Obsah (14)

§ 189§ 317§ 248§ 249§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 312§ 313§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja nimetus) Asja lahendamine Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Viljand

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada V.M süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata V.M-ile katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 3 kuud ei pöörata täitmisele, kui V.M ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta V.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) kuuks; tühistada V.M-ile tõkendina kohal datud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude ja muude kriminaalmenetluses kohaldatavate abinõude osas: 2.1 välja mõista riigi kasuks V.M-ilt kriminaalmenetluse kulu 647 (kuussada nelikümmend seitse) € (sundraha 585 €, õigusabi tasu 48 €, ekspertiisitasu 14 €) ; määrata väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2015 a detsembri kuust igakuise menetluskulu osa 53 ( viiskümmend kolm) € 92 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 V.M-ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 50.40 € (koo s käibemaksuga) jätta riigi kanda; 2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Otsusele edasikaebamine ja otsuse täitmine
3. Kohus selgitab: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§ -s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.3 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2); 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e -toimiku süsteemi vahendusel; 3.5

§ 317

kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; 3.6

§ 248

(Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED (Kohtuotsuse põhiosa)

§ 249

( Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses) kohaselt k ohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning 2) kokkuleppe sisu.

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on V.M toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema 27.09.2015.a kella 02.03 ajal juhtis Viljandimaal Viljandi vallas Imavere-Viljandi- Karksi-Nuia maantee 44,
2. kilomeetril mootorsõidukit Volvo riikliku registreerimisnumbriga XXX XXX 945 TLG joobeseisundis etanooli sisaldus veres 2,10 +/- 0,06 mg/g ning sõitis autoga kraavi.
3. Kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamiseks kolme kuu vangistusega. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei 2 pöörata, kui V.M üheaastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 alusel võtta V.M -ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks kuuks.
4. Menetluskulud Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud

1. peatüki
2. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179),
3. jaos (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine; § 180 - § 188) ning
4. jaos ( Kriminaalmenetluse kulud hüvitamise otsustus; § 189 - § 192). 3.
5. Menetluskulude koosseis Menetluskulud kululiikide järgi on sätestatud

§ -s 175 (Menetluskulud). 3.1.1. Sundraha

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179(Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 585 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse

1. novembri 2013 määrusest nr 166 ( Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud alates
2. jaanuarist 2015 töötasu alammääraks 390 € kuus. 3.1.
3. Riigi õigusabi

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

(Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p -le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse

1. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 3.1.2.
2. Kohtueelsel uurimisel riigi õigusabi V.M-ile kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi ja sellega seonduvad sõidule vajalikud kulutused on 98.40 €, millest kulutused otsesele õigusabile moodustavad 48 €. Kohtueelsel uurimisel on kaitsja õigusabi tasutaotlus rahuldatud. 3.1.
3. Ekspertiisitasu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 14 €. 3.

1. Menetluskulude summaarne arvestus Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu 731.40 € (585 +98.40+48 ). 3.
2. Menetluskulude hüvitamise põhjendused

§ 189

(Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K ohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu otsusega (

§ 189

lg 2).

§ 180

(Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale V.M-ile õigusabi osutamiseks sõidukulud 50.40 €. Sõiduga seonduvad kulutused on võrreldes sisulise õigusabi andmise kuludega ebaproportsionaalselt suured. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine 3 selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele 50.40 € jätta süüdi statavalt välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdistatavalt riigile tagasi välja mõistmata.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda; kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad

§ 180alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeine temalt väljamõistetud menetluskulusid kohes elt tasuma.

§ 180

lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb V.M-ilt riigi kasuks välja mõista kriminaalmenetluse kulu 647 €. 4. Otsuse tegemisel kaasnevate täiendavate küsimuste lahendamine Tõkend 4.1

§ 312

(Kohtuotsuse põhiosa ) p 7 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid.

§ 313

(Süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa) lg 1 p 8 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. 4.2 Seoses kriminaalasja lahendamisega tuleb süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada. Kohtuotsuse täitmisega seonduv 4.3

§ 408

( Kohtuotsuse ja –määruse jõustumine) lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas (

§ 408lg 6).

4.4

§ 412

(Kohtuotsuse ja –määruse täitmisele pööramise tähtaeg ) lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. 4.5

§ 423

(Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine) kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Lillsaar Kohtunik 4