4-18-6273/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus ( Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018, V õru Väärteoasja number 4-18-6273 Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Väärteoasi F.G väärteoasi liiklusseaduse § 261 Menetlusalune isik F.G . Isikukood XXX ; xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx-xxxxx Kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliamet Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine Menetluse vorm kirjalik menetlus 8 järgi RESOLUTSIOON
2. Jätta Maksu- ja Tolliameti taotlus läbi vaatamata.
3. Saata käesolev määrus Maksu- ja Tolliametile ning F. G-le. Edasikaebe kord: Käesoleva määruse peale saab Tartu Maakohtu Võru kohtumajale esitada kirjaliku määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil määruskaebuse esitaja sai määrusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Asjaolud
4. Maksu- ja Tolliameti (MTA)
5. novembri 2018 kiirmenetluse otsusega karistati F.G 8 liiklusseaduse (LS) § 261 järgi 15 trahviühikuse (60 eurose) rahatrahviga selle eest, et F.G sõitis samal kuupäeval kell 20:47 Eesti poolt tulles Koidula piiripunkti veoautoga Mercedes-Benz (reg nr xxxxxx), mille pealt ei olnud makstud teekasutustasu.
7. novembril 2018 esitas OÜ Expo Trans MTA-le kaebusena pealkirjastatud dokumendi. Selles märgitakse järgmist. OÜ Expo Trans ei ole väärteootsusega nõus. F. G juhitud sõiduk kuulub OÜ -le Expo Trans. Viimane oli teekasutustasu ära maksnud.
8. MTA saatis
9. novembril 2018 OÜ -le Expo Trans vastuse, milles märkis järgmist. MTA ametnikud toetusid F.G väärteoasja menetledes teekasutustasu andmekogule. Selle kohaselt oli tasu maksmata. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-le 16 on menetlusosaline menetlusalune isik ja tema kaitsja. Praegu on menetlusalune isik F. G . OÜ Expo Trans pole me netlusosaline – seda sõltumata asjaolust, et F.G juhitud auto kuulub talle. VTMS § 114 lg 1 kohaselt võib menetlusalune isik esitada kiirmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. Seetõttu ja juhinduvalt VTMS § 14 lg-st 1 peaks F. G esitama kaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale ja taotlema VTMS § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 alusel kaebetähtaja ennistamist.
11. novembril 2018 esitas MTA kohtule taotluse, milles palub väärteootsus tühistada. Taotlust põhistab MTA nii. Teekasutustasu oli makstud. See ei kajastunud andmebaasis tehniliste probleemide tõttu. Seega on väärteootsus vale. Kohtu seisukoht
12. Kohus saab lahendada üksnes selliseid taotlusi, mille lahendamiseks ta on pädev. Kui tal pädevus puudub, tuleb jätta taotlus läbi vaatamata. Minu hinnangul ei ole mul võimalik MTA taotlust läbi vaadata.
14. novembri 2018 MTA vastus OÜ -le Expo Trans on minu meelest täiesti õige: MTA väärteootsuse saab vaidlustada menetlusosaline ehk menetlusalune isik ja tema kaitsja, st F .G või viimase kaitsja . Niisiis ei saa seda vaidlustada ei OÜ Expo Trans ega isegi mitte MTA ise. Seega ei saa ma kaebemenetlust läbi viia, sest õigustatud subjekt ei ole kaebust esitanud.
15. Mõelda võiks ehk ka VTMS § 212 lg 1 peale, mis annab kohtule voli lahendada kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused. See norm aga peab silmas üksnes seda, kuidas lahendit täita, mitte aga seda, kas lahendit üldse täita (st kas lahend on vaja tühistada).
16. Viimaks peaks ka küsima, kas on põhjust algatada teistmismenetlus. Nimelt on kõigiti põhjust eeldada, et praegusel juhul esineks teistmise alus VTMS § 180 p 5 tähenduses: oluline asjaolu, mis ei olnud otsust tehes teada ja mis võib tuua kaasa väärteoasjas väärteomenetluse lõpetamise teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Nimelt võiks mul niisugusel juhul tekkida vajadus saata MTA taotlus Riigikohtusse, kes on VTMS § 179 lg 1 kohaselt pädev toimetama teistmismenetlust. Ma siiski leian, et teistmismenetlust (veel) läbi viia vaja ei ole. Esiteks puudutab teistmismenetlus VTMS
17. peatüki kohaselt kohtulahendites tehtud eksimusi. Praegu on aga tegemist kohtuvälise menetleja otsusega. Seetõttu ei saa välistada, et teistmismenetlust väärteomenetluse seadustiku kohaselt toimetada ei saagi. Selline olukord võib olla põhiseaduse vastane ja ei ole välistatud, et sellele tuleks reageerida põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamisega. Tõsi, mõeldav oleks ka VTMS
18. peatüki laiendav tõlgendamine nii, et hoolimata seaduses otsesõnu öeldust on ikkagi võimalik teista ka kohtuvälise menetleja lahendeid. Sellist tõlgendust toetab VTMS § 183 lg 2 p 2, mis kõneleb muu hulgas kohtuvälise menetleja lahendist. Siiski, nagu märgitud, räägitakse VTMS
19. peatükis üldjuhul kohtulahenditest. Teiseks ei pea tingimata toimetama teistmismenetlust seepärast, et minu hinnangul on MTA vea kõrvaldamine võimalik ka korralises kaebemenetluses.
20. Kaebemenetluse läbi viimine eeldab seda, et kaebeõigusega isik esitab kohtule kaebuse. Nagu korduvalt märgitud, on selliseks subjektiks menetlusalune isik või tema kaitsja. Seetõttu peaks praegu esitama kaebuse F.G või tema kaitsja. Koos kaebusega tuleks esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus, sest VTMS § 114 lg -st 3 tulenevalt möödus praeguses asjas kaebetähtaeg
21. novembril
22. Ma pean kõigiti võimalikuks, et kohus praegusel juhul kaebetähtaja ennistab: MTA poolne viga ja selle tõttu tekkinud segadus võib olla mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes. Et vea tegijaks oli MTA, võiks ta (st MTA) käesoleva määruse saanuna F .G-ga ühendust võtta, selgitada viimasele olukorda ja vajadusel abistama F. G kaebuse koostamisel. Kui F. G või tema kaitsja tõepoolest kaebuse esitab ja kohus kaebetähtaja ennistab, on kõigiti tõenäoline, et kaebus rahuldatakse. Kui MTA avaldab selles tulevases kaebemenetluses samasuguse seisukoha, nagu ta on praegu avaldanud oma taotluses, on väärteootsuse tühistamine eriti tõenäoline. Nimelt kujutaks kohtuvälise menetleja selline seisukoht endast väärteoetteheite tegemisest loobumist ja niisugusel juhul tuleb kohtul väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada (vt täpsemalt RKKKo 3-1-1-94-07, p 8 ja 3-1-1-38-14, p 6).
23. Eeltoodut kokku võttes jätan ma MTA taotluse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik