lg 2 Väärteoasi nr Kohtuvälises menetluses tehtud
lg 2 alusel rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot otsuse sisu
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks Tühistada otsus lisakaristuse osas Kaebuse esitaja taotlus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 03.12.2018 otsus väärteoasjas nr 2315,18,006180 muutmata ja F.S-i kaebus rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda 03.12.2018 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik 1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna liikluspolitseinik Liisi Nõmmela koostas 10.11.2018. a väärteoprotokolli F.S suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette mootorsõiduki Jeep Grand Cherokee (registreerimismärk xxx) juhtimist isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,76 +/-0,05 mg/l. Sellega rikkus F.S liiklusseadu se (
) § 69 lg 3 nõudeid.
lg 2 alusel rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ning
lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Vaidlus puudub selles, et F.S juhtis väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit. Nimetatut kinnitavad tunnistaja politseiametniku K P ütlused. Tunnistaja sõnul pidasid nad Laagna teel kinni sõiduki, mis liikus silmnähtavalt lubatud sõidukiirusest kiiremini. Sõidukit juhtis F.S. Sõiduki juhtimist ei eita ka F.S ise. F.S juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis – alkoholijoobes. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll tõendavad, et tal tuvastati ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,76 +/-0,05 mg/l. Menetlusalune isik kõrvaldati PPA 10.11.2018 otsusega sõiduki juhtimiselt
F.S pani teo toime tahtlikult. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki 2 juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni .
lg 3 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. 9. F.S -ile on määratud põhikaristus ena
lg 2 alusel rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.
lg 3 p 1 alusel kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks. F.S on väljendanud kahetsust kohtule esitatud kaebuses. Kohus loeb seda kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus jagab kohtuvälise menetleja seisukohta karistuse määramise põhjenduste osas. F.S on esmane juht, kes omandas mootorsõiduki juhtimisõiguse ca 2,5 kuud enne õigusrikkumise toimepanemist. Eeltoodut kinnitab liiklusregistri väljatrükk. 15.08.2018 on teda karistatud
201 lg 2 alusel rahatrahviga, see on tasutud. Nelja kuu jooksul paneb ta toime kaks liiklusalast rikkumist. F.S tuvastati ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,71 mg/l, see on kriminaalsele joobele lähedases määras. Karistusregistri andmed (kriminaalkaristus ja kaheksa kehtivat väärteokaristust) annavad alust arvata, et F.S-i üldine õiguskuulekus on madal. Lisakaristuse mõistmisel peab arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. (vt RKKKo 3-1-1-18-17 p 13). Kohtu hinnangul ei ole ainuüksi põhikaristus rikkumise asjaolusid ja karistuse eripreventiivse mõju prognoosi arvestades piisavad. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuses väljenduv hinnang teole peab mõjutama teisi liiklejaid ja tunduma ühiskonnas õiglane. Statistika pinnalt ei saa üldist liikluskäitumist hinnata heaks. Liiklussurmade arv on kasvanud ja sõiduki juhtimine keelatud seisundis suurendab õnnetuste juhtumise riski oluliselt. Põhikaristus on määratud sanktsiooni keskmises määras ning lisakaristus alla keskmise määra. Kohtul puuduvad alused selle kergendamiseks. Puhtsüdamlik kahetsus karistuse suurust eeltoodud põhjendustel ei väära. 10. Kohtuvälise menetleja otsus jääb muutmata ja kaebus rahuldamata. 11. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.