Obsah (4)

§ 120§ 65§ 75§ 871

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2015. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-11512 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhm

§ 120

järgi, mille eest mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel luges kohus mõistetud karistuse kaetuks Harju Maakohtu 17.10.2012.

a otsusega mõistetud liitkaristusega 3 aastat 7 kuud vangistust. P.H karistusaeg algas 14.05.

1. a ja lõppeb 14.12.
2. a.
3. 14.10.
4. a edastas Viru Vangla kohtule materjalid P.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS
5. Viru Maakohus otsustas 09.11.
6. a määrusega kohaldada P.H suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. Kohus määras käitumiskontrolli pikkuseks 12 kuud ja kohustas P.H käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 sätestatud lisakohustusi, sh mitte tarvitada alkoholi, mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 30-päeva jooksul vabanemisest arvates ja mitte suhelda narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. 3.1. Kohus leidis, et täidetud on

§ 871

lg-s 1 sätestatud formaalsed ja materiaalsed eeldused P.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 3.2. P.H kannab liitkaristust, s.o vangistust

§§-des 120, 199 lg 2 p 4 ja 7 ning 184 lg 2 p 2 sätestatud kuritegude tahtliku toimepanemise eest. Vabanemisel 14.12.

1. a on P.H kandnud talle mõistetud karistuse ära täies ulatuses. 3.
2. P.H on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vanglas kannab karistust kolmandat korda. Seega ei ole kinnipeetava poolt toime pandud uued kuriteod olnud juhuslikku laadi. Käesolevat karistust kannab ähvardamise eest. Kuriteo põhjuseks on sõltuvusprobleemid. Toimepandud kuriteod on varieeruvad. Varasemalt on isikut karistatud varguste toimepanemise, röövimise ja võimuesindaja solvamise eest. Kuritegude iseloom on muutunud raskemaks - ähvardamine relva kasutades. Soodusteguriks on endiselt sõltuvusainete tarvitamine. 3.
3. P.H on kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust, seega ei ole tema käitumine vanglas olnud seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. 3.
4. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Isikul on väljakujunenud elustiil, mille tõttu on tal raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Ametlikult töötanud ei ole. Oma sissetuleku sai kuritegusid sooritades. Oma majandusliku olukorra parandamiseks võib isik kasutada vägivalda. Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole. Isikul puudub ka eriala, mis omakorda raskendab tema konkurentsivõimet tööturul. Asjaolu, et kinnipeetaval on võimalus leida tööd Soomes on paljasõnaline ja tõendamata ning kohus leiab, et kui kinnipeetaval on tahe tööd teha, siis saab seda teha ka Eestis. 3.
5. Isikul on olnud probleeme alkoholiga ning enamus kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes. Joobes olles võib vangla hinnangul isik muutuda aga agressiivseks ja käituda ettearvamatult. Vangistuses läbis sõltuvusainete tarvitamist käsitlevad sotsiaalprogrammid, kuid käitus seal pigem passiivselt ehk kuulaja rollis. Narkootiliste ainete hankimiseks võib toime panna uue kuriteo. Kinnipeetavale on pakutud sõltuvusravi kohaldamise võimalust, kuid sellest ta loobus. 3.
6. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda narkootikumide kuritarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kiireid lahendusi majandusliku seisundi parandamiseks ja sõltuvuse rahuldamiseks kuritegelikke meetmeid kasutades. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetaval on K-Raha andmetel 18.09.
7. a seisuga maksmata nõudeid summas 2233,41 eurot ja vabanemisfondis hoiustatud 580,99 eurot. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses tõenäoline ja seega on olemas ka arvestatav tõenäosus, et isik võib majandusliku kasu saamise eesmärgil vabaduses toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt P.H puhul hinnatud uue kuriteo toimepanemise riski kahe aasta jooksul kõrgeks, s.o 78 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 68%. 2 3.
8. Vangla hinnangul võib kinnipeetav käituda kaalutletult vägivaldselt ja impulsiivselt, tagajärgedele ei mõtle. Oskab oma tegevusi planeerida ning on sihikindel, seda ka negatiivsete eesmärkide puhul. Allub grupi mõjudele. Väärtushinnangutes domineerib ükskõiksus, vastutustundetus ja emotsionaalne ebaküpsus. Kuritegelikule teele asus juba noorukieas ning sel ajal omandatud ellusuhtumine ja väärtushinnangud on mõjutanud ka tema senist kuritegelikku käitumist. Kriminaalhooldusesse on varasemalt suhtunud ükskõikselt. 3.
9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P.H puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, narkootikumide tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et P.H vajab täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb P.H suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks. MÄÄRUSKAEBUS
10. Süüdimõistetu P.H esitas Viru Maakohtu 09.11.
11. a määrusele määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist. 4.
12. P.H teatel ei ole tal võimalik asuda täitma temale käitumiskontrolli ajaks määratud tingimusi, kuna talle ei ole selge, kus ta pärast vabanemist elama hakkab. Kohtumääruses on märgitud süüdimõistetu elukohaks XXX , kuid need andmed ei ole õiged, sest sinna teda keegi elama ei taha. Kindla elukoha puudumise tõttu ei saa süüdimõistetut siduda pärast karistuse kandmist mingi kindla regiooniga. Tõenäoline on, et P.H rändab pärast vabanemist teise riiki, mistõttu paneks karistusjärgne käitumiskontroll teda ebasoodsasse olukorda ja juba eeldusega, et ta ei saa määratud tingimusi täita. 4.
13. Lisaks märgib P.H, et kohtuotsuses, millega teda süüdi tunnistati, ei olnud ühtegi viidet võimalusele, et tema suhtes võidakse kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Seega oli P.H reaalne ootus karistuse lõppemisele seoses karistuse täieliku ärakandmisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 09.11.
15. a määrus, millega kohaldati P.H suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli, on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks või muutmiseks. 5.
16. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalsed eeldused tulenevad

