1-16-1643/42

1 Kriminaalasi nr 1-16-1643 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1643 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu S.D , isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 06.05.2016 ja lõpp 02.09.2017 RESOLUTSIOON Vabastada S.D temale Viru Maakohtu 06.05.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, 78 p 2 määrata S.D-le katseaeg kuni 02.09.2017 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada S.D katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1,4,7,8 sätestatud järgmisi Kohustada S.D katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,2 kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata S.D kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada S.D karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.D kannab käesolevalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.05.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-1643 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust, tunnistati süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti S.D liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja S.D karistati vangistusega 1 aasta ja 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.08.2015-06.08.2015, s.o 3 päeva, ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.05.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse – 1 aasta 2 kuud ja 25 päeva vangistust, s.o 445 tundi üldkasulikku tööd – võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistusest arvati maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 445 tundi (s.o 1 aasta 2 kuud 25 päeva vangistust) – ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loeti 06.05.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Käesolev karistus on mõistetud kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Varasemalt on isikut kahel korral samuti karistatud kehalise väärtkohtlemise eest ning ühel korral võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise ja solvamise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Seoses isiku lühikese karistusajaga ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Alates 11.11.2016 töötab kinnipeetav majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana. 3 Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 7 kuud vangistust. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise mugavustega korteriga, mille omanikuks on isiku ema N B. Enne vangistust elas kinnipeetav samal aadressil. Hetkel elavad selles korteris isiku vanemad kahekesi. Vanemad kinnitasid, et on nõus S.D enda juurde elama võtma. Isikul on Viru Maakohtu 06.05.2016 otsusega keelatud läheneda oma vanematele avalikes kohtades ja nende elu- ja töökohtadele lähemale kui 50 meetrit 3 aasta jooksul. Isiku isa L B sõnul on kinnipeetaval võimalik elada aadressil xxxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mille päris L B peale isa surma. Korteri omanik on L B ning S.D on võimalus asuda elama seal üksi. Kinnipeetava sõnul on tal keskharidus, mille omandas Narva õhtukoolis
3. aastal. Varem on ta õppinud veel Narva Kutsekoolis õmbleja erialal, kuid ei lõpetanud, kuna talle ei meeldinud antud eriala. Hiljem läks ta samas koolis õppima ehitustööliseks. Eriala lõpetatud, kuid diplom puudub. Isiku sõnul soovib ta edasi õppida Tartu Ülikoolis arstiks, kuna see huvitab teda. Riigikeelt valdab kinnipeetav suhtlustasandil, suudab rääkida ja saab aru. Enne vangistust töötas kinnipeetav ühe aasta Tallinnas Piimatööstuses lihttöölisena. Kinnipeetaval on võlad, kuid ta on motiveeritud neid tasuma. Vabanemisel isikul kindel töökoht puudub, kuid isik on motiveeritud otsima ja leidma endale töökoha. K-raha andmetel seisuga 22.12.2016 on kinnipeetaval võlgnevusi 1560,79 eurot. Kinnipeetava lähedasteks on ema N B ja isa L B, kelle suhtes on kinnipeetav vägivalda kasutanud. Kinnipeetava sõnul on emaga suhted normaalsed, kuid isaga ta ei suhtle. Isiku vanemate hinnangul on pereliikmete suhted rahuldavad, suheldakse nii telefoni kui ka kirja teel. Elukaaslast ja lapsi kinnipeetaval ei ole. Varem oli tema suhtlusringkonnas ka kriminaalkorras karistatud isikuid, kuid kinnipeetava enda sõnul ta nendega enam ei suhtle. Käesolev vägivallakuritegu on toime pandud alkoholijoobes olles. Isik tunnistab oma süüd ning on väidetavalt valmis muutuma. Kinnipeetav saab aru, et alkoholi tarvitamine viis kuriteoni, mistõttu ta ei soovi enam alkoholi tarvitada ja tahab vabaduses lasta end kodeerida. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Puudub info, et isik oleks tarvitanud narkootikume. Konflikti olukordades võib isik olla agressiivne ning impulsiivne. Impulsiivsele ja mõtlematule käitumisele viitab ka korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus. Kuritegelikke hoiakuid kinnipeetav ei väljenda.
