ja
järgi (
lg 1 alusel) 5 kuu vangistusega.
lg 2 alusel suurendati 5 kuud vangistust G.B-le 11.12.2006.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 7 kuu 1 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks G.B-le mõisteti 3 aastat 1 päev vangistust. 3 aasta 1 päeva vangistuse kandmise alguseks on 05.12.2011.a ja lõpp 06.12.2014. a. Tartu Maakohtu 26. septembri 2013 määrusega jäeti G.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus hindas
lg 3 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leidis, et G.B ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohtul puudus küllaldane alus G.B käitumisest vangistuse ajal järeldada, et G.B on muutunud õiguskuulekamaks, kuna vangistuse ajast on G.B kehtivad distsiplinaarkaristused ning lisaks on ta
järgi kahtlustatav käesolevalt kantava vangistuse ajal kaaskinnipeetava suhtes toimepandud vägivallakuriteos. 19.11.2012.a kohaldati G.B suhtes vanglas korra tagamiseks täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kuna kasutas samal päeval kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. Seitsmenda süüdimõistva kohtuotsusega võeti G.B-lt juhtimisõigus lisakaristusena ära 3-ks aastaks. Olles vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna katseajal kriminaalhooldusel pani G.B toime uued kuriteod – 08.08.2009 juhtis joobes sõidukit (
) ning tegi seda ajal, kui tal juhtimisõigus puudus ja juhtimisõigus oli temalt kohtuotsusega ära võetud. Maakohus tõi lisaks välja, et karistusregistri teatiselt (I,9-12) nähtuvalt on G. B suhtes kohaldatud erinevaid kriminaalõiguslikke meetmeid – rahalisi karistusi, vangistusi nii katseajaga tingimisi ja kriminaalhooldusega kui ka reaalset vangistust, lisaks ka vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Ükski G.B suhtes kohaldatud meetmetest ei ole suutnud panna G.B uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Karistusregistri teatiselt nähtuvalt on reaalset vangistust kasutatud G.-E. Rudisssaare suhtes ainult äärmusliku ja n-ö viimase abinõuna, täpsemalt siis, kui seadusest tulenevalt enam muid võimalusi peale reaalse vangistuse ei ole olnud võimalik enam kohaldada. Senini ei ole G.B talle antud võimalusi vabaduses otstarbekohaselt kasutanud, jätkates uute kuritegude toimepanemist. Maakohus, analüüsinuna eelkajastatud asjaolude kogumit ja vangistusaja vältel toimunud distsiplinaarkaristusi, jõudis järeldusele, et G.B käitumine pole paremuse poole muutunud, millest tulenevalt ei ole põhjendatud G.B vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Sealjuures põhjendades, et kui isik range järelevalve tingimustes ei suuda vanglas kehtestatud korda järgida, siis ei ole usutav, et ta suudaks vabaduses ennast kontrollida ja kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest kontrollnõuete ja kohustuste täitmisest. G.B senisest elukäigust nähtuvalt ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega tema käitumine paremuse poole korrigeeritav siiani. Maakohtu hinnangul ei piisa G. B vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks enam üksnes asjaoludest, et ta on vangistuses viibides töötanud majandustöödel, osalenud sõltuvusvõõrutusprogrammis Usk ja teadmine ja läbinud leeri ning ristitud ja tal on olemas vabaduses kindel elukoht ja garanteeritud tööle asumise võimalus ja lähedaste toetus. Eelmise, s.o 7.nda karistuse kandmiselt vabastati G.B tingimisi ennetähtaegselt ja ka siis olid tal olemas toetavad lähedased ning elu-ja töökoht ja ta oli vangistuse ajal tegelenud alkoholi liigtarvitamise probleemiga (osales Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupis). Kuna G.B on karistuse kandmise ajal jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, siis püsib maakohtu hinnangul jätkuvalt kõrge oht, et vabadusse pääsedes naaseb G.B enda varasema elustiili juurde – tarvitab alkoholi ja juhib joobes sõidukit. Maakohtu hinnangul on G. B-le antud palju võimalusi vabaduses viibimiseks, kuid ta on enda süülisest käitumisest tingituna jätnud need võimalused otstarbekohaselt -2- kasutamata, kasutades neid võimalusi uute õigusrikkumiste toimepanemiseks. Neil eeltoodud asjaoludel kogumis ei ole käesoleval ajal enam küllaldaselt põhjendatud alust G.B veelkordselt usaldamiseks ja tema vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu G.B kaitsja taotleb Tartu Maakohtu 26.09.2013 kohtumääruse tühistamist, millega kohus jättis G.B vabastamata. Kaitsja hinnangul on maakohus G. B-le esitatud kahtlustust
järgi lugenud üheks, kui mitte peamiseks asjaoluks, mis kohtu hinnangul ei võimalda G.B tingimisi ennetähtaega karistusest vabastada. Kaitsja hinnangul oleks pidanud maakohus jätma kohtumääruse tegemisel arvesse võtmata poolelioleva kriminaalmenetluse tuginedes KrMS § 7 lg-le
Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea ta vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat. 2. Ringkonnakohus on seisukohal, et G.B ja kaitsja määruskaebused ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja G.B tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebustes esitatud seisukohaga, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud G.B positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning on omistanud liiga suurt tähtsust kahtlustusele
Asjaolu, et G.B on kahtlustatav
järgi, on üks osa tervikust, mis on aluseks vangistatu tingimisi ennetähtaegse vabastamise hindamisel ning seetõttu maakohtu määruses õigesti käsitletud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.