Obsah (4)

§ 424§ 65§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 16. detsember 2015. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-3749 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidl

§ 424

järgi ning teda karistati 3-aastase vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.04.2015.

a otsusega I.S-ile mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 5 kuud vangistust võrra ning mõistis liitkaristuseks 8 kuud vangistust. Kohus määras, et vangistuse kandmise aja algust arvestatakse alates I.S-i vanglasse saabumisest. I.S-i karistusaeg algas 02.07.

1. a ja lõppeb 02.03.
2. a.
3. 28.10.
4. a esitas Tartu Vangla kohtule materjalid kinnipeetava I.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS
5. Tartu Maakohus otsustas 18.11.
6. a määrusega jätta I.S-i ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. tingimisi 3.
7. Kohus leiab, et tulenevalt

§ 76

lg 1 p 2 järgi on täidetud I.S-i enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused, kuna isik on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. 3.2. Kohus, arvestades aga kõiki

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolusid, sh kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, on seisukohal, et I.S-i enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei võimalda I.S-i enne tähtaega vangistusest vabastamist tema isik ja tema eelnev elukäik. 3.

1. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt I.S distsiplinaarkaristused puuduvad. Tulenevalt lühikesest vangistusest ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Tartu Vangla andmetel on 06.10.
2. a seisuga I.S tasumata võlanõudeid 3882,40 eurot, vabanemisfondis raha 76,34 eurot. Alkohol on I.S-ile vastunäidustatud – ka väike kogus alkoholi muudab käitumise ebaadekvaatseks. I.S tunnistab alkoholi suurt mõju seaduserikkumiste toimepanemisel. Eesmärgid tuleviku suhtes puuduvad. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul 59%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt on 2 aasta jooksul 56%. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. 3.
3. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on I.S vanglast vabanemisel võimalik elama asuda aadressile XXX. Süüdimõistetu lähivõrgustikku kuuluvad tema ema, elukaaslane ja laps, lisaks süüdimõistetu õed ja vend. Enne vangistust töötas I.S ettevõttes XXX OÜ. Nimetatud ettevõtte kontaktisik T. Liivamägi kinnitas, et nad on valmis I.S-ile vabanemise järgselt pakkuma tööd montaažitöölisena sissetulekuga esialgu umbes 500 eurot kuus. Süüdimõistetu on kriminaalhooldusel olnud neljal korral, kuid need on ebaõnnestunud. 3.
4. I.S-i isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on teda aastatel 2013-2015 korduvalt kriminaalkorras karistatud. Seega on I.S viimastel aastatel olnud kuritegelikult väga aktiivne. Teda on karistatud varguse, joobes juhtimise ja asja omavolilise kasutamise eest. Praegu kannab ta liitkaristust võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi käitlemise, kehalise väärkohtlemise ja joobes juhtimise eest. I.S on viibinud kriminaalhooldusel neljal korral, kuid need ebaõnnestusid. Näiteks Tartu Maakohtu 03.11.
5. a kohtuotsusega anti I.S-ile võimalus jätkata elu vabaduses tingimusel, et ta ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, kuid I.S pani katseajal toime uue kuriteo.

Taru Maakohtu 21.04.2015.a kohtuotsusega I.S-ile mõistetud karistus asendati üldkasuliku tööga ning üldkasuliku töö tegemise ajal oli ta kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, kuid I.S pani üldkasuliku töö tegemise ajal aga toime uue kuriteo. Selline I.S-i varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Peale selle on I.S kalduvus alkoholi kuritarvitada, mis suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. 3.

1. Soov elada edaspidi seadusekuulekalt, distsiplinaarkaristuste puudumine, kindla elukoha –ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus on I.S positiivselt iseloomustavad asjaolud. Need aga ei kaalu üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Kohus ei ole veendunud, et I.S suudab vabaduses hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Varem vanglakaristust kandnud isiku puhul ei kõla eriti veenvalt I.S-i kohtuistungil avaldatu, et just nüüd on ta teinud vajalikud järeldused. Kohus peab vajalikuks rõhutada asjaolu, et perekond (sh väike laps) on I.S olemas olnud ka varem, kuid see ei hoidnud ära uue kuriteo toimepanemist. MÄÄRUSKAEBUS
2. Süüdimõistetu I.S-i kaitsja vandeadvokaat M. Valge esitas Tartu Maakohtu 18.11.
3. a määrusele määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada I.S vangistusest tingimisi enne tähtaega. 4.
4. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et I.S-i isik ja tema varasem elukäik ei võimalda teda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kaitsja leiab, et vaatamata asjaolule, et I.S on varasemalt korduvalt karistatud ning viibinud kriminaalhooldusel, on võimalik teda ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kaitsja märgib, et ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega.

§ 76

lg 5 alusel oleks I.S-i katseaeg mitte lühem kui kuus kuud (karistust tuleb kanda ca 3 kuud). Käitumiskontrolli aja jooksul saaks I.S maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kaitsja on seisukohal, et ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus oleks suurem kui karistuse kandmine lõpuni vanglas kuni 02.03.

1. a. Samuti on mõistlik kohtul määrata I.S-ile katseajaks täiendavaid kohustusi, näiteks mitte tarvitada alkoholi, alluda ettenähtud ravile (alkoholi) ja osaleda sotsiaalprogrammis. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 18.11.
3. a määrus I.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks ja muutmiseks. 5.
4. Kriminaalkolleegium märgib, et süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.

§ 76ning Vang

S § 76 annavad süüdimõistetule vaid õiguse tema enne tähtaega vabastamise menetlemiseks kohtus. Süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamine on kohtu diskretsiooniotsus. Tulenevalt

§ 76

lg-st 4 peab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5.2. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on oma määruses I.S-i enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel käsitlenud ja arvesse võtnud kõiki

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolusid, sh kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, ka käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine võib endaga kaasa tuua. Maakohus on arvesse võtnud nii negatiivseid asjaolusid kui ka positiivseid, sh seda, et süüdimõistetul on vabanedes olemas kindel elukoht, lähedaste toetus ja garanteeritud töökoht. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu hinnanguga asjaoludele ja seisukohaga, et I.S-i enne tähtaega vangistusest vabastamist ei võimalda tema isik ja varasem elukäik, mis annavad alust järeldada, et süüdimõistetu võib vabanedes jätkuvalt panna toime kuritegusid ning katseaja nõuete täitmine ei pruugi olla edukas. Selliseks järelduseks annavad alust eelkõige I.S-i poolt korduvalt toime pandud kuriteod, olenemata varasemast karistatusest, korduv katseaja nõuete rikkumine, sh katseajal kuriteo toimepanemine, samuti isiku kalduvus tarvitada alkoholi ja alkoholi tarvitanuna kuritegude toimepanemine. Nimetatud asjaoludest saab järeldada, et varasemalt tingimisi määratud vangistus ja asenduskaristusena määratud üldkasulik töö ei ole täitnud eripreventiivset eesmärki ja ei ole suutnud mõjutada T. Serepovit käituma õiguskuulekalt ning hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Seega ei ole T. Serepovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine põhjendatud. Õige on maakohtu seisukoht, et ainuüksi süüdimõistetu enda paljasõnaline väide, et sel korral täidab ta katseajaks määratavaid käitumiskontrolli nõudeid nõuetekohaselt ega pane enam toime uusi kuritegusid, ei ole veenev. Süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik annab alust arvata vastupidist. Kuna I.S-i isik ja tema varasemat elukäik, sh korduv katseaja nõuete rikkumine, ei anna alust eeldada katseaja edukat läbimist, siis ei ole põhjendatud määruskaebuse väide selle kohta, et I.S-i puhul täidaks ennetähtaegne vangistusest vabastamine koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustustega karistuse eesmärke efektiivsemalt kui vangistuse lõpuni kandmine. 5.3. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 5.4. I.S-i kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kokku 2 pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja märgitud aeg riigi õigusabi osutamisele on mõistlik ja põhjendatud ning taotletav tasumäär on vastavuses Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused ja maksmise kord“ (muudetud viimati 15.09.2015. a otsusega) punktidega 1, 23 ja 24. Seega on kaitsja tasu summas 48 eurot põhjendatud ja tuleb taotletud ulatuses kindlaks määrata. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel I.S-i kanda ja tuleb temalt sisse nõuda riigituludesse. Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus