Obsah (5)

§ 424§ 68§ 73§ 78§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2013. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-9467 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeve

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav I.L Kaitsja Isikukood või sünniaeg: XXX Elu- või asukoht ja aadress: xxx Karistatus: kriminaalkorras ei ole, väärteokorras ei ole Tõkend: ei ole kohaldatud Määratud korras advokaat Andres Veski RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.L

§ 424järgi 3 (kolm) kuud vangistust.

ja karistuseks mõista

§ 68lg 1 alusel arvata I.L-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.-23.

oktoober 2013. a s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista I.L-ile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1, 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud vangistus kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.L 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena I.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 11 (üheteistkümneks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus

1. novembril 2013.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Liiklusseaduse § 129 lg 1 sätestab, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist. 5 KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 256lg 2 alusel mõista I.L-ilt menetluskulu järgmiselt:  sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et I.L on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu II Süüdistus: I.L süüdistatakse selles, mis seisneb selles, et tema 21.10.
2. a kella 15:20 paiku juhtis Tartu linnas Anne 84 juures mootorsõidukit Opel Vectra reg nr-ga XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani I.L toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Karistuse liik ja määr: 2

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale I.L karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.10.2013-23.10.2013, so 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.L 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50alusel võtta ära I.L mootorsõiduki juhtimisõigus 11 (üheteistkümneks) kuuks.

Kriminaalmenetluse kulud on kohtueelses menetluses: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale advokaat Andres Veski makstud tasu summas 48 eurot II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.L süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Lisakaristuse määra osas nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad ja süüteo raskus annab aluse juhtimisõiguse äravõtmiseks esmakordsel karistamisel 11 kuuks. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra ja kohus peab seda käesoleval ajal põhjendatuks kohaldada. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 72 eurot. Arvestades I.L-i varalist seisundit (töötu) peab kohus mõistlikuks anda talle juba kohtuotsuse kuulutamisel võimaluse tasuda menetluskulu vabatahtlikult 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Rutt Teeveer Kohtunik 3