§ 871lg 1 p-dest 1, 2 ja lg-st 2.

Kuivõrd formaalsete eelduste osas maakohtu seisukohti määruskaebuses vaidluse alla ei seata, siis ringkonnakohus nimetatud eeldustel ei peatu ja võtab seisukoha P.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materiaalsete aluste täidetuse osas. 5.2.

§ 871

lg 1 p 3 kohaselt on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materiaalseks aluseks kahtlus, et süüdimõistetu võib vabanedes toime panna uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel peab kohus arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on käsitlenud ja arvesse võtnud kõiki

§ 871

lg 1 p-s 3 sätestatud asjaolusid, sh kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. 3 Maakohus on kõiki neid asjaolusid kogumis hinnates järeldanud, et esineb suur tõenäosus, et P.H võib vabanedes toime panna uusi kuritegusid ning uute kuritegude vältimiseks ning ka P.H sotsiaalsele kohanemisele kaasa aitamiseks on vajalik kohaldada tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. Kriminaalkolleegium nõustub täielikult maakohtu järelduse ja põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid uuesti üle korrata. 5.3.

§ 75

lg 1 sätestab kontrollnõuded, mida süüdimõistetu on kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima. Tulenevalt

§ 75

lg-st 3 võib kohus kergendada või tühistada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt sama paragrahvi lg-s 2 sätestatule. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult kohustanud P.H täitma karistusjärgse käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täiendavalt ka

§ 75

lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 sätestatud lisakohustusi, sh kohustuse mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi aineid, asuda tööle või võtma ennast arvele Töötukassas ning mitte suhelda narkootikume tarvitavate ja narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. Maakohtu poolt

§ 75

lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 sätestatud lisakohustuste määramist P.H määruskaebuses ei vaidlusta. P.H ei ole aga nõus temale määratud

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetega elada kohtu määratud elukohas, põhjendusel, et tal puudub kindel elukoht. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja muutmiseks.

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõue elada kohtu määratud elukohas (p 1) on käitumiskontrolli elluviimise seisukohalt üks olulisemaid. Nimetatud nõue võimaldab praktikas kriminaalhooldusametnikul süüdimõistetu üle järelevalvet teostada. P.H väited selle kohta, et tal ei ole vabanedes kusagile elama asuda, mistõttu peab ta lahkuma teise riiki, ei ole põhjendatud. Vangla poolt kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kriminaalhooldaja on välja selgitanud, et süüdimõistetul on võimalik pärast vabanemist asuda elama oma vanaema juurde aadressil XXX . Seega on maakohus põhjendatult kohustanud P.H karistusjärgse käitumiskontrolli ajal nimetatud aadressil elama. Kriminaalkolleegium märgib, et P.H on võimalik vajadusel ka määratud elukohast lahkuda, kuid lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks või elukoha vahetamiseks on vajalik eelnev kriminaalhooldaja nõusolek. 5.4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus