Obsah (6)

§ 76§ 75§ 209§ 63§ 65§ 344

1-15-9328 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2016. a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-9328 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik

§ 76

lg 1 p 1 ja lg 5 alusel vabastada F.V karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 04.04.2017. a, millest esimeseks 2 (kaheks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 2.

§ 76

lg 5 alusel allutada F.V kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada F.V suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 8 ja 9 ning lg-le 4 järgmised kohustused: 1) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale 1 1-15-9328 vanglast vabanemist; 2) mitte tarvitama alkoholi; 3) osalema sotsiaalprogrammis ning 4) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

1. F.V-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
2. F.V vabastada kohtumääruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele ja F.V-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD Vangla esitas 15.12.
3. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava F.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 18.11.
4. a kohtuotsusega tunnistati F.V süüdi

§ 209

lg 2 p 1 ja § 344 lg 1 järgi ja karistati

§ 63

lg 1 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis loeti

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kaetuks eelmise, s.t 11.09.2015.

a Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-15-4407 mõistetud karistusega ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 20 päeva vangistust. Kohtuotsuse kohaselt loeti karistuse kandmise alguseks Pärnu Maakohtu 11.09.

1. a otsuses märgitud karistuse kandmise algus ehk 15.04.
2. a. Karistuse kandmise algus oli 15.04.
3. a ja lõpp on 04.04.
4. a. F.V kohta kriminaalhooldaja koostatud iseloomustusest nähtub, et tema perekonda kuulub ema. Isaga ei suhtle. Ema sõnul saab ta pojaga hästi läbi ning nad on poja vangistuses viibitud aja jooksul suhelnud nii telefoni kui kirja teel. Ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel asuks F.V elama aadressile XXX. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus elab F.V ema käesoleval hetkel. Vabanemisel oleks F.V elamiseks oma tuba. Elamispind on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Enne vangistust on F.V antud elamispinnal elanud. Vabanemisel töökoht puudub. F.V sõnul on poeg enne vangistust ametlikult töötanud, kuid töösuhted on jäänud lühiajaliseks. Ema sõnul on tal võimalik poega materiaalselt toetada. F.V on üle 6000 euro tasumata rahalisi kohustusi. F.V sõnul on poja tervis korras ning poeg ei tarvitanud enne vangistust alkoholi ega narkootikume. F.V on varasemalt tingimis enne tähtaega vangistusest vabanenud, siis täitis ta kontrollnõudeid ja registreerimiskohustust probleemideta, kuid probleemid tekkisid lisakohustuse (alluda elektroonilisele valvele) täitmisega. Kriminaalhooldaja leidis, et riskide maandamiseks tuleks F.V tingimis enne tähtaega vabastades kohustada otsima töökoha, omandama üldhariduse või eriala, osalema sotsiaalprogrammis ning kohaldada elektroonilist valvet 2 kuud. Katseaeg ning käitumiskontroll peaksid kestma kuni 04.04.
5. a. F.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav oli vangistuses
6. klassi õpingutega hõivatud. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga korteris asukohaga Pärnumaal Tori vallas, kus elaks koos emaga. Elukoht on sobilik elektroonilise valve 2 1-15-9328 kohaldamiseks. Vabanedes töökoht puudub, kuid ema on valmis teda materiaalselt toetama, sest viimane käib igapäevaselt tööl. Suhted on ema ja tädiga lähedased ja toetavad. Vangistuse jooksul on emaga lähedasemaks muutunud ja räägib talle nüüd ka enda probleemidest. Isa ja nelja poolvennaga suhted pinnapealsed. Alkoholi kuritarvitust esinenud ei ole, tarvitab harva ja vähestes kogustes. Esineb mõningaid suhtlemisraskusi, mis tulenevad tema emotsionaalsest seisundist. Saab aru, et mitmed probleemid oleksid võinud olemata olla, kui oleks julgenud nendest õigeaegselt rääkida. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla tegi ettepaneku, kui isik vabastatakse tingimisi enne tähtaega, siis kohaldatakse tema suhtes käitumiskontrolliga katseaega kuni 04.04.
7. a ning elektroonilist valvet 2 kuud. Lisaks leidis Vangla, et F.V suhtes on otstarbekas määrata ka kohustus otsida töökoht või võtta end töötuna arvele 2 nädala jooksul vabanemisest või omandada üldharidus või eriala. Samuti osaleda sotsiaalprogrammis ning kohustada alluma elektroonilisele valvele, kui isik on selleks nõusoleku andnud. F.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. F.V lisas toimunud kohtuistungil, et talle on määratud 60ja töövõimetust. Ühtlasi tunnistas ta endal esinevaid psühhiaatrilisi probleeme. Vangla psühholoog aitab leida psühholoogi ja psühhiaatri XXXse. Rahalisi kohustusi on umbes 6000 euro suuruses summas, kuid tal on olemas võlanõustaja, kelle poole vabaduses pöörduda. Osad võlanõuded on võimalik aegumise tõttu tühistada. Ülejäänud osa saab tasuda töövõimetusest kuni leiab töökoha. Abiprokurör Silja Seeder esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab F.V tingimisi ennetähtaegset vabanemist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör lisas, et ta nõustub kriminaalhooldaja arvamusega lisakohustuste osas ning selles, et elektroonilise järelevalve pikkus võiks olla 2 kuud ning katseaeg ja käitumiskontroll kuni 04.04.
8. a. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et F.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. F.V on kokku kolmel korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib ta teist korda. Karistusregistri ja viimase kohtuotsuse kohaselt on teda kriminaalkorras karistatud kelmuste toimepanemise eest (

