a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega.
lg 1 alusel välja mõista E.R-ilt 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber
S § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 15.10.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-12411 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 ja 2 päeva vangistust võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 3 aastat 6 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistusaeg algas 27.12.2010.a ja lõppeb 29.06.2014. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 28.04.2013.a. E.R on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 16.12.1996.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi rahaline karistus 1000 EEK; 2) 28.04.1998.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 8 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 2 aastat; 3) 09.11.2000.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 195 lg 1, 2, 3; § 107 lg 2 p 1, 2 alusel 10 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust; 4) 15.10.2010.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 274 lg 1 järgi 10 kuud 2 päeva vangistust tingimisis katseajaga 3 aastat. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on E.R vanglas distsiplinaarkorras karistatud 3-l korral, viimati 06.09.2012.a noomitusega. Vabanedes asub elama õe juurde endisesse elukohta. Vanglas läbinud riigikeele õppe A1 ja B1 taseme ja omandab puidupingitöölise eriala. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid ca 2800 eurot. Väidetavalt ei tarvitanud enne vangistust alkoholi, kuid osalenud sotsiaalprogrammides joovastisõltlastele. Püüab õigustada oma käitumist ja vähendada oma süüd toimepandud kuritegudes. E.R on tunnistatud avalikkusele kõrgohtlikuks. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 25% ja uue vägivaldse kuriteo toimeopanemise tõenäosus 38%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab E.R ennetähtaegset vabastamist lisakohustustega ja käitumiskontrolliga. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on E.R vabaduses olemas elukoht õe juures Tartus. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid üle 3600 euro. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on varasem karistatus, katseajal uute kuritegude toimepanemine ja alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala 2 nädala jooksul vabanemisest; osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammides. E.R seletas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegset vabanemist seoses laste olukorra lahendamisega. Lapsed on lastekodus ja ta tahab hakata teostama nende hooldusõigust. Kuriteo kohta rääkis, et solvati tema õde ja seetõttu lõi kannatanut ning küsis raha. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse ning leiab, et analüüsides sisulisi aluseid ei saa toetada E.R ennetähtaegset vabastamist.. Lähtudes KarS § 76 lg 3 tuleb esimeses järjekorras arvestada isiku poolt toime pandud kuriteo asjaoludega. E.R kannab karistust röövimise toimepanemise eest. Kuriteo toimepanemise asjaolud iseenesest ei välistaks E.R ennetähtaegset vabastamist, küll äga tulenevalt teistest asjaoludest, mida tuleb samuti vabastamise küsimuse otsustamisel arvestada, prokuröri hinnangul välistavad E.R ennetähtaegse vabastamise. Nimelt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vabastamisel ka süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. E.R on varasemalt kriminaalkorras karistatud neljal korral ning vangistuses viibib ta teist korda. Varasemalt on ta ka viibinud kahel korral kriminaalhooldusel, kuid pole täitnud kriminaalhoolduse nõudeid ning katseajal on ta toime pannud uued kuriteod. Seega on varasem kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnestunud. Vangistuses on ta osalenud eesti keele õppes, läbinud keevitaja lühikursuse ja õpib praegu puidupingitöölise eriala. Samas ei ole tema käitumine vangistuses olnud päris korrektne – teda on kokku kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud ning üks karistus on kehtiv ka käesoleval ajal. Samas tuleb arvesse võtta, et E.R on esimest korda kriminaalkorras karistatud juba 1996.aastal, mil ta oli 19-aastane. Alates sellest ajast on teda järjepidevalt karistatud uute kuritegude toimepanemise eest, kusjuures ka raskete