4. aastal on teda kriminaalkorras karistatud KarS § 275 alusel, mis on võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamine ja solvamine. Vangistuse ajal probleeme käitumisega ei ole esinenud. Kriminaalhoolduse all on kinnipeetav viibinud (ÜKT sooritamise ajal), kuid pani kolm kuud pärast kohtuotsust toime uue kuriteo. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on olemas. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 55 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Juhul kui kohus peab otstarbekaks S.D tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata katseaja ja kriminaalhoolduse pikkuseks ärakandmata karistuse osa, mis on kuni 02.09.
5. Käitumiskontrolli ajaks on soovitatav kohaldada S.D suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad xxxx ema N B ja isa L B. Kinnipeetava vanemad kinnitasid vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et nad on nõus S.D ennetähtaegse vabanemisega. Vanemate arvamusel on kinnipeetava 4 kuritegeliku käitumise põhjuseks alkoholisõltuvus. Vanemate sõnul on S.D minevikus teinud jõupingutusi alkoholisõltuvusest vabanemiseks, milles teda on vanemad alati toetanud, kuid need jõupingutused ja meetmed ei andnud tulemust. Narkootikumide tarvitamist täheldatud ei ole. Kohtuinfosüsteemi andmetel on kinnipeetav korduvalt kriminaalkorras karistatud oma vanemate suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Kinnipeetaval on Viru Maakohtu 06.05.2016 otsusega keelatud läheneda oma vanematele avalikes kohtades ja nende elu- ja töökohale lähemale kui 50 meetrit 3 aasta jooksul. Lähenemiskeeld on kohaldatud kannatanute taotlusel: kohtuistungil põhjendasid kinnipeetava vanemad lähenemiskeelu kohaldamise taotlust asjaoluga, et nad kardavad S.D . Vanemad kinnitasid vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et nad on valmis toetama kinnipeetavat materiaalselt. Kinnipeetava ema N B ja xxxx isa L B töötavad. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht isikul puudub. Kinnipeetav on olnud ühel korral määratud kriminaalhooldusele. Ta pani katseajal kolm kuud pärast eelmist kohtuotsust - toime uue samalaadse kuriteo. Kõik vägivallateod on pandud toime samade kannatanute (vanemate) suhtes. Juhul, kui kohus otsustab vabastada S.D ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata katseaja ja kriminaalhoolduse pikkuseks ärakandmata karistuse osa, s.o kuni 02.09.2017 ning määrata S.D-le 1 KarS § 75 lg 2 p 2,2 ,4,7,8 sätestatud kohustused. S.D ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on väga väsinud sellest kõigest. Ta töötab vanglas, täidab kõiki ülesandeid ja tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Kui ta vabaneb, siis asub elama teisele aadressile, mitte vanemate juurde. See korter xxxx tänaval kuulub tema isale, kes andis talle loa seal elada. Vanaisa pärandas selle korteri isale. Tema suhtes ei ole vanglas mingeid programme läbi viidud. Alkoholisõltuvusest loodab ta lahti saada nii, et kodeerib ennast kohe ja võib selle kohta ka tõendi esitada. Ta on ka varem püüdnud alkoholist vabaneda, aga tal oli siis halb seltskond, kellega ta enam ei suhtle. Ta tahab uut elu. Oma peret ja lapsi tal ei ole. Ühtegi lähedast peale ema ja isa tal ei ole. Ta tahab lihtsalt kõikide ees vabandust paluda ja lubab, et analoogseid asju rohkem temaga ei juhtu. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa S.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 22.12.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kinnipeetav S.D vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarrikkumiste puudumine, tööhõives üldkasutatavate ruumide koristajana osalemine jm - viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. S.D viibib vangistuses esimest korda. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Neil asjaoludel arvab prokuratuur, et S.D omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 02.09.
6. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada S.D uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Prokurör nõustub eelmainitud iseloomustuses toodud arvamusega katseaja ja käitumiskontrolli kestuse ning katseajaks kohustuste valiku osas. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, S.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 5 KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu S.D võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud laitmatu, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Alates 11.11.2016 on kinnipeetav hõivatud majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on isikul olemas elukoht ning vanemate materiaalne toetus. Kinnipeetav on motiveeritud tööle asuma, ehkki tal vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht puudub. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kinnipeetav tunnistab probleemi seoses alkoholiga ning soovib astuda konkreetseid samme alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul maandada, määrates S.D-le katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 02.09.2017 ning pannes talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu hinnangul tuleks S.D-le anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus nõustub prokuröriga selles, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
7. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik