KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2020 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-19-6370 Kohtunik Larissa Prokopenko Väärt

§ 120

, § 132 p 1, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Jätta G B kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi I patrullpolitseinik Martin Lass 05.12.2019 otsusele väärteoasjas nr 2440,19,006286 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Rahatrahv summas 120 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Luminor Bank, viitenumber xxx. Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitajale

§ 135lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. MENETLUSE KÄIK 05.12.2019 koostas Politsei- ja Piirivalvemeti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi I patrullpolitseinik Martin Lass kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,19,006286 (lk …) G B suhtes selle fakti kohta, et 05.12.2019 kell 13:28 IdaVirumaal Alutaguse vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt

1. km-l juhtis tema mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 117 km/h +/- 4 km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Sellega rikkus ta LS § 15 lg 1 p
2. G Bt karistati LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 120 eurot. 23.12.2019 saabus Viru Maakohtule G B kaebus tema suhtes 05.12.2019 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,19,
3. 18.01.2020 esitas G B kohtule kaebuse eestikeelse tõlke. KAEBUS 18.01.2020 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi I patrullpolitseinik Martin Lass 05.12.2019 otsus väärteoasjas nr 2440,19,006286 tühistada. Ta ületas kiirust eessõitvast sõidukist möödudes. Politseinik selgitas, et kiirus oli fikseeritud 117 km/h +/-4 km/h ning ta tegi otsuse, et trahv on minimaalse suurusega, 120 €. Otsuses ei olnud õigesti märgitud kõiki asjaolusid. Märkimata on jäänud asjaolu, et kiirus 117 km/h oli fikseeritud möödasõidul ning pole mingeid tõendeid selle kohta, et tema sõiduk liikus sellise kiirusega enne ja/või pärast manöövri lõpetamist. Samuti pole arusaadav, miks politseinik teatas, et LS § 227 lg 2 on minimaalne karistus 120 eurot, kuna seal on võimalik trahvi määrata 0-100 trahviühikut ehk 0-400 eurot. Meedias on teavet, et Eestis toimu s eksperiment, kus kiiruse ületamisel 20-40 km/h võis valida trahvi või sundpeatumise 45 minutit. Ta esitas päringu veebikonstaablile seoses minimaalse karistusega ja mainitud eksperimendi kohta. Talle anti aadress kuhu saata küsimused. 18.12.2019 sai ta vastuse Meelis Kaevult, kuid selles ei olnud midagi minimaalse trahvi kohta. Eksperimendi kohta teatas ta, et see toimus mõnda aega tagasi ja see ei toimu regulaarselt. Eksperimendi lõpu kuupäeva polnud märgitud, seega peaks see olema jõus. Isik palus asi lahendada kirjalikus menetluses. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2440,19,
