järgi ning teda karistati 3-aastase vangistusega.
a otsusega I.S-ile mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 5 kuud vangistust võrra ning mõistis liitkaristuseks 8 kuud vangistust. Kohus määras, et vangistuse kandmise aja algust arvestatakse alates I.S-i vanglasse saabumisest. I.S-i karistusaeg algas 02.07.
lg 1 p 2 järgi on täidetud I.S-i enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused, kuna isik on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. 3.2. Kohus, arvestades aga kõiki
lg-s 4 sätestatud asjaolusid, sh kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, on seisukohal, et I.S-i enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei võimalda I.S-i enne tähtaega vangistusest vabastamist tema isik ja tema eelnev elukäik. 3.
Taru Maakohtu 21.04.2015.a kohtuotsusega I.S-ile mõistetud karistus asendati üldkasuliku tööga ning üldkasuliku töö tegemise ajal oli ta kohustatud järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, kuid I.S pani üldkasuliku töö tegemise ajal aga toime uue kuriteo. Selline I.S-i varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Peale selle on I.S kalduvus alkoholi kuritarvitada, mis suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. 3.
lg 5 alusel oleks I.S-i katseaeg mitte lühem kui kuus kuud (karistust tuleb kanda ca 3 kuud). Käitumiskontrolli aja jooksul saaks I.S maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kaitsja on seisukohal, et ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus oleks suurem kui karistuse kandmine lõpuni vanglas kuni 02.03.
S § 76 annavad süüdimõistetule vaid õiguse tema enne tähtaega vabastamise menetlemiseks kohtus. Süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamine on kohtu diskretsiooniotsus. Tulenevalt
lg-st 4 peab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5.2. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on oma määruses I.S-i enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel käsitlenud ja arvesse võtnud kõiki
lg-s 4 sätestatud asjaolusid, sh kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, ka käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine võib endaga kaasa tuua. Maakohus on arvesse võtnud nii negatiivseid asjaolusid kui ka positiivseid, sh seda, et süüdimõistetul on vabanedes olemas kindel elukoht, lähedaste toetus ja garanteeritud töökoht. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu hinnanguga asjaoludele ja seisukohaga, et I.S-i enne tähtaega vangistusest vabastamist ei võimalda tema isik ja varasem elukäik, mis annavad alust järeldada, et süüdimõistetu võib vabanedes jätkuvalt panna toime kuritegusid ning katseaja nõuete täitmine ei pruugi olla edukas. Selliseks järelduseks annavad alust eelkõige I.S-i poolt korduvalt toime pandud kuriteod, olenemata varasemast karistatusest, korduv katseaja nõuete rikkumine, sh katseajal kuriteo toimepanemine, samuti isiku kalduvus tarvitada alkoholi ja alkoholi tarvitanuna kuritegude toimepanemine. Nimetatud asjaoludest saab järeldada, et varasemalt tingimisi määratud vangistus ja asenduskaristusena määratud üldkasulik töö ei ole täitnud eripreventiivset eesmärki ja ei ole suutnud mõjutada T. Serepovit käituma õiguskuulekalt ning hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Seega ei ole T. Serepovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine põhjendatud. Õige on maakohtu seisukoht, et ainuüksi süüdimõistetu enda paljasõnaline väide, et sel korral täidab ta katseajaks määratavaid käitumiskontrolli nõudeid nõuetekohaselt ega pane enam toime uusi kuritegusid, ei ole veenev. Süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik annab alust arvata vastupidist. Kuna I.S-i isik ja tema varasemat elukäik, sh korduv katseaja nõuete rikkumine, ei anna alust eeldada katseaja edukat läbimist, siis ei ole põhjendatud määruskaebuse väide selle kohta, et I.S-i puhul täidaks ennetähtaegne vangistusest vabastamine koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustustega karistuse eesmärke efektiivsemalt kui vangistuse lõpuni kandmine. 5.3. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 5.4. I.S-i kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kokku 2 pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja märgitud aeg riigi õigusabi osutamisele on mõistlik ja põhjendatud ning taotletav tasumäär on vastavuses Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused ja maksmise kord“ (muudetud viimati 15.09.2015. a otsusega) punktidega 1, 23 ja 24. Seega on kaitsja tasu summas 48 eurot põhjendatud ja tuleb taotletud ulatuses kindlaks määrata. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel I.S-i kanda ja tuleb temalt sisse nõuda riigituludesse. Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.