Obsah (8)

§ 66§ 15§ 16§ 18§ 47§ 56§ 57§ 58

4-17-5926 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsembril 2017. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-17-5926 Kohtukoosseis Kohtunik Ve

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel määrata P.I-le kohtuvälise menetleja poolt määratud 720 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 120 (ükssada kakskümmend) eurot.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus selgitab, et vastavalt VTMS § 107 lg-le 3 sisalduvad rahatrahvi täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo 4-17-5926 lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või epostiaadressile või kinnipidamisasutusse. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
2. KAEVATAV OTSUS 12.10.
3. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Enel Kuiv üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2317,17,008215 P.I suhtes (KVM tl 8). Otsusega karistati P.I liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 180 trahviühiku ehk 720 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati LS § 201 lg 2 järgi selle eest, et ta 23.09.
4. a kell 13:51 Harjumaal Tallinnas Madara tänaval Endla tänava ja Tulika tänavate vahel suunaga Tulbi tänava poole juhtis mootorsõidukit Mazda 6 reg nr-ga xxxx, omamata vastava kategooria B mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt rikkus P.I sellise tegevusega LS § 90 lg 1 p-s 3 sätestatut ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
5. KAEBUS 06.11.
6. a esitas menetlusalune isik P.I kaebuse ja 28.11.
7. a kaebuse täienduse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 12.10.
8. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,17,008215 (kohtu tl 1, 7-9). Kaebaja taotles määratud rahatrahvi vähendamist ja soovis rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist poole aasta jooksul. Kaebaja lisas samuti, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebaja mõistab, et on toiminud valesti ja eksinud. Varasemate rikkumiste tõttu ei ole saanud juhtimisõigust taotleda. Menetlusalune isik selgitas, et tal tekkis olukord, kus ta oli sunnitud sõidukit juhtima, aga õigusekaitseorganid peatasid ta. Kaebaja märgib, et tal on noor pere, 3aastane laps ning ta teenib miinimumpalka. Kaebaja ei nõustu trahvi määraga, kuid tõdeb, et sellel on tõesti õpetlik mõju. Raha ei jätku elamiseks piisavalt ja trahvi suurus on tõesti hirmutav.
9. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 01.12.
10. a saabus Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi seisukoht P.I esitatud kaebusele (kohtu tl 12). Kohtuväline menetleja nõustus kirjalikus seisukohas väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning ei olnud vastu rahatrahvi ositi tasumisele määramisele. 2 4-17-5926
11. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t karistuse kandmise viisi osas. 4.
12. Väärteokoosseis LS § 201 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõigust ning kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt heidetakse P.I-le ette mootorsõiduki (KVM tl 1), mitte trammi või maastikusõiduki, juhtimist ilma juhtimisõiguseta ning seda isikuna, kes on varem juhtimiselt kõrvaldatud, siis analüüsib kohus, kas P.I on 23.09.