4. Kohtuvälise menetleja seisukohast tuleb esitatud kaebus karistuse osas jätta rahuldamata. Menetlusalusele isikule on kiirmenetluse otsusega määratud kaalutletult proportsionaalne karistus, millega ei ole väljutud karistuse määramise alustest ega ka väljakujunenud karistuspraktikast. Karistuse määramisel on arvesse võetud nii isiku süüd, teo toimepanemise asjaolusid kui ka moodust mõjutamaks isikut edaspidiselt rikkumiste toimepanemistest loobuma. Karistuse määramisel, kirjapildis näha, et menetleja on arvestanud menetlusaluse isiku puhul kergendava asjaoluga, süü tunnistamisega ning kui vaadata karistuse suurust on 2 näha, et arvesse on võetud ka isiku karistusajaluga, eelnevalt isikut Eestis karistatud ei ole. Samas on nähtav, et karistuse määramisel ei ole laskutud liialt madalale, isiku teos esineb tahtlus, kiirust on ületatud oma tahte järgi ning põhjusega, sooritada möödasõitu. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukohast ei ole möödasõidul ja lühiajaliselt piirkiiruse sellisel määral ületamine mitte kuidagi isiku poolt mõistlikult põhjendatud tegevus. Menetlusaluse isiku kaebusest ega ka kohtueelse menetluse käigus antud ütlustest ei nähtu tegevuse vajalikkuse tagamaad. Ei nähtu, et möödasõidetav sõiduk oleks oma lubatust aeglasema liikumiskiirusega põhjustanud selle vajaduse tekkimise. Pigem näitab see isiku enda kiiruse ületamise vajadust, kus lubatud piirkiirustega sõitjad jäävad isikule nii öelda jalgu. Selliste „kiirustajate“ puhul on karistamisel mõistlik seda ka arvesse võtta, käitumine iseloomustab juhi suhtumist nii kaasliiklejatesse kui ka seadusega paika pandud piirangutesse. Esitatud kaebuse kohaselt ei ole isik kohapeal mõistnud kõike, mille eest ja mis alustel talle sellises suuruses karistus määratakse. Selline menetlusaluse isiku poolne hilisem seisukoht on kohtuvälise menetleja jaoks väheusutav. Mitte ühtegi vastuväidet rikkumise asetleidmise või karistuse suuruse osas kohapeal avaldatud ei ole. Mõistetud on, olenemata keelelisest erinevusest, teo toimepanemise tehiolusid kui ka rikkumise kirjeldust. Tehioludega, et rikkumine fikseeriti just möödasõidu sooritamise ajal, kinnitab kiirusmõõturi kasutamise protokoll, isik on sellega tutvunud ning selle allkirjastanud. Märkuseid, mitte mõistmise kohapealt, protokollis ega otsuses ei esine. Mis puudutab menetlusaluse isiku teadmisi ning arusaama eksperimendist, mida kohaldati sõidukiirust ületanud isikute suhtes kes rahatrahvi asemel võisid valida ajalise peatuse. Siis tõepoolest selline lühiajaline eksperiment (rahunemispeatus), septembri kuus 2019 Põhja prefektuuris läbi viidi. Politsei katsetas uut meedet, pakkudes kiiruseületajatele rahatrahvi asemel võimalust tee ääres rahuneda. Tegemist ei olnud jääva võimaluse kasutamisega, tegemist oli üksnes lühiajalise eksperimendiga kus juhtidele anti võimalus oma teo üle järele mõelda. Kohtuvälise menetleja seisukohast menetlusaluse isiku kaebus rahuldamisele ei kuulu. KOHTU SEISUKOHT

