 205), V.M-i ütlustega (II kd tl 206-207), K.Z enda ütlustega (II kd tl 193-197) ja tema puhtsüdamliku ülestunnistusega (II kd tl 178), OÜ Pindi Kinnisvarahaldus avaldusega (I kd tl 3-4), sündmuskoha vaatluse protokolliga (I kd tl 615), varastatud esemeid vedanud autoga toimunud liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatluse protokolliga (I kd tl 16-21, 25-52), tunnistajate ütlustega (I kd tl 23-24, 53-55, 56-57), V.M-i ütlustega (I kd tl 109-111), K.Z puhtsüdamliku ülestunnistusega (II kd tl 181). Nende tõenditega on tõendamist leidnud, et vargusealased süüteod vastavad süüteokoosseisule
Teod on õigusvastased ja kvalifitseeritud õigesti. Täidetud on teo objektiivne külg, ära võetud on võõrast vara. Subjektiivsest küljest on tegemist kavatsetusega, valmistades ja vaadates ette kuhu vargile minna. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. Vargused ei ole leidnud vaidlustamist. K.Z süü
lg 2 p 1, 3 järgi on leidnud tõendamist kannatanu ütlustega (II kd tl 164-165), kahjunõude avaldusega (II kd tl 166), Mats V.M-i ütlustega (II kd tl 183-186), et Tõnu kutsus mind vargile kaasa, samuti kioskisse sissemurdmise ja diiselkütuse saamise asjaolude kohta; ütluste olustikuga seostamise protokolliga (II kd 62-83), sündmuskoha vaatluse protokolliga (II kd tl 37-44), kannatanu ütlustega (II kd tl 45-46,47) kuuri luku puudumise ja kadunud kütuse kohta; V.M-i ütlustega (II kd tl 48-49) kütuse saamise kohta võõrast hoonest; K.Z puhtsüdamliku ülestunnistusega (II kd tl 182) hoonest võetud kütuse kohta. Nende tõenditega on leidnud tõendamist valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseaduslik teistkordne tungimine isikute grupis. Omavoliline sissetungimine on toime pandud otsese 11 tahtlusega. Objektiivne koosseis on täidetud. Raskendavad asjaolud puuduvad, kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus. Võltsitud dokumendi kasutamine (
lg 1) on leidnud K.Z puhul tõendamist tunnistajate ütlustega (I kd tl 116-117, 118-119), et K.Z autojuhina esitas müügilepingu, lepingus märgitud omanik ei teadnud K.Z ega ei olnud sõlminud müügilepingut; asitõendi vaatluse protokolliga (I kd 120-122), milles on näha müügilepingu sõlmine süüdistatava ja autoomaniku vahel, sõiduauto vaatlusega (I kd tl 124-134), koopiaga sõiduki registreerimistunnistusest (I kd tl 138-139), koopiaga sõiduki liikluskindlustuse lepingust (I kd tl 146), asitõendite vaatluseprotokolliga (I kd tl 147-148), tunnistaja ütlusega (I kd tl 150-153), et tema pole autot K.Z-ile müünud, K.Z on täiesti võõras talle; käekirjaproovidega (I kd tl 154-156), tunnistaja ütlustega (I kd tl 157-158) auto müügi kohta, allkirja proovidega (I kd tl 161163), dokumendi-ja käekirja ekspertiisiaktiga (I kd tl 169-176), mis kinnitab, et müügilepingu on täitnud Mats V.M, ostja allkirja on kirjutanud K.Z, müüja allkirja pole kirjutanud auto omanik, M. V.M-i ütlustega (II kd 186), et müügilepingu täitis K.Z palvel ja võltsis võõra allkirja sinna; K.Z enda ütlusega (II kd tl.193-197) kaitsja juuresolekul, et kasutas võltsitud dokumenti. Tõendamist on leidnud, et müügileping oli võltsitud dokument, mis oli vaja omaniku õiguse saamiseks, mille olemasoluga kahjustati õiguskäivet. Kuriteokoosseis on täidetud. Dokumenti esitati süüdistava poolt ehtsa dokumendi pähe. Objektiivne koosseis on võltsitud dokumendi kasutamine. Subjektiivset külge iseloomustab kavatsetus. Süüteokoosseis on ka siis täidetud kui esineb kaudne tahtlus. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Alaealise kaasatõmbamine kuriteo toimepanemisele (
V.M-i ütlustega (I kd tl 101-104, II kd tl 56-59, 183-186), et Tõnu kutsus vargile kaasa. See kuritegu eeldab alaealise kaasatõmbamist kuriteole täisealise poolt. Selleks aitab ka madala motiivi kasutamisest nagu teadaandmine, et varguse kaudu on kergem võimalus raha saada. Seda saab hinnata õhutamisena. Nii on toimunud esmaste varguste puhul. Subjektiivsest küljest eeldab tegu tahtlust, kuid koosseis on täidetud ka siis, kui isik tegutseb kaudse tahtlusega. Alaealise kaastõmbamine süüdistatava poolt on tõendatud sellega, et kutsus kaasa lubadusega anda raha 50 % saadavast summast (I kd tl 103), tekitades tahtluse ja soovi kuriteo toimepanekuks. Esimeses köites (tl 104) on leidnud tõendamist alaealise ütlusega kaitsja juuresolekul, et K.Z teadis tema vanust ja ikka kutsus kaasa. Kohtule on tema ütlus usutav ja tõendiks, et süüdistatav teadis Mats V.M-i vanust. Kavandatavate varguste läbiviimiseks oli abi vaja. №orele inimesele raha pakkumisega ja autoriteedi loomisega oli hõlbus luua kerge rahasaamise efekt. Ega alati ei pea süüdistatava tegu või mõjutus välja paistma aktiivse tegevusena. Aitab lihtsast kasusaamise ahvatlusest ja lubadusest. Samas ei ole süüdistatav teinud midagi takistamast kaasatulemist või keelanud või jätnud kaasa võtmata. Vastupidist ei ole aktiivse kaitse positsioonile asumisejärgselt kohtus kohtule esitatud. Samas on dokumendi võltsimine oluline tõendus ja tõendatud süütegu. Süü tuvastamisel ja süüdimõistmisel aitab kaudsest tahtlusest. Sellesse süüdistusse ei ole hõlmatud kõiki kuritegusid, ainult esmase vargused, milledest kutsus osa võtma. Alaealine on oma tegude tõttu suunatud alaealiste komisjoni. Subjektiivselt on tegutsetud otsese tahtlusega. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kokkuvõtvalt K.Z puhul on kergendavad asjaolud süü ülestunnistamine, osaline aktiivne kaasaaitamine kohtueelses menetluses ja osaline puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. 12 V.M-i süü
lg 2 p 1, 3 järgi on leidnud tõendamist sündmuskoha vaatluse protokolliga (II kd tl 37-44), kannatanu ütlustega (II kd tl 45-46,47) kuuri luku puudumise ja kadunud kütuse kohta, V.M-i enda ütlustega (II kd tl 48-49) kütuse saamise kohta võõrast hoonest, K.Z puhtsüdamliku ülestunnistusega (II kd tl 182) koos võetud kütuse kohta, Mats V.M-i ütlustega (II kd tl 183-186), et kioskisse sissemurdmise ja diiselkütuse saamise asjaolude kohta; ütluste olustikuga seostamise protokolliga (II kd 62-83). Nende tõenditega on leidnud tõendamist valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseaduslik teistkordne tungimine isikute grupis. Omavoliline sissetungimine on toime pandud otsese tahtlusega. Objektiivne koosseis on täidetud. Tegemist on kavatsetusega. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. V.M-i süü
lg 2 p 4,7,8 ja § 22 lg 3 järgi on leidnud tõendamist OÜ Pindi Kinnisvarahaldus avaldusega (I kd tl 3-4), sündmuskoha vaatluse protokolliga (I kd tl 6-15), varastatud esemed vedanud autoga toimunud liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatluse protokolliga (I kd tl 16-21, 25-52), tunnistajate ütlustega (I kd tl 23-24; 53-55, 56-57) luku lahtimurdmise ja varastatud asjade kohta; Koigis käimise ja käru laenamise ning liiklusõnnetuse kohta; Mats V.M-i ütlustega (I kd tl.97-99) sissemurdmiste ja varguste kohta; V.M-i enda ütlustega (I kd tl 109-111) Koigi varguse, liiklusavarii ja teadmise kohta, et pandi vargus toime; K.Z puhtsüdamliku ülestunnistusega (II kd tl 181), kuidas koos käidi vargil Koigis ja mida sisenemise järel V.M võttis. Nende tõenditega on leidnud tõendamist vargusele kaasaitamine nii auto kui käru võimaldamisega varguste toimepanemiseks. Varguses osalemine ei ole esmakordne. Toimepanemine on toimunud isikute grupis. Tegemist on otsese tahtlusega. Koosseis on täidetud juba kaudse tahtluse korral. Kütuse puhul on tegemist kavatsetusega. Objektiivne koosseis on täidetud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Auto andmisega aitas füüsiliselt ja aineliselt kaasa varguse toimepanemisele. T.V süü
lg 2 p 4, 7, 8 järgi on leidnud tõendamist kannatanute ütlustega (IV kd tl 13-14, 15-17) varguste asjaolude kohta, sündmuskoha vaatluse protokolliga (IV kd tl 312), tunnistaja ütlustega (IV kd tl 22-23) varastatud asjade ja varguse viisi kohta; laenulepinguga (IV kd tl 24), asitõendi vaatluse protokolliga (IV kd tl 18-20), allkirjaga muruniiduki tagasisaamise kohta (IV kd tl -21), ütluste olustikuga seostamise protokolliga (IV kd tl 29-31), K.Z ütlustega (IV kd tl 25-28) varguse kohta Paides ja Türil, T.V enda ütlustega (IV kd tl 76-78) koos toime pandud varguste kohta; Järva Tarbijate Ühistu avaldusega (IV kd tl 51), Türi Ehitustarvete inventuuri aktiga (IV kd tl 53), sündmuskoha vaatlusega (IV kd tl 33-50, tunnistaja ütlustega (IV kd tl 54-55) avastatud varguse kohta; ütluste olustikuga seostamise protokolliga (IV kd tl 109-119), T.V enda ütlustega (IV kd tl.72-75) varguse kohta, Mats V.M-i ütlustega (IV kd tl 125-130) murutraktori ja teiste asjade varguse kohta, ütluste olustikuga seostamise protokolliga (IV kd tl 132-143). Nende tõenditega on leidnud tõendamist
lg 2 p 4, 7, 8 järgne tegu, mis on võõra asja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kaasaaitamine, sissetungimisega, korduv, isikute grupis. Vargused on toime pandud otsese tahtlusega. Objektiivne koosseis on täidetud. Nende tõenditega on leidnud tõendamist võõrasse hoonesse ebaseaduslik teistkordne tungimine isikute grupis. Omavoliline sissetungimine on toime pandud otsese tahtlusega. Objektiivne koosseis on täidetud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Asjas on esitatud tsiviilhagisid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt tsiviilõigused ja – kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 13 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 sätestab võlasuhte tekkimise alused ning § 3 punkti 2 kohaselt võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju on tekitatud õigusvastase käitumisega ning seega kuulub tsiviilhagi rahuldamisele ja välja mõistmisele. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama süüdistatava süüdiolemist, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaks asjaoluks on süüdistatavate puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud neil puuduvad. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada K.Z eelnevat korduvat karistamist kriminaalkorras. Ta on neljal korral karistatud varguste eest tingimisi ja vangistusega. Need karistused ei ole talle mõjunud. Vangistuse pikim aega üks aasta ja ligi kolm kuud ei suutnud muuta ega ära hoida uusi kuritegusid. Vabanes jaanuaris 2009, kuid juba kolme kuu möödumisel alustas mitmete uute kuritegudega. Tegemist on teadliku ja tahtliku tegudega. Varguseid on toime pannud 15 korral, mis on oluliselt suurem arv varasematest. Peale nende on veel teisi kuritegusid. Seega on igati põhjendatud karistus vangistusena ja seda oluliselt pikemaajalisena võrreldes ärakantud vangistusega. Kuid kohus arvestab karistuse määramisel ka puhtsüdamliku ülestunnistamisega varguste ja omavoliliste sissetungimiste asjades. Kelmuse puhul on karistuse alammäär 1 aasta, ülemmäär 5 aastat. Kuna K.Z isiku puhul ei ole erandlikke asjaolusid, siis ei ole võimalik teisiti karistada kui ainult sanktsiooni minimaalmääras, sest kahju ei ole suur. Teiste kuritegude eest karistamisel lähtub kohus samuti minimaalmäära lähedasest karistusest, sest karistus määratakse vastavalt kuriteo asjaoludele, mitte mingi muu aluse või põhjuse ajendil. Kui isik ei muuda enda käitumist, ei soovi asuda seaduskuulekat elu elama, siis ei ole kohtul usku, et võib teda karistamise vähemaajalise vangistusega. Kui soov oleks muuta eluviisi ja tahta oma elu ümber korraldada, nagu ise väidab, siis tuleb selleks ka vastavalt käituda, et kohtul oleks midagi hinnata või uskuda. Seni on toimepandud kuriteod ikkagi toime pandud kavatsetusega. V.M on karistatud tingimisi vangistusega, mis tuleb täitmisele pöörata, sest tegemist on katseajal toime pandud uute kuritegudega. Kohus leiab, et karistus jääks miinimumilähedaseks, kuna tegemist on noore inimesega, kelle pikaajaline vanglas hoidmine teeks edaspidises elus veelgi raskemini toimetulevaks. Arvestatav on raskendavate asjaolude puudumine. Arvestatav on puhtsüdamlik kahetsus kergendava asjaoluna. Tema puhul ei võimalda eelnev kriminaalkorras karistamine kohaldada muud karistust. Samuti ei ole erandlikke asjaolusid. Kuriteod on toime pandud enda tahtel. Karistust saab kohus vähendada ainult lühimenetluse kaudu, sest sellega on nõustutud ja kohus samuti nõustunud. Nii on karistusseadustikus ettenähtud ja kohtule antud võimalus. T.V pole varem karistatud kriminaalkorras, mistõttu on tema suhtes ainsana võimalik vangistuse mõistmine tingimisi koos kriminaalhooldusega. Vastavalt KrMS §-le 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad posti ja kutsete kättetoimetamise kulud, mis kohus kandis seoses kriminaalasja menetlusega (KrMS § 175 lg 1 p 10) ja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha II astme kuriteo puhul. Menetluskulu on veel toimiku paljundamise kulu KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele ja kaitsjate tasu KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi, samuti KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi ekspertiiside kulu (akt nr TR-095-09/3356, 15.09.2009 ja DM-024873085, 26.08.2009). Need kulud tuleb hüvitada süüdimõistetutel. 14 Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel
§-dest 199 lg 2 p 4, 7, 8; 345 lg 1; 266 lg 2 p 1, 3; 181; 209 lg 2 p 1, 4; 65 lg 2; 68 lg 1 ning KrMS §-dest 180; 189 lg 3; 190; 238 lg 2; 306 ja 313. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.