13. a juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Objektiivne koosseis Patrullpolitseinikust tunnistaja Rainer Peetsmann’i ütlustest (KVM tl 3) nähtuvalt täitis ta 23.09.
14. a koos patrullpolitseinik Sigrid Sihver’iga tööülesandeid, kui kell 13:51 peatasid nad kontrolliks sõiduauto Mazda 6 reg.nr-ga xxxx, mis sõitis Tallinnas Madara tänaval Tulbi tänava ja Endla tänavate vahel suunaga Tulbi tänava poole. Nad andsid sõidukile peatumismärguande patrullauto sinise ja punase vilkuriga. Sõiduk peatus seejärel Madara tänav 25 juures. Juhiks osutus P.I ning kontrollimisel selgus, et juhil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning ta on varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. Tunnistaja ütlusi selle kohta, et P.I juhtis 23.09.
15. a kell 13:51 Harjumaal Tallinnas Madara tänaval sõidukit Mazda 6 reg nr-ga xxxx ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, kinnitab ka P.I 23.09.
16. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (KVM tl 5). Nimelt on P.I kõrvaldatud alates 23.09.
17. a kella 13:51-st aadressil Madara 25 Tallinn eelnimetatud sõiduki juhtimiselt LS § 90 lg 1 p 3 alusel ehk põhjusel, et isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (KVM tl 5). P.I on 23.09.
18. a kell 14:05-14:08 toimunud ülekuulamisel ehk vaid veerand tundi peale tema politsei poolt sõiduki juhtimiselt kinnipidamist ja juhtimiselt kõrvaldamist tunnistanud sõiduauto Mazda reg nr-ga xxxx juhtimist ilma juhtimisõiguseta (KVM tl 4). Sealjuures on P.I selgitanud, et tal ei ole juhtimisõigust, sest peale viimase rahatrahvi tasumist ei ole veel üht aastat möödunud. 26.09.
19. a kell 15:44 teostatud päringu kohaselt ei ole Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt P.I olnud juhtimisõigust (KVM tl 6). Seega ei saanud P.I olla juhtimisõigust ka 23.09.
20. a-l. 06.09.
21. a sõidukilt juhtimise kõrvaldamise otsuse kohaselt on P.I nimetatud kuupäeval kella 21:06-st alates kõrvaldatud Tallinnas Vilde tee 87 aadressil sõiduki Volkswagen Passat reg nr-ga xxxx juhtimiselt LS § 90 lg 1 p 3 alusel ehk põhjusel, et isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (KVM tl 7). Antud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele on P.I andnud allkirja (KVM tl 7). 06.09.
22. a-l sõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta on P.I karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ka LS § 201 lg 1 alusel karistatud Politsei- ja Piirivalveameti poolt 29.09.
23. a otsusega (KVM tl 9). Seega on P.I ka varem ehk enne 23.09.
24. a mootorsõidukit juhtinud ilma juhtimisõiguseta ning sõiduki juhtimiselt sel põhjusel kõrvaldatud. 3 4-17-5926 Seega nähtub eeltoodud tõenditest, et P.I on 23.09.
25. a kell 13:51 juhtinud Harjumaal Tallinnas Madara tänaval Tulbi tänava ja Endla tänavate vahel suunaga Tulbi tänava poole mootorsõidukit, olles varasemalt samuti mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud juhtimisõiguse puudumise tõttu, mistõttu on P.I täitnud LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et P.I pani väärteo toime kavatsetult

§ 16

lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb toime teo kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohtuvälises menetluses andis P.I ütlusi, milles ta tunnistas mootorsõiduki juhtimist 23.09.

1. a ilma juhtimisõiguseta (KVM tl 4). Kohtule esitatud kaebuses selgitas P.I, et ta oli sunnitud tekkinud olukorra tõttu sõidukit juhtima ning ta mõistab, et toimis valesti ja eksis (kohtu tl 1). Seega nähtub P.I kaebusest selgelt, et tema eesmärgiks oli mootorsõidukit juhtida. Samas oli P.I teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus ning mootorsõiduki juhtimiseks on vajalik juhtimisõiguse olemasolu (mida kinnitaks juhilubade väljastamine), kuid sellest hoolimata juhtis ta mootorsõidukit. Ühtlasi oli P.I teadlik sellest, et ta on ka varem sõidukit juhtinud ilma juhtimisõiguseta, mistõttu kõrvaldati ta tol korral samuti sõiduki juhtimiselt (KVM tl 7). Nimelt on P.I andnud enda allkirja 06.09.
2. a sõiduki Volkswagen Passat reg nr-ga xxxx juhtimiselt kõrvaldamise otsusele (KVM tl 7). 06.09.
3. a-l mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta on P.I ka karistatud rahatrahviga kohtuvälise menetleja poolt 29.09.
4. a otsusega (KVM tl 9), millest kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on isik ka teadlik (kohtu tl 1). Antud otsusest teadlik olemist kinnitab ka asjaolu, et isik on selle rahatrahvi tasunud 02.05.
5. a ehk enne käesolevas asjas arutatava mootorsõiduki juhtimise episoodi, mis toimus 23.09.
6. a (KVM tl 9). Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et P.I pani LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult. Seega on P.I täitnud LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust välistavaid asjaolusid P.I teos ei esine. Siinkohal märgib kohus, et kuigi kaebuses selgitab P.I, et mul oli väga karm olukord, et ma olin sunnitud istu autosse (kohtu tl 1), ei selgita menetlusalune isik täpsemalt, milles see olukord väljendus. Seega ei ole kohtul infot, mille tõttu oleks alust arvata, et kaebuses väljendatud karm olukord oleks tähendanud näiteks hädaseisundi olukorda, mis oleks käsitatav õigusvastasust välistava asjaoluna. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja pidas karmi olukorra all silmas lihtsalt seda, et kaebaja hinnangul oli tal (tungiv) vajadus sõidukit juhtida, mistõttu ta rooli asuski, kuigi ta teadis, et see on temale keelatud. Süüd välistavaid asjaolusid P.I teos samuti ei esine. Ühtlasi on P.I süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud
7. aastal – KVM tl 9). 4 4-17-5926 Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et P.I on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi. 4.
8. Karistus Karistuse määr LS § 201 lg 2 sätestab sanktsioonis kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ning raskema karistusliigina aresti. P.I on olemas töökoht (KVM tl 1; kohtu tl 1) ning ta on kriminaalkorras karistamata (KVM tl 9). Seetõttu on kohtu hinnangul võimalik tema suhtes kohaldada kergemat karistusliiki, s.o rahatrahvi, millest on põhjendatult lähtunud ka kohtuväline menetleja. Kuivõrd LS §-s 201 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see karistusseadustiku (edaspidi:

) § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut.

§ 47lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot.

Seega peab P.I-le mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-300 trahviühikut (s.o 12-1200 eurot).

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. P.I süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning P.I pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetult, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku suurele süüle. Samuti arvestab kohus isiku süüd suurendava asjaoluna seda, et P.I-le ei ole mitte kunagi väljastatud juhtimisõigust. Seega puuduvad tal kontrollitud ja liikluses osalemiseks vajalikud teadmised ja sõidukogemused ning –võtted. Kuivõrd juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest on võimalik karistada ka isikuid, kelle juhiload on kehtivuse kaotanud või kes juhivad mootorsõidukit perioodil, mil nendelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud, siis on P.I süü nimetatud olukordadega võrreldes suurem. Seda põhjusel, et P.I on potentsiaalselt ohtlik liikluses, sest tal puuduvad vajalikud teadmised ja oskused liikluses osalemiseks. Seevastu nt kehtivuse kaotanud juhiloa omanikul on vajalikud teoreetilised teadmised ning ka sõiduoskus olemas. Eelmärgitud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et P.I süüd tuleb lugeda keskmisest suuremaks. Siinkohal märgib kohus, et isiku süü suurust ei mõjuta tema sissetuleku määr või majanduslik olukord. Isiku kehv majanduslik olukord võib olla vaid aluseks rahatrahvi ositi tasumise võimaldamiseks, kuid mitte rahatrahvi määra vähendamiseks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et P.I teos ei esine

§-s 57 märgitud karistust kergendavaid asjaolusid (KVM tl 8). Seda põhjusel, et menetlusaluse isiku ütlused, milles ta tunnistas teo toimepanemist ( ehk tõlkes [olen] süüdi – KVM tl 4), ei saa samastada

§ 57

lg 1 p-s 3 sätestatud ei süü ülestunnistamisele ilmumise ega ka puhtsüdamliku kahetsusega. Ka kohtule kaebust esitades ei ole isik avaldanud kahetsust, vaid on küll tunnistanud enda süüd, kuid samas väljendanud, et tal oli tema hinnangul sõiduki juhtimiseks siiski õigustus olemas (kohtu tl 1). Kohtu hinnangul ei tähenda süü tunnistamine samaaegselt teo õigustamisega puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka selles, et P.I puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes (KVM tl 8).

Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et P.I süü on keskmisest mõnevõrra suurem. 5 4-17-5926 Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik P.I mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. P.I karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on tal kolm kehtivat väärteokaristust, millest üks on liiklusalane rikkumine (KVM tl 9). Sealjuures on tegemist samalaadse väärtegu nagu praeguselgi juhul, kuivõrd P.I on karistatud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise ehk mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta. Nimetatud teo eest määras kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti P.I-le 29.09.

1. a otsusega karistuseks rahatrahvi 60 trahviühikut ehk 240 eurot, mille P.I on tasunud alles 02.05.
2. a. Seega on P.I kolm aastat varem pannud toime samalaadse liiklusrikkumise ning ka selle rahatrahvi tasumine
3. aasta mais ei suutnud teda mõjutada edaspidiselt uusi samasuguseid tegusid mitte toime panema, kuivõrd P.I pani praegusel juhul arutatava mootorsõiduki juhtimise ilma juhtimisõiguseta toime 23.09.
4. a. Sealjuures arvestab kohus ka asjaoluga, et 29.09.
5. a, mil P.I karistati Politsei- ja Piirivalveameti poolt LS § 201 lg 1 rikkumise eest 60 trahviühiku suuruse rahatrahviga, oli antud rikkumise eest võimalik määrata rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Seega määras kohtuväline menetleja P.I-le
6. aastal juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest üle sanktsiooni keskmise määra jääva karistuse. Kuivõrd P.I ei ole nimetatud karistusest õigeid järeldusi teinud ning on jätkanud samalaadsete rikkumiste toimepanemist, siis peab kohtu hinnangul talle ka praegusel juhul mõistetav karistus olema üle sanktsiooni keskmise. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et kuigi juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi näiteks joobes juhtimise kõrval, ei pea kohus siiski antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt P.I-le määratud 180 trahviühiku ehk 720 euro suurune rahatrahv, mis on mõnevõrra üle sanktsiooni keskmise määra ( ca 150 trahviühikut), vastab menetlusaluse isiku süü suurusele, üld- ja eripreventiivsetele eesmärkideel. Seetõttu jätab kohus P.I-le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi määra muutmata. Rahatrahvi tasumine ositi P.I on kohtule esitatud kaebuses taotlenud, et kohus võimaldaks tasuda tal rahatrahvi osade kaupa. Antud taotlust on menetlusalune isik põhjendanud sellega, et ta teenib miinimumpalka ja peab ka peret üleval (kohtu tl 1). Kohtuväline menetleja ei ole kirjalikus seisukohas olnud vastu rahatrahvi ositi tasumise võimaldamisele (kohtu tl 12).

§ 66

lg 3 kohaselt võib ositi tasutava rahatrahvi täitmise tähtaeg olla kuni üks aasta. Kohus võtab arvesse P.I soovi tasuda rahatrahv ositi 6 kuu jooksul. Kuivõrd kohtul puuduvad täpsed andmed P.I sissetulekute kohta, siis lähtub kohus käesoleval juhul mõistetud rahatrahvi suurusest ja isiku enda taotlusest ning leiab, et P.I-le võib anda võimaluse tasuda temale kohtuvälise menetleja poolt määratud 720 euro suurune rahatrahv ositi 6 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt kuulub tasumisele 120 eurot. Samas märgib kohus siinkohal, et rahatrahvi võib tasuda ka ühekordse maksena ning kiiremini ja igakuiselt suuremates osamaksetes, kui on kohtu määratud osamaksete suurused. Nimelt kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse. 6 4-17-5926 4.

1. Kokkuvõte Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus osaliselt P.I kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 12.10.
2. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2317,17,
3. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.t karistuse kandmise viisi osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab, et kohtuvälise menetleja poolt P.I-le määratud 180 trahviühiku ehk 720 euro suurune rahatrahv tuleb tasuda ositi 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt tuleb tasuda 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7