§ 120

kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kogutud tõendid nende kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§ -s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo 3 olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10). Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud G Bele LS § 227 lg 2 järgi selles, et tema 05.12.2019 kell 13:28 Ida-Virumaal Alutaguse vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt

1. km-l juhtis tema mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 117 km/h +/- 4 km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: Menetlusaluse isiku ütlused kiirmenetluse protokollis (lk 14-15), mille kohaselt G B selgitas, et sooritas möödasõitu, mille ajal oli kiirus lubatust suurem. Kiirusemõõtmeseadme kasutamise protokoll (lk 16), mille kohaselt 05.12.2019 kell 13.28 teostati Ida-Virumaal Jõhvi-Tartu-Valga mnt 21 km-l sõiduki xxx reg. nr. xxx liikumiskiiruse mõõtmist kiirusemõõteseadega Stalker DSR 2X nr. DP021146, antennid KR021387 ja KC068289, tabloo D
2. Seadme lugem oli 117 km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, mõõtmise laiendamismääramatus +/- 4 km/h. Lõplik mõõtetulemus 113 km/h. Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ja menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsuses. Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja annavad kohtule väärteo toimepanemise pildi. Asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et G B juhtis 05.12.2019 kell 13:28 Ida-Virumaal Alutaguse vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt
3. km-l juhtis tema mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 117 km/h +/- 4 km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. G B tunnistas, et ületas lubatud sõidukiirust eessõitvast sõidukist mööda sõitmiseks, kuid leidis, et pole tõendeid selle kohta, et ta oleks kiirust ületanud enne või pärast möödasõidu sooritamist. Kohus selgitab siinkohal, et objektiivse koosseisu tuvastamisel ei ole vahet, kas kiirus oli ületatud möödasõidul või mitte. Liiklusseadus ei näe tavasõidukitele ette erandeid, mille puhul oleks kiiruse ületamine lubatud või õigustatud sh ka möödasõidu ajal. Seetõttu peabki juht alati kaaluma möödasõidu vajalikkust ning tegema seda vastavalt reeglitele ohutult nii enda kui ka teiste liiklejate jaoks. G B pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 227 lg 2 järgi, rikkudes Liiklusseaduse § 15 lg 1 p
4. G B ise nõustus, et pani toime temale etteheidetava väärteo: ületas sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. G B süüd kinnitavad kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. ASJASSEPUUTUVAD NORMID 4 Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab: karistatakse rahatrahviga kuni 100 kuuni. 1-40 kilomeetrit tunnis Liiklusseaduse § 227 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga. Liiklusseaduse § 227 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises. G B ise tunnistab, et ta ületas kiirust. Kiiruse ületamist kinnitab ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 2 ettenähtud väärteona. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et G B pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. G B oli teadlik rikkumisest (oli teadlik, et sõidab lubatust oluliselt kiiremini) ning tahtlikult eiras Liiklusseaduse sätteid. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
5. peatüki
6. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et G B on talle süüks arvatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14aastane. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS Kohtuväline menetleja tegi 05.12.2019 kiirmenetluse otsuse, millega G Bt karistati LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. G B märkis kaebuses, et kohapeal selgitas talle politseinik, et määrab talle rikkumise eest minimaalse karistuse – rahatarahvi summas 120 eurot. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 400 eurot. Samuti polnud G B rahul sellega, et talle ei pakutud alternatiivina sundpeatumist trahvi asemel. 5 Kohus märgib järgmist: karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü. LS § 227 lg 2 alusel karistatakse lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, s.o kuni 400 eurot (1 trahviühik = 4 eurot). Politseis väljakujunenud praktika kohaselt võetakse karistuse määramisel arvesse eelmise lõike maksimaalset karistust, mis on järgneva lõike minimaalseks karistuseks. Seega LS § 227 lg 1 järgi on maksimaalseks karistuseks 30 trahviühikut s.o 120 eurot, mis on omakorda minimaalseks trahvimääraks LS § 227 lg 2 järgi. LS § 227 lg 3 järgi aga loetakse minimaalseks trahvimääraks politseis juba 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Samuti selgitab kohus, et menetlusalusel isikul on jäänud vale ettekujutus sellest, et trahv määratakse näiteks LS § 227 lg 2 järgi 0 -400 eurot, kuna KarS § 47 lg 1 kohaselt mõistetakse rahatrahvi 3-300 trahviühikut ehk 12 -1200 eurot. Seega ei saa trahvi summa olla kunagi väiksem, kui 12 eurot. Mis aga puudutab eksperimendi korras sundpeatuse kohaldamist varem karistamata isikutele, siis selle kohta on kohtuväline menetleja oma seisukohas avaldanud, et tegu oli Põhja prefektuuris septembris 2019 toimunud lühiajalise eksperimendiga. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et antud eksperimenti oleks läbi viidud Ida Prefektuuris, kuid siiski oli tegu politseiametnike diskretsiooniotsusega, millesse ei saa kohus sekkuda. Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. G B pani toime ühe väärteo, mis on toime pandud otsese tahtlusega. G B on varem väärteokorras karistamata, tunnistab ennast süüdi. Kohus leiab, et G B süü antud väärteos väike ning talle määratud rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras (30 trahviühikut) vastab isiku süü suurusele. 6 Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 120 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. KOHTU MEETMED Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 7