§ 209

lg 2 p 1) ning ka dokumendi võltsimise eest (

§ 344lg 1), mida ta kasutas kelmuse toimepanemisel.

Mõlemad nimetatud kuriteod on teise astme kuriteod. F.V on vanglale avaldanud, et kelmused on ta toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Oleks võinud ema käest raha küsida, kuid seda teha oli tal piinlik. F.V tunnistab oma varavastaseid tegusid ning teadvustab, et tema tegutsemine ei olnud õige. Tunnistab, et on teinud valesid valikuid argusest, valehäbist ja oskamatusest probleeme lahendada. Pelgas lähedastele ja spetsialistidele oma probleemidest rääkida. Praegu tunnistab, et õigeaegselt probleemidest rääkimine oleks hoidnud mitmed probleemid ära. Kohtu hinnangul kinnitab isiku hoiakute muutumist ning kuritegude toimepanemise algpõhjustest arusaamist ning enda nõrkuste kallal töötamist ainuüksi asjaolu, et ta on nii enda kui ema sõnul muutunud emaga lähedasemaks ning räägib nüüd talle ka oma probleemidest. Samuti on F.V otsinud tuge vangla psühholoogilt, kes aitab tal 3 1-15-9328 leida psühholoogi ja psühhiaatri XXX, kelle juures ta saaks käia vabanemisjärgselt. Seega on F.V asunud oma muresid jagama nii lähedaste kui spetsialistidega, et vältida edaspidisi probleeme, mis võivad kaasa tuua uued õigusrikkumised. Lisaks, kuigi F.V on üle 6000 euro suurused võlad, siis on ta mõelnud ja asunud tegutsema selles suunas, mis saab siis, kui ta vangistusest vabaneb. Nimelt on ta vangistuses viibimise ajal taotlenud töövõimetushüvitist ning seda ka saanud. Seega on tal edaspidi mingisugune igakuine sissetulek olemas. Samuti on tema ema, kellega koos ta elama asuks, valmis teda ka materiaalselt toetama. Lisaks avaldas F.V kohtuistungil, et tal on leitud võlanõustaja, kellega ta vabaduses asus aktiivselt oma võlgadega tegelema. F.V sõnul on osa võlgu võimalik aegumise tõttu tühistada ning ülejäänud osa on tal võimalik alguses kuni ta tööd ei ole veel leidnud, asuda tasuma töövõimetushüvitisest. Eelnevast nähtub, et F.V on motiveeritud nii tööle asuma kui ka enda kogunenud võlgu likvideerima. Asjaolu, et tal ei ole vabanemisel olemas kindlat töökohta ei pea kohus käesoleval juhul oluliseks negatiivseks aspektiks F.V puhul, kuivõrd tegemist on isikuga, kes on varasemalt töötanud. Kõik nimetatud sammud on olulised selleks, et minimeerida uute kuritegude toimepanemise ohtu F.V puhul, kuivõrd kõik varasemad kuriteod on toime pandud nii varalise kasu saamise eesmärgil kui ka seetõttu, et ta ei julenud õigel ajal oma probleeme tunnistada, lähedastega jagada ning neid lahendada. Vangistuses on F.V olnud hõivatud õppimisega 8. klassis. Asjaolu, et isik soovib endale saada põhiharidust ning tegutseb ka aktiivselt selles suunas aitab kindlasti kaasa ka vabaduses töökoha leidmisele. Vanglas viibitud aja jooksul ei ole F.V mitte kordagi distsiplinaarkorras karistatud. Nimetatud asjaolu viitab samuti tema hoiakute muutumisele ning kinnitab kohtule seda, et isik on saanud aru oma tegude õigusvastasusest ning soovib edasiselt oma elu muuta ja asuda õiguskuulekalt käituma. Vabanedes asuks F.V elama oma ema juurde, kus tal oleks eraldi tuba. Sealjuures on tal oma ema ja tädi näol olemas toetav sotsiaalne võrgustik. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda seaduskuulekalt. Vangla materjalide kohaselt on F.V avalikkusele väheohtlik. Tema puhul on vangla hinnanud, et korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 42%. Nii vangla kui prokurör toetavad F.V ennetähtaegselt vanglast vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 9 kuu on pannud F.V mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. F.V ’l on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Pärnumaal, kuhu on võimalik paigutada ka elektroonilist järelevalve seadet. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav lisaks lähedastele ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab F.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas F.V ’le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega ja elektroonilise valve kohaldamisega on nõustunud ka F.V , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kuivõrd nii vangla, kriminaalhooldaja kui ka prokurör on 4 1-15-9328 leidnud, et F.V suhtes tuleks kohaldada elektroonilist järelevalvet 2 kuud peale vabanemist, siis nõustub kohus sellega. Kuivõrd

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, siis tuleb käesoleval juhul kohaldada F.V suhtes katseaega kuni tema karistusaja lõpuni ehk 04.04.2017. a. Kohus leiab, et katseajal on F.V õiguskuulekale teele asumise kindlustamisel oluline kohaldada tema suhtes ka lisakohustusi. Eelkõige kohustus asuda tööle või võtta end töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Nimetatud kohustuse täitmine näitaks kohtule seda, et isik ei ole pelgalt suuliselt avaldanud, et soovib asuda tööle selleks, et oma võlgu tasuda, vaid ta ka tegelikkuses soovib oma võlgu likvideerida ning käituda täieväärtusliku ühiskonnaliikmena. Kuivõrd kriminaalhooldaja hinnangul on edukaks resotsialiseerumiseks ning uute kuritegude ohu vältimiseks vajalik, et F.V osaleks ka sotsiaalprogrammis, siis paneb kohus isikule ka sellise kohustuse. Ühtlasi leiab kohus, et kuigi isikul ei ole varasemalt olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, siis arvestades asjaolu, et isikul on emotsionaalse seisundi tõttu esinenud psüühilisi häireid ja depressiooni ning alkoholi tarvitamine vaid süvendab neid probleeme, on kohtu hinnangul oluline, et F.V ei tarvitaks katseajal ka alkoholi. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et F.V on võimalik vabastad karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3