Obsah (4)

§ 69§ 201§ 65§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-1052 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlu

§ 69

lg 6 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu J.K (J.K; isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Mart määruskaebus Sikut, RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu
2. mai 2016 määrus jätta muutmata.
3. Süüdimõistetu J.K kaitsja vandeadvokaat Mart Sikuti määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 13.03.2015 otsusega karistati J.K

§ 201

lg 2 p 1 järgi 5 kuu vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.03.2013 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 4 kuud 29 päeva vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 9 kuud 29 päeva vangistust.

§ 69

lg-te 1, 2, 3, 4 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab 1 tund ÜKT-d, seega kandmisele kuulus 299 tundi, tähtajaga 18 kuud. Lisaks määrati J.K üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning määrati, et üldkasuliku töö tegemise ajal on J.K kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi, elukohaga XXX.

§ 75

lg 2 alusel määrati J.K-le lisakohustus XXX OÜ-le tekitatud kahju hüvitamiseks, s.o 1800 eurot nii, et J.K tuleb tasuda 18 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest iga kuu 20ndaks kuupäevaks XXX OÜ arveldusarvele 100 eurot.

1. 06.05.2016 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles J.K-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu ei ole kinni pidanud ei detailsest ega üldisest ajakavast, aasta jooksul on sooritanud 77 tundi üldkasulikku tööd, ta ei ole hüvitanud kahju kannatanule. Lisaks on J.K lahkunud Eesti Vabariigist ilma selleks vastavat luba saamata. Maakohtu määrus
2. Tartu Maakohtu 18.05.2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati

§ 69

lg 6 alusel täitmisele J.K-le Harju Maakohtu 13.03.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud 14 päeva vangistust. 3.

1. Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest ja lisatud tõenditest ning süüdimõistetu poolt kohtuistungil antud ütlustest on tõendamist leidnud, et J.K ei täida üldkasuliku töö kohustust ja ei hüvita kannatanule tekitatud kahju nõuetekohaselt ning ei täida kriminaalhooldusnõudeid. J.K ei pea kinni temale määratud üldkasuliku töö ajakavast, sh on ta korduvalt rikkunud temaga eelnevalt kooskõlastatud üldkasuliku töö detailset ajakava. Juulis, augustis, septembris ja detsembris 2015 ning aprillis 2016 jättis J.K kõik nimetatud kuudeks määratud üldkasuliku töö tunnid sooritamata. Ülejäänud kuudel (v.a juunis 2015) sooritas ta üldkasuliku töö tunde planeeritust vähem. Alates 02.04.2015 kuni käesoleva ajani on J.K sooritanud kokku 105 üldkasuliku töö tundi. J.K on tegemata üldkasulikku tööd 194 tundi. 3.
2. J.K ei ole täitnud temale Harju Maakohtu 13.03.2015 kohtuotsusega pandud kohustust hüvitada kannatanule tekitatud kahju 100 eurot iga kuu 20.-ndaks kuupäevaks. J.K on kohtumisel kriminaalhooldajaga väitnud, et tal on see raha olemas, kuid tal on tähtsamaid kohti kuhu raha paigutada, näiteks töölistele töötasudeks. Võlg kannatanule on käesoleva seisuga 1300 eurot. J.K ei järgi

§ 75lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi.

J.K on korduvalt lahkunud Eesti Vabariigist selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba saamata. Samuti on jätnud korduvalt ilmumata kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kokkulepitud kohtumistele (sh 05.10.2015, 23.10.2015, 24.11.2015, 05.01.2016, 28.04.2016, 05.05.2016). 3.3. Kuigi kriminaalhooldusametnik on J.K-le

§ 69

lg 6 kohaselt kahel korral, s.o 15.09.2015 ja 26.02.2016, teinud kirjalik hoiatuse, ei ole J.K oma suhtumist üldkasulikku töösse ja kriminaalhooldusesse parandanud. Hooldusalune on eiranud kohtu poolt määratud nõudeid, on esitanud seletustes ebausutavaid selgitusi ja andnud pidevalt katteta lubadusi. Oma käitumisega on ta näidanud negatiivset suhtumist nii kriminaalhooldusesse kui ka üldkasuliku töö sooritamisse. Maakohtu hinnangul ei õigusta J.K poolt esitatud perekondlikud asjaolud (sh elukaaslase rasedus) ning töökohustuste täitmine üldkasuliku töö ajakava ning

§ 75lg 1 ettenähtud kontrollnõuete järjepidevat rikkumist.

Määruskaebuse sisu

1. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning pikendada J.K-le üldkasuliku töö tegemist tähtaega kuni 01.09.
2. Süüdimõistetul on jäänud kohustused täitmata objektiivsetest põhjustest tulenevalt, mida kriminaalhooldaja ei ole arvestanud. Tema elukaaslane on rase ning elukaaslase eest hoolitsemine on võtnud oma aja. Samuti esitab J.K kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et ta on asunud kohustusi täitma. Kuna esinesid mõjuvad põhjused, siis on põhjendatud ka tähtaja pikendamine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ning määruskaebus ei anna alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks.
4. Kuigi

§ 69

lg 6 kohaselt ei too üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidmine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab kohtule kaalutlusõiguse, leiab kohtukolleegium, et J.K puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik võtnud korduvalt süüdimõistetult selgitusi rikkumiste osas ning süüdimõistetule on tehtud 2 kirjalikku hoiatust. Seega on kriminaalhooldusametnik kasutanud enne erakorralise ettekande koostamist kõiki tema pädevusse kuuluvaid võimalusi süüdimõistetu käitumise muutmiseks. Vaatamata sellele ei ole J.K täitnud talle kohtu poolt määratud kohustusi ja kriminaalhoolduse nõudeid. Süüdimõistetu on teadlik kriminaalhoolduse nõuetest ja on seda kinnitanud ka oma allkirjaga, kuid vaatamata sellele õigustab endapoolseid rikkumisi. Käesolevaks ajaks ei ole ilmnenud uusi asjaolusid võrreldes maakohtu määruse koostamise aja seisuga. See, et süüdimõistetu on 06.06.2016 tasunud kannatanule tekitatud kahjust ühe osamakse 600 euro ulatuses on küll positiivne, kuid ei õigusta kohustuse varasemat eiramist.

1. Ringkonnakohus leiab, et J.K üldkasuliku töö sooritamise tähtaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine ei ole võimalik, kuna isik on ilmselgelt näidanud üles soovi kriminaalhoolduses mitte osaleda, üldkasulikku tööd mitte sooritada ning on seda teinud korduvalt, vaatamata talle kriminaalhooldusametniku poolt antud uutele võimalusele sooritada kõik üldkasuliku töö tunnid. Kuna isik on tahtlikult ja teadlikult hoidunud kõrvale kriminaalhooldusest, suhtunud hoolimatult talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks pöörata täitmisele J.K-le mõistetud karistus. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses tooduga, et süüdimõistetu puhul esinevad objektiivsed mõjuvad põhjused. J.K oli teadlik talle mõistetud karistusest ning selle täitmise korrast. Üksnes põhjusel, et süüdimõistetul on rase elukaaslane, kes vajab tema toetust, ei ole alus jätta isiku suhtes karistus kohaldamata. Pannes toime kuriteo, peab isik ka mõistma, et selle eest tuleb kanda karistust.
2. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
3. mai 2016 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu J.K kaitsja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau