lg 2 p 8, § 4231 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jüri Vissak Süüdistatav I.G Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik Haridus: kesk-eri haridus Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud ei ole; väärtegude eest karistatud 6 (kuuel) korral Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Kohtueelsel uurimisel advokaatEve Laine, kaitsjat kohtusse ei soovinud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.G
1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud Süüdi tunnistada I.G
vangistust.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel ning mõista I.G-le liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 5 (viis) kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvata karistusaja hulka 2 (kaks) päeva (12.- 13.04.2016), mille vältel I.G oli kahtlustatavana kinni peetud, millest tulenevalt jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.G ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
lg 1 p-de 1-6 kohaselt on I.G kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata I.G katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Kontrollnõuded kuuluvad kohaldamisele alates kohtulahendi jõustumisest. Tsiviilhagi: Rahuldada kannatanu A.P. ( ik XXX) tsiviilhagi (tl 56) ja välja mõista I.G-lt (I.G) VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot, milline summa kanda arveldusarvele nr XXX. KrMS §-de 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel mõista I.G-lt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 645 eurot; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 48 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et I.G on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu makseinfo Menetluskulud 693,00 € Maksetähtaeg 08.04.2017 Viitenumber 99916700068007 Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-16-6745 Saaja Maksu- ja Tolliamet SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Selgitus: Palume makse tegemisel kindlasti märkida summa juurde kuuluv viitenumber. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses märgitud tähtajaks. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu I.G süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 2016 aasta veebruari algul tungis aknaklaasi lõhkumise teel Tartumaal, Vara vallas XXX territooriumil asuvasse A.P. garaaži, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A.P.le kuuluva kasutatud pesumasina Whirlpool väärtusega 225 eurot. Lisaks sellele võttis ta samas asuvast elumajast A.P.le kuuluva lapsevoodi koos madratsiga koguväärtusega 50 eurot. Sellega pani I.G toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud sissetungimisega, so
Peale selle süüdistatakse I.G selles, et tema olles eelnevalt 23.11.2015 ja 05.03.2016 juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 12.04.2016 kella 19:38 paiku Tartus, Ujula tn 4 juures mootorsõidukit Mercedes Benz C200 reg nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. I.G rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani I.G toime mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, so
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu A.P. on esitanud I.G vastu tsiviilhagi summas 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot, mille I.G on õigeks võtnud ja mille hüvitamiseks kannatanule ta on oma nõusoleku andnud; Karistuse liik ja määr:
lg 2 p 8 jär gi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
jär gi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel ning mõista I.G-le karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. 3 Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 (kaks) päeva (12.-13.04.2016), mille vältel I.G oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Lähtudes
§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui I.G ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: Riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 48 (nelikümmend kaheksa) eurot Kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud, mis koosnevad riigi õigusabi tasust ja sundrahast, ära tasuda 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära süüdistatava ja prokuröri seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.G süüdi tunnistada
III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et süüdistatav on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanutele varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub A.P. tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. 4 IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud vastavalt kokkuleppes kajastatule. KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud anda vastavalt kokkuleppele I.G-le võimalus tasuda menetluskulu 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvesse võttes tema majanduslikku olukorda. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.