← Eesti

1-18-6226/14

Obsah (4)§ 121§ 68§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2019, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-6226 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kriminaalhooldusametnik Getli

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ning kohus määras katseajaks 1 aasta 6 kuud. D.F allutati katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati katseajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustati D.F käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kohus luges D.F-ile määratud katseaja alguseks 06.08.

  1. Kohtuotsus jõustus 22.08.
  2. 1 05.04.2019 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Getlin Klement Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale erakorralise ettekande põhjusel, et kriminaalhooldusalune D.F on rikkunud temale käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Politsei- ja Piirivalveamet on edastanud kriminaalhooldusametnikule teate kriminaalhoolduse tingimuse rikkumise kohta (tl 78) ning indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 79), millest nähtub, et D.F tuvastati kontrolli käigus 09.03.2019 alkoholijoove 1,21 mg/l. Kriminaalhooldusalune D.F on andnud rikkumise kohta kirjaliku seletuse (tl 76), milles kinnitab 09.03.2019 alkoholi tarvitamist (võttis viina). Kriminaalhooldusalune on nõus katseaja pikendamisega ühe kuu võrra. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on katseaeg kulgenud peale eelmise erakorralise ettekande esitamist raskustega, sest kriminaalhooldusalune ei ole suutnud lõpetada alkoholi tarvitamist. Samas peab kriminaalhooldusametnik positiivseks asjaolu, et kriminaalhooldusalune on viimaks läbinud alkoholivastase ravi. Kriminaalhooldusalust kohustati Viru Maakohtu 14.02.2019 määrusega läbima alkoholivastase ravi Wismari Haiglas tähtajaga 28.02.2019 ning D.F esitas kriminaalhooldusametnikule tõendi selle kohta, et ravi on teostatud 26.03.2019 seisuga (tl 77). Kriminaalhooldusametnik lisab, et D.F on täitnud kontrollnõudeid ja registreerimiskohustust nõuetekohaselt. Lisaks plaanitakse kriminaalhooldusalusega alustada maikuus pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamisele suunatud sotsiaalprogrammiga. Kriminaalhooldusametnik on lähtudes eeltoodust teinud erakorralises ettekandes ettepaneku pikendada D.F-ile Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 06.08.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6226 määratud katseaega ühe kuu võrra, s.o kuni 06.03.
  3. Kohtumääruse põhjendused

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ning selle lisadega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne on põhjendatult esitatud ning kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes nimetatud ettepanek kuulub rahuldamisele. Erakorralise ettekande ning selle lisadega on leidnud kinnitust, et kriminaalhooldusalune D.F on rikkunud 09.03.2019 temale kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus ei leidnud erakorralist ettekannet ning kriminaalhooldusaluse kirjaliku seletust läbi vaadates ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks rikkumist õigustada ning leiab, et kriminaalhooldusalune on rikkumise pannud toime tahtlikult. Kohus, võttes arvesse, et kriminaalhooldusalune on rikkumist tunnistanud ning läbinud 26.03.2019 alkoholivastase ravi Wismari Haiglas, leiab, et esitatud asjaoludel saab käesoleval ajal pidada katseaja pikendamist piisavalt mõjusaks abinõuks kriminaalhooldusaluse mõjutamisel. Katseaja pikendamise kaudu saab kriminaalhooldusalusele anda võimaluse näidata, et tal on motivatsiooni ja tahet täita temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. 2 Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ning pikendab D.F-ile Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 06.08.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6226 määratud katseaega 1 (ühe) kuu võrra, s.o kuni 06.03.2020. Maakohus juhindus eeltoodust ja

§ 74lg 4; Kr

MS § 387, § 427, § 383, § 384 ja § 432 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.