kehavigastuste tekitamise eest, mille tagajärjeks oli kannatanu surm. Nimetatud kuriteo tõttu mõisteti talle enam kui 10-aasta pikkune vangistus. Viimati vabanes ta vanglast 2010.aasta juulis ning juba 2010.a aasta oktoobris mõisteti ta süüdi uue kuriteo eest ning 2010.a detsembris võeti vahi alla seoses röövimise toimepanemisega. E.R kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et oma probleemide taga näeb ta pigem halbu juhuseid või teisi inimesi ning püüab õigustada enda käitumist ja vähendada süüd kuritegude toimepanemisel. Arvestades nimetatud informatsiooni, ei ole prokurör veendunud, et E.R on karistusest teinud õiged järeldused ning suudab oma elu jätkata õiguskuulekalt. Vabanedes on E.R olemas elukoht õe juures, samas puudub tal töökoht. E.R on prokurörile telefoni teel avaldanud, et peamine põhjus, miks ta soovib ennetähtaegselt vabaneda seisneb selles, et tal on elukaaslasega sündinud tema vanglas viibimise ajal laps, kelle eest soovib hoolitseda. Nimelt on kohtuotsusega hetkel peatatud hooldusõigus tema elukaaslasel laste (elukaaslase lapse varasemast kooselust ja ühise lapse) suhtes, kuna ta ei tule laste hooldamisega toime. E.R on hooldusõigus lapse suhtes peatatud, kuna ta viibib vanglas. E.R sõnul soovib ta vabanedes elukaaslasega kooselu jätkata ning hoolitseda nii elukaaslase lapse kui ka ühise lapse eest, kes hetkel on paigutatud lastekodusse. Prokurör möönab, et olukord on keeruline just sellest aspektist, et kahtlemata oleks lastel parem kasvada perekonnas. Samas ennetähtaegse vabastamise puhul peab olema veendumus, et isik suudab edaspidi käituda õiguskuulekalt. Oma arvamuses eelnevalt välja toodud asjaoludele viidates, hetkel selline kindlus puudub. E.R soov ja valmisolek oma laste eest hoolitseda on igati tervitatav, kuid reaalsuses siiski küsitav, kuna esiteks asub ta elama oma õe juurde seega puudub tal endal elamispind ning teiseks puudub tal töökoht, mistõttu on võimatu oma perekonda ära elatada. See kätkeb aga endas riski uute kuritegude toimepanemisele. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et E.R varasem elukäik ning tema käitumine varasemate kriminaalhoolduste ajal välistavad tema ennetähtaegse vabastamise. E.R on oma varasema käitumisega väljendanud ilmselget lugupidamatust ühiskonnas kehtivate reeglite suhtes ning sellise käitumise ja hoiakutega isik ei sobi kriminaalhooldusele. Kaitsja leiab, et E.Ringimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas nii formaalsed kui materiaalsed alused. Vajadus hoolitseda lapse ja elukaaslase lapse eest motiveerib teda eluviise muutma. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et E.R tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja ka materiaalset alust, kuid süüdimõistetu isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle 2/3 karistusajast. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu. Töökohta ei ole. Kutsehariduse puudumise tõttu võib töökoha leidmine osutuda keeruliseks ja seetõttu puudub elatusallikas. Ainuüksi elukoha olemasolu ei ole küllaldane materiaalne alus. E.R vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks tema kuriteo asjaolud senised eluviisid ja käitumine karistuse kandmise ajal. E.R kannab karistust esimese astme kuriteo eest. Oma kuritegu ta õigustab, põhjendades tegu otsitud põhjustega. Kannatanu, kes sattus E.R kuriteo ohvriks oli võõras isik, ega tundnud seetõttu E.R ega tema lähedasi. Lisaks on E.R karistuse kandmise ajal korduvad distsipliinirikkumised. E.R iseloomustab ka varasem korduv karistatus ning sõltuvusainetega seotud eluviisid. Eelkõige E.R isik ja tema varesemad eluviisid annavad küllaldaselt alust järeldada, et vabaduses töö puudumise tõttu satub ta raskesse olukorda ja jätkab kuritegelike eluviisidega. Lapse hooldusõiguse taastamine on põhjus, mida kasutatakse ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse lahendamiseks, kuid tegelikkuses on see raskesti realiseeritav kui mitte realiseerimatu. Eeltoodud põhjustel ei vabasta täitmiskohtunik E.R vangistusest tingimisi enne tähtaega.. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse läbivaatamisega kaasneb kulu õigusabi osutamise eest.
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 64,80eurot.
Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.