järgi lühimenetluses Süüdistatav T.G Isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; haridus: põhiharidus; töökoht: XXX OÜ; elukoht: XXX; varem väärteokorras karistatud korduvalt, kriminaalkorras 2-l korral Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Kristina Suvalova RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada T.G
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada T.G-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.
– 17.08.2013, s.o 2 (kaks) päeva ning ärakandmisele kuulub 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust T.G-le Harju Maakohtu 23.07.2013.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 kuud ja 15 päeva vangistust – võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud ja 3 (kolm) päeva. Karistuse kandmise aja algust lugeda reaalsest karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava T.G suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista T.G-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - sundraha 1,5 palga alammääras – 480.00 eurot - tasu riigi õigusabi osutamise eest – 144.00 eurot - kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud – 0.45 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „T.G , 1 – 13 – 8851, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Süüdistuse sisu T.G süüdistatakse selles, et tema isikuna, kelle suhtes on jõustunud 25.04.2013.a tehtud Harju Maakohtu otsus nr 1-13-3571, millega temale mõisteti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks, ei täitnud kohtuotsust ja juhtis 16.08.2013.a kella 23.47 ajal Harjumaal Harkus XXX asuva maja juures mootorsõidukit Ford registreerimismärgiga XXX. Seega pani T.G toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o.
Kohtuistungil süüdistatav T.G tunnistas ennast süüdi ning kahetses tehtut. Kaitsja Kristina Suvalova märkis kohtuistungil, et T.G-le
järgi esitatud süüdistus on põhjendatud, kuritegu on tõendatud ja tegu on õigesti kvalifitseeritud. 2 Maakohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatava T.G süü temale
järgi esitatud süüdistuses on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud.
näeb ette vastutuse kinnipidamisasutusest lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest kõrvalehoidumise või täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et T.G juhtis 16.08.2013.a kella 23.47 ajal Harjumaal, Harku vallas, Harkus, XXXasuva maja juures mootorsõidukit Ford Mondeo, registreerimismärgiga XXX. Juhtides eelpool märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit hoidis T.G kõrvale jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Nimelt Harju Maakohus karistas T.G 25.04.2013.a
järgi kvalifitseeritud süüteo toimepanemise eest kokkuleppemenetluses 4 kuu pikkuse vangistusega, mis
lg 1 ja 3 alusel jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata, kui T.G ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täitab
Lisakaristusena võeti T.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6-ks kuuks (tlk 28-29). Süüdistatava poolt kohtus antud ütluste kohaselt juhtis ta 16.08.2013.a XXX juures sõidukit Ford, kuna tühjenenud auto aku tõttu olid autouksed lahti läinud ja ta ei saanud autot valgustamata garaažide juurde jätta. Auto aku oli tühjaks saanud, kuna oli 2-3 kuud seisnud. Kui aku läheb tühjaks, siis kõik kesklukud lakkavad töötamast. Laadis akut ja otsustas auto transportida 200 m eemale kodu juurde valgustatud kohta. Garaažide juures ei ole lahtiste ustega autot turvaline hoida, kuna seal toimub palju vargusi. Tal ei olnud plaanis sõidukit juhtida. Teadis, et mootorsõiduki juhtimisõigus on ära võetud, kuid vara kaitsmise instinkt hakkas tööle. Eelmise kohtuotsuse tegemisel selgitati, et uue kuriteo toimepanemisel ähvardab teda reaalne vangistus. Asjaolu, et T.G puudus 16.08.2013.a juhtimisõigus, tõendab kohtule esitatud Maanteeameti vastus päringule, mille kohaselt on 25.04.2013.a Harju Maakohtu otsus 1-13-3571 täitmisele pööratud 14.05.2013.a, kui sisestati kohtuotsuse andmed liiklusregistrisse ning T.G-lt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud alates 11.05.2013.a kuni 10.11.2013.a (tlk 11). Dokumentaalne tõend, Maanteeameti vastus päringule, tõendab, et ajal kui T.G juhtis 16.08.2013.a mootorsõidukit, oli Harju Maakohtu 25.04.2013.a kohtuotsus jõustumise järel KrMS § 421 lg 1 järgi täitmisele pööratud. Samuti tõendab süüdistataval juhtimisõiguse puudumist teo toimepanemise hetkel, s.o 16.08.2013.a, kohtus avaldatud väljatrükk juhiloa andmete kohta (tlk 18), millest nähtub, et T.G-lt on juhtimisõigus ära võetud 11.05.2013.a kuni 10.11.2013.a. Seega on kohtule esiatud tõendid selle kohta, et T.G juhtis mootorsõidukit lisakaristuse kehtivuse ajal ja hoidus sellega kõrvale
Kohtus avaldatud tunnistaja Niilo Saarma ütlustest nähtub, et 16.08.2013.a kella 23.37 ajal teostas ta koos patrullpolitseinik Raido Valtiniga liiklusjärelevalvet Harku vallas, Harkus, Pikk tänav 9, kui neile sõitis vastu suunaga XXX poole, Ford Mondeo, registreerimismärgiga XXX, mille sõidustiil oli ebakindel (vingerdas teel). Mootorsõiduki peatamisel ja kontrollimisel selgus, et mootorsõidukit juhtis T.G, kelle suust oli tunda alkoholilõhna. Raido Valtin tuvastas tõendusliku alkomeetriga T.G alkoholijoobe (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,13 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,05, lõplik tulemus 0,08 mg/l). Samuti selgus, et T.G-lt on juhtimisõigus karistusena ära võetud. Autol Ford puudus kehtiv tehnoülevaatus ning alates 11.04.2013.a oli sõlmimata kohustuslik liikluskindlustuse leping (tlk 6 pöördel,7). 3 Tunnistaja Niilo Saarma ütlusi kinnitab ka T.G kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mis tõendab teo toimepanemise aega ja kohta, samuti tegu toimepannud isikut. Nimetatud protokolli kohaselt on T.G kinni peetud 16.08.2013.a kell 23.47 Harjumaal, Harkus, XXXjuures (tlk 4 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav T.G väide, et ta juhtis mootorsõidukit vaid seetõttu, et autot ei olnud turvaline lahtiste uste tõttu garaaži juures hoida. Kohtus antud ütluste kohaselt laadis ta auto akut enne autoga kodu juurde sõitmist. Kohtu hinnangul puudus vajadus auto transportimiseks teise kohta, kuivõrd peale auto aku laadimist, mida süüdistatav enda väitel tegi, hakkab tööle ka kesklukustussüsteem, mis tähendab, et auto uksed oleks saanud lukustada ka kohalpeal garaaži juures. Seega puudus T.G vähimgi vajadus mootorsõidkui juhtimiseks, kuivõrd auto oleks saanud lukustatud ustega jätta turvaliselt samasse kohta, kus see esialgu seisis. Põhjendades oma tegu vara kaitsmise instinktiga ning väites, et sõitis vaid 200 meetrit, püüab T.G kohtu arvates vähendada oma süüd. Kuriteo toimepanemise seisukohast ei ole ka oluline kui pikka maad süüdistatav sõites läbis. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et T.G juhtis 16.08.2013 kella 23.47 ajal Harjumaal Harkus XXX asuva maja juures mootorsõidukit Ford registreerimismärgiga XXX ajal, mil temalt oli 25.04.2013.a tehtud Harju Maakohtu otsusega lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võetud ning nimetatud otsus oli ka täitmisele pööratud. Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et T.G tegevuses on tõendatud objektiivne külg. Kohus on seisukohal, et T.G tegevuses on tõendatud ka subjektiivne külg.
T.G teadis, et temalt on juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud ning kinnitas seda ka kohtus. Seega juhtis süüdistatav T.G mootorsõidukit olles teadlik lisakaristuse kehtivusest, mis tähendab, et ta pani teo toime otsese tahtlusega.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav T.G on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud T.G poolt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning T.G tuleb süüdi mõista
Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. 4 Süüdistatavale inkrimineeritud
järgi kvalifitseeritud kuriteo eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Prokurör taotles süüdistatava karistamist vangistusega. Kaitsja ja süüdistatav palusid kohtul määrata rahaline karistus.
