KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.09.2013, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 05.09.2013 Kohtuasja number 1-11-14272 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.U, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 17.02.2012 ja lõpp 25.04.2014 RESOLUTSIOON: Jätta J.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata süüdimõistetule ja prokurörile. Viru Vanglale, Asjaolud: Viru Vangla edastas 01.08.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 J.U tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 17.02.2012 kohtuotsusega Karistusseadustiku § 25 lg 1, 2 - § 274 lg 1, § 275 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat 2 kuud 8 päeva vangistust. Mõistetud karistust suurendati eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Karistuse kandmise aja algust arvestatakse alates 17.02.2012. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et J.U on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, vanglas viibib kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks ja jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist vangistuses, kaks viimast kuritegu on toime pandud võimuesindaja suhtes. Soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetaval on 32 kehtivat distsiplinaarkaristust, sh vangla vara lõhkumise, keelatud esemete omamise ja ametniku korralduste eiramise eest. Vabanemisel võib isik ajutiselt asuda elama tuttava juurde xxxx, kuid ta soovib leida isikliku korteri. Isikul on töökogemus, enne vangistust töötas ametlikult. Kinnipeetava suhted lähedastega on head. Kuriteod on isik toime pannud alkoholijoobes olles. Narkootikumide tarvitamise on isik lõpetanud. Isiku puhul on täheldatud agressiivset käitumist alkoholijoobes või konflikti olukorras. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 32% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 56%. Viru Vangla ei toeta isiku vabastamist enne tähtaega. Prokuröri seisukoht: 03.09.2013 Viru Maakohtule saabunud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa J.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Prokuröri hinnangul viitavad J.U varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom tema ohtlikkusele. Kinnipeetav at on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Kaks viimast kuritegu on toime pandud võimuesindaja suhtes. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava puhul ei ole uue kuriteo toimepanemise riske võimalik kriminaalhooldusega vähendada. J.U vabastamine ei ole põhjendatud arvestades ühiskonna ootusi. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei o le võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Maakohtu istung: 05.09.2013 toimunud videokohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav kinnitas, et on teinud vajalikud järeldused oma eelneva elu põhjal. Isikul on laps, kelle kasvatamisest soovib ta osa võtta. Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja J.U tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat 2 elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ja toetavad lähedased, on tema vabastamist välistavaid asjaolud kaalukamad. Isikul puudub vabaduses töökoht. Töökoha olemasolu on aga oluliseks eelduseks kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel. Käesolevas asjas kohtule edastatud materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes olles. Kohtu hinnangul on isiku puhul olemas arvestatav risk, et vabanemisel jätkab ta alkoholi tarvitamist ning paneb selle mõjul toime uue kuriteo. Tegemist on isikuga, kes vangistuses viibides on toime pannud uue kuriteo. Kohtu hinnangul näitab see asjaolu isiku suutmatust kontrollile alluda ning kehtestatud nõuetest kinni pidada. Kohus leiab, et isiku kriminaalhooldusele allutamine ei taga tema õiguskuulekat käitumist. Kinnipeetaval on 32 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Vangla poolt esitatud iseloomustusest nähtub , et isiku poolt uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 32% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 56% . Uue kuriteo toimpanemise tõenäosus ei toeta kohtu hinnangul isiku vabastamist. Ka vangla ei toeta isiku vabastamist enne tähtaega. Kinnipeetava vabastamist enne tähtaega ei toetanud ka prokurör. Kohus nõustub prokuröri hinnanguga, et isiku elukäik ja toimepandud kuritegude korduvus viitavad tema ohtlikkusele. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks J .U enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kinnipeetav suudab vabanedes elada õiguskuulekat elu. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.