Obsah (8)

§ 263§ 266§ 69§ 75§ 66§ 215§ 64§ 68

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Viljandi kohtumaja 27. jaanuar 2011 nr 1-10-15138 (koh

§ 263

p 1 ja 4 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja G.H (isikukood xxx; elukoht xxxxx xx-x xxxxxxxx; omab oma kriminaalkaristatust)

§ 266

lg 2 p 1 ja 3 järgi advokaat Raul Tosmann O.N (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust)

§ 266

lg 2 p 1 ja 3; § 215 lg 2 p 1 järgi advokaat Vello Sikut H.N (isikukood XXX; elukoht xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust)

§ 266

lg 2 p 1 ja 3; § 263 p 1 ja 4 järgi advokaat Margo №rmann RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku(KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada Janek Šemet süüdi karistusseadustiku (

) § 263 p 1 ja 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud;

§ 69

alusel asendada Janek Šemetile mõistetud vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120 (ükssada kakskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 04. august 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada Janek Šemet

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xx-xx xxxxxxxxx ; tühistada Janek Šemetile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada G.H süüdi

§ 266

lg 2 p 1 ja 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, s. o 9 850 (üheksa tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni, s.o 629 (kuussada kakskümmend üheksa) eurot 53 senti;

§ 66

lg 1 alusel määrata G.H-le mõistetud rahaline karistus 629,53 eurot tasumisele ositi mitte vähem kui 985 (üheksasada kaheksakümmend viis) krooni, s. o 62 (kuuskümmend kaks) eurot 95 senti kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks, alates 2011 a veebruari kuust; Tartu Maakohtu

1. oktoobri
2. a otsusega G.H-le mõistetud karistus vangistus 8 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga jätta iseseisvale täitmisele; tühistada G.H-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.3 tunnistada O.N süüdi

§ 266lg 2 p 1 ja 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus 60 päevamäära, s.

o 3 000 krooni, s. o 191,73 eurot ning tunnistada O.N süüdi

§ 215lg 2 p 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära, s.

o 5 000 krooni, s. o 319,56 eurot;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista O.N-ile liitkaristus rahalise karistusena 160 (ükssada kuuskümmend) päevamäära, s. o 8 000 (kaheksa tuhat) krooni, s. o 511 (viissada üksteist) eurot 29 senti;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda O.N kandmata karistuseks rahaline karistus 154 (ükssada viiskümmend neli) päevamäära, s. o 7 700 (seitse tuhat seitsesada) krooni; s.o 492 (nelisada üheksakümmend kaks) eurot 12 senti;

§ 66

lg 1 alusel määrata O.N-ile mõistetud rahaline karistus 492,12 eurot tasumisele ositi mitte vähem kui 770 (seitsesada seitsekümmend) krooni, s. o 49 (nelikümmend üheksa) eurot 21 senti kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks, alates 2011 a veebruari kuust; Tartu Maakohtu

1. mai 2010 a. otsusega O.N-ile mõistetud karistus 180 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga
2. aprill 2011 jätta iseseisvale täitmisele; tühistada O.N-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.4 tunnistada H.N süüdi

§ 266lg 2 p 1 ja 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus 50 päevamäära, s.

o 2 500 krooni, s. o 159,78 eurot ning tunnistada H.N süüdi

§ 263p 1 ja 4 järgi ja mõista talle rahaline karistus 80 päevamäära, s.

o 4 000 krooni, s. o 255,65 eurot;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista H.N-ile liitkaristus rahalise karistusena 130 (ükssada kolmkümmend) päevamäära, s. o 6 500 (kuus tuhat viissada) krooni, s. o 415 (nelisada viisteist) eurot 43 senti;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda H.N kandmata karistuseks rahaline karistus 121 (ükssada kakskümmend üks) päevamäära, s. o 6 050 (kuus tuhat viiskümmend) krooni, so 386 (kolmsada kaheksakümmend kuus) eurot 67 senti;

§ 66

lg 1 alusel määrata H.N-ile mõistetud rahaline karistus 386,67 eurot tasumisele ositi mitte vähem kui 605 (kuussada viis) krooni, s. o 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 67 senti kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks, alates 2011 a veebruari kuust; Tartu Maakohtu

