lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõistetud 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibimise aeg alates 19.05.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud 1
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on S.T temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, mis on rohkem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused S.T tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ennetähtaegse vangistusest vabastamisega kaasneb käitumiskontroll, mille üheks tingimuseks on kohustus elada kohtu poolt määratud alalises elukohas. Samuti on seotud teised tingimused elukoha olemasoluga. Isikul, kellel elukoht puudub, ei ole võimalus käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi täita ning tema üle järelevalve teostamine ei ole võimalik. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et S.T tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.