järgi käskmenetluses Süüdistatav T.U, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht xxxx, kriminaalkorras 2 korral karistatud, viimati 16.12.1999 Viljandi Maakohtu poolt KrK §-de 101 p 7,8; 139 lg 2 p 1,2,3; 197 lg 2 p 2 ja 144 lg 1 järgi liitkaristusena 17 aastase vangistusega; KrK § 41 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt 28.02.1995 Viljandi Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistus, lõplik liitkaristus 18 aastat vangistust; 09.04.2013 Tartu Maakohtu määruse alusel vabastati Viljandi Maakohtu 16.12.1999.a kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 07.10.2016, vabastati Tartu Vanglast 22.04.2013, ärakandmata karistus 3 aastat 5 kuud 15 päeva, väärteokorras 1 korral karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Monica Meristo-T.U RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada T.U
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 (viiskümmend) päevamäära, s.o summas 1445 (üks tuhat nelisada nelikümmend viis) eurot. 2
lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust esimesel kuul 125 eurot ning ülejäänud üheteistkümnel kuul igakuiselt 120 eurot. Rahalise karistuse osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916400008325 ning selgitus: „T.U , 1-16-8812, rahalise karistuse osamakse.“ Kui rahalise karistuse osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
lg 1 p 1 alusel võtta T.U-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on T.U kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista T.U-lt menetluskuluna sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldada T.U tasuda sundraha summas 645 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 53,75 eurot. Sundraha osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700079724 ning selgitus: „T.U , 1-16-8812, sundraha osamakse.“ Kui sundraha osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud Kriminaalasja kohtueelsel uurimisel on kindlaks tehtud ja kogutud tõendeid selle kohta, et T.U , olles alkoholijoobes, juhtis 20.08.2016 kella 22.57 paiku Rakvere linnas Kreutzwaldi tänaval sõiduautot xxxx reg nr xxxx. Alkoholijoove tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARBK-0025, mõõtetulemus 0,79 mg/l. II Süüdistuse sisu T.U süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, juhtis 20.08.2016 kella 22.57 paiku Rakvere linnas Kreutzwaldi tänaval sõiduautot xxxx reg nr xxxx. Alkoholijoove tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARBK-0025, mõõtetulemus 0,79 mg/l. 3 Seega T.U , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna abiprokurör Enn Pustak taotleb T.U süüditunnistamist käskmenetluses ning tema karistamist
järgi rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses, mis arvestades päevamäärana 28,90 eurot moodustab 1445 eurot.
lg 2 ja 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Viljandi Maakohtu 16.12.1999 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 15 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks rahalise karistuse 50 päevamäära, mis arvestades päevamäärana 28,90 eurot moodustab 1445 eurot. Rahaline karistus viia täide iseseisvalt.
lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust esimesel kuul 125 eurot, ülejäänud 11 kuud igakuiselt vähemalt 120 eurot.
MS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt T.U süüdistuses saabusid kohtusse 12.10.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus T.U käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime temale inkrimineeritava kuriteo.
4
lg 1 p 1 kohaselt mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest võib kohus lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava T.U karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus,
§ -s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava T.U puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega viieks kuuks. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kaitsja taotlusel võimaldab kohus T.U tasuda sundraha summas 645 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 53,75 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.