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises
§-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt kohtus avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et vaatamata töökoha olemasolule puudub süüdistataval igakuine sissetulek. T.G ütluste kohaselt on ta ehitustöödega tegeleva äriühingu juhatuse liige ning loodab käesoleva aasta lõpus välja võtta dividendid. Samuti on T.G saanud Eesti Vabariigilt hüvitist aprillisündmuste ajal saadud vigastuse eest ning see tagab äraelamise aasta lõpuni. Kohus asub seisukohale, et kuna käesoleval ajal puuduvad isikul regulaarsed sissetulekud ning aasta lõpus dividendide maksmine on vaid oletuslikku laadi, siis on süüdistatava T.G suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Süüdistatav esitas kohtule maksekorraldused näitamaks, et temale varasemalt määratud rahatrahvid on tasutud. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on süüdistatav täitnud kohustusi, mis pärinevad aastatest 2009-2013 (tlk 43-49). Kohus möönab, et käesolevaks ajaks on tõepoolest suurem osa varasemaid trahve makstud, kuid karistusregistri teatise kohaselt oli registris andmeid uuendatud 17.08.2013.a ning 17.08.2013.a seisuga olid alates 01.12.2010 tehtud otsused kõik täitama (tlk 25-26). Seega on kohtule esitatud maksekorraldused tehtud peale 17.08.2013.a. Kohus järeldab, et T.G asus tasuma varasemaid rahatrahve ja täitma kohustusi käesolevas asjas võimaliku mõistetava karistuse - vangistuse - hirmus ning lootuses end näidata kohtule maksejõulisena.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu hinnangul ei ole rahalise karistuse kohaldamine T.G-le põhjendatud, kuna see oleks vastuolus kohtupraktikaga ning rahaline karistus ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. T.G on 25.04.2013.a Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3571 süüdi tunnistatud
järgi ja karistatud vangistusega 4 kuud, mis jäeti
Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka asjaolu, et T.G pani käesolevas kriminaalasjas arutatava kuriteo toime ajal, mil ta oli kohustatud tegema üldkasulikku tööd. Karistusregistri andmete kohaselt karistati T.G 23.07.2013.a Harju Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-13-6669
järgi vangistusega 2 kuud, mõistes liitkaristuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 354 5 tunni ulatuses. Nimetatud otsus jõustus 31.07.2013.a (tlk 24). Seisuga 03.10.2013.a on T.G-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 330 tundi üldkasulikku tööd (tlk 69). Seega ei ole T.G mõjutanud hoiduma kuritegude toimepanemisest senised karistused, millest T.G on erinevatel seaduslikel alustel vabastatud või mis on asendatud. Varasemad korduvad raskemaliigilised karistused ei ole olnud süüdistatavale mõjusad. Seetõttu ei ole võimalik kergemaliigilist karistust, so rahaline karistus, mõista ning on põhjendatud isiku karistamine vabadust piirava karistusega. Süüdistatavat on
järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistatud 23.07.2013.a, kuid ta ei ole teinud temale mõistetud karistusest järeldusi, sest vaid vähem kui 1 kuu hiljem paneb ta toime täpselt samasuguse kuriteo. Isikule antakse üldkasuliku töö määramisel sisuliselt võimalus korraldada enda elu viisil, mis välistaks karistuse reaalselt täitmisele pööramise. On isiku sisemise distsipliini, õiguskuulekuse ning ka autonoomse otsustusvabaduse küsimus, kas ja millisel määral kasutab isik talle antud võimalust vältida uue õigusrikkumise toimepanemist. T.G sellises käitumises, kus ta paneb uue kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal, väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et T.G ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest. Varasem karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Viimast kinnitab ilmekalt just osundatud asjaolu, T.G pani temale inkrimineeritava kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal. Seega kriminaalhooldaja järelvalve all uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav T.G on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Süüdistatava sõnul oli talle eelmise kohtuotsuse tegemise ajal selgitatud, et järgmise kuriteo toimepanemise korral ähvardab teda reaalne vangistus. Kohtule näitab see üheselt, et T.G ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest, mistõttu tuleb talle mõista reaalne vangistus. Kohus, arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist, milleks on süüdistatava T.G puhtsüdamlik kahetsus ning teo toimepanemise kohta ja aega ning sellega kaasnenud väga väikest liiklustihedust, võib karistus olla alla sanktsiooni keskmise määra, so 4 kuud, millest 1/3 maha arvatakse. Uue kuriteo eest mõistetud karistust tuleb suurendada
MS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et T.G esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et T.G-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 110-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.