1. oktoobri
2. a otsusega H.N-ile mõistetud karistus vangistus 10 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga jätta iseseisvale täitmisele; tühistada H.N-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
3. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult Riho L.i tsiviilhagi ning välja mõista O.N-ilt 175 000 krooni, s. o 11 184 (üksteist tuhat ükssada kaheksakümmend neli) eurot 54 senti Riho L.i kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Olev M.a tsiviilhagi ning välja mõista O.N-ilt 1 000 krooni, s. o 63 (kuuskümmend kolm) eurot 91 senti Olev M.a kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult Villu K.i tsiviilhagi ning välja mõista O.N-ilt 11 395 krooni, s. o 728 (seitsesada kakskümmend kaheksa) eurot 27 senti Villu K.i kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Janek Šemetilt sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti, riigi õigusabi tasu 52 (viiskümmend kaks) eurot 73 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 2 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 472,46 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a veebruari kuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolmkümmend üheksa) eurot 38 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.2 G.H-lt sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti, riigi õigusabi tasu 52 (viiskümmend kaks) eurot 73 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 472,46 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a veebruari kuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolmkümmend üheksa) eurot 38 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.3 O.N-ilt sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti, riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 477,26 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a veebruari kuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolmkümmend üheksa) eurot 78 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.4 H.N-ilt sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti, riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 477,26 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a veebruari kuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolmkümmend üheksa) eurot 78 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Raul Tosmannile 28 (kakskümmend kaheksa) eurot 76 senti, Vello Sikutile 19 (üheksateist) eurot 18 senti ja Margo №rmannile 19(üheksateist) eurot 18 senti. Selgitused kohtuotsusele
4. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.4 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-10-15138“); 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-15138“); 3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.7 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda 3 kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
5. Süüdistused 1.1 Süüdistusest nähtuvalt on Janek Šemet toime pannud kuriteona avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt

§ 263p 1 ja 4 järgi, mis seisnes selles, et tema, viibides 06.

aprillil 2010 kella 20.00 paiku Viljandimaal Karksi-Nuias Rahumäe tänaval, grupis koos H.N-iga ründas avaliku korra rikkumise eesmärgil Arved J.d ja lõi teda korduvalt rusikaga näkku. Kui kannatanul õnnestus põgeneda, jälitasid teda tänaval autoga. Sündmusesse sekkus juhuslik mööduja. 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on G.H toime pannud kuriteona valdaja tahte vastaselt piirdega alale ebaseadusliku tungimise, mis oli toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt

§ 266lg 2 p 1 ja 3 järgi, mis seisnes selles, et tema, ajavahemikul 04.

septembri 2010 kella 20.00-st kuni 05. septembri 2010 kella 10.00-ni, olles varem toime pannud omavolilise sissetungi, grupis koos H.N-i ja O.N-iga tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse Viljandis Raua tn 6a asuva OÜ Lavad ja Telgid lukustatud väravaga territooriumile. 1.3 Süüdistusest nähtuvalt on O.N toime pannud kuritegudena: 1) valdaja tahte vastaselt sõidukisse ja piirdega alale ebaseadusliku tungimise, mis oli toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt

§ 266lg 2 p 1,3 järgi, mis seisnes: 1) ajavahemikul 04.

septembri 2010 kella 20.00-st kuni

1. septembri 2010 kella 10.00-ni, olles varem toime pannud omavolilise sissetungi, grupis koos H.N-i ja G.H-ga, tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse Viljandis Raua tn 6a asuva OÜ Lavad ja Telgid lukustatud väravaga territooriumile; 2) ajavahemikul
2. septembri 2010 kella 20.00-st kuni
3. septembri 2010 kella 10.00-ni, olles eelnevalt tunginud ebaseaduslikult Viljandi linnas Raua tn 6a asuva OÜ Lavad ja Telgid lukustatud väravaga territooriumile, tungis Olev Metsale kuulunud sõiduautosse Toyota Avensis reg.märgiga 835 XXX ning varastas sealt automaki Panasonic; 2) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis oli toime pandud varem asja omavolilise kasutamise toime pannud isiku poolt

§ 215lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema ajavahemikul 04.

septembri 2010 kella 20.00-st kuni 05. septembri 2010 kella 10.00-ni, olles varem toime pannud asja omavolilise kasutamise Viljandis Raua tn 6a OÜ Lavad ja Telgid hoovil, sisenes Riho L.’ile kuulunud lukustamata sõiduautosse Subaru Legacy reg. märgiga 540 XXX väärtusega 175 000 krooni ja autos olnud võtmetega käivitas sõiduauto. Seejärel sõitis tagurdades otsa Villu K.ile kuulunud sõiduautole Audi 80 reg. märgiga 811 XXX , millel sai kannatada esipõrkeraud, parempoolne esituli ja roolihoovastik. Pärast seda sõitis O.N sõiduautoga Subaru Viljandist välja ning Viljandi maakonnas Pärsti vallas Heimtali alevikust Rimmu aleviku poole umbes 2 km kraavi. 1.4 Süüdistusest nähtuvalt on H.N toime pannud kuritegudena: 1) avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt

§ 266lg 2 p 1,3 järgi, mis seisnes selles, et tema 06.

aprillil 2010 kella 20.00 paiku viibides Viljandimaal Karksi-Nuias Rahumäe tänaval grupis koos Janek Šemetiga, ründas avaliku korra rikkumise eesmärgil Arved J.d ja lõi teda korduvalt rusikaga näkku. Kui kannatanul õnnestus põgeneda, jälitasid teda tänaval autoga. Sündmusesse sekkus juhuslik mööduja; 2) valdaja tahte vastaselt piirdega alale ebaseadusliku tungimise, mis oli toime pandud vähemalt teist korda ja grupi poolt

§ 263p 1, 4 järgi, mis seisnes selles, et tema ajavahemikul 04.

septembri 2010 kella 20.00-st kuni

1. septembri 2010 kella 10.00-ni, olles varem toime pannud omavolilise sissetungi, grupis koos O.N ja G.H-ga, tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse Viljandis Raua tn 6a asuva OÜ Lavad ja Telgid lukustatud väravaga territooriumile.
2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped 4 Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) Janek Šemet

§ 263

p 1 ja 4 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud;

§ 69

alusel asendada vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120 tundi, kusjuures ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd; üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule; 2) G.H

§ 266

lg 2 p 1 ja 3 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 50 päevamäära, so 9850 krooni (keskmise päevasissetuleku suurus 197 krooni), so 629,53 eurot;

§ 66

lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi iga kuu 985 krooni, so 62,95 eurot kuni karistuse täieliku tasumiseni; Tartu Maakohtu 05.10.2009.a otsusega mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele; 3) O.N

§ 266

lg 2 p 1 ja 3 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 60 päevamäära, so 3 000 krooni, so 191,73 eurot;

§ 215

lg 2 p 1 järgi karistamiseks rahalise karistusega 100 päevamäära, so 5 000 krooni, so 319,56 eurot;

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks rahalise karistuse 160 päevamäära, so 8 000 krooni, so 511,29 eurot, suurendades üksikkaristustest suurimat;

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.09-15.09.2010, so 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 154 päevamäära, so 7 700 krooni, so 492,12 eurot;

§ 66

lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi iga kuu 770 krooni, so 49,21 eurot kuni karistuse täieliku tasumiseni; Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 24.05.2010. a otsusega mõistetud karistus, so üldkasulik töö, jätta iseseisvale täitmisele; 4) H.N

§ 266

lg 2 p 1 ja 3 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 50 päevamäära, so 2 500 krooni, so 159,78 eurot;

§ 263

p 1, 4 järgi ja karistamiseks rahaline karistusega 80 päevamäära, so 4 000 krooni, so 255,65 eurot;

§ 64

lg 1 alusel määrata liitkaristuseks rahaline karistus 130 päevamäära, so 6 500 krooni, so 415,43 eurot;

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.09-15.09.2010, so 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 121 päevamäära, so 6 050 krooni, so 386,67 eurot;

§ 66

lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi iga kuu 605 krooni, so 38,67 eurot; Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 05.10.2009.a otsusega mõistetud karistus, tingimisi vangistus, jätta iseseisvale täitmisele.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 263

p 1 ja 4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 266

lg 2 p 1 ja 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni 5 kolmeaastase vangistusega;

§ 215

lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Riho L. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 175 000 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista O.N-ilt 175 000 krooni, s. o 11 184 (üksteist tuhat ükssada kaheksakümmend neli) eurot 54 senti Riho L.i kasuks. Olev M. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista O.N-ilt 1 000 krooni, s. o 63 (kuuskümmend kolm) eurot 91 senti Olev M.a kasuks. Villu K. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 11395 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista O.N-ilt 11 395 krooni, s. o 728 (seitsesada kakskümmend kaheksa) eurot 27 senti Villu K.i kasuks.
2. Kohtu põhjendused k riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 417,03 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse(RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava Janek Šemeti kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 600 krooni, s.o 38, 35 eurot. Süüdistatava Janek Šemeti kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 14,38 eurot. Süüdistatava G.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 600 krooni, s.o 38, 35 eurot. Süüdistatava G.H kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 14,38 eurot. Süüdistatava O.N kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 600 krooni, s.o 38, 35 eurot. Süüdistatava O.N kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19,18 eurot. 6 Süüdistatava H.N-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 600 krooni, s.o 38, 35 eurot. Süüdistatava H.N-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19,18 eurot. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 10,80 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Janek Šemetilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 eurot, riigi õigusabi tasu 52,73 (38,35 + 14,38) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; 2) G.H-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 eurot, riigi õigusabi tasu 52,73 (38,35 + 14,38) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; 3) O.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 eurot, riigi õigusabi tasu 57,53 (38,35 + 19,18) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; 4) H.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 eurot, riigi õigusabi tasu 57,53 (38,35 + 19,18) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. O.N on kahtlustatavana kinni peetud 14.-
6. september 2010, seega on O.N viibinud eelvangistuses 2 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära ja lugeda O.N kandmata karistuseks rahaline karistus 154 päevamäära, s. o 7 700 krooni; s.o 492,12 eurot. H.N on kahtlustatavana kinni peetud 13.-15. september 2010, seega on H.N viibinud eelvangistuses 3 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära ja lugeda H.N kandmata karistuseks rahaline karistus 121 päevamäära, s. o 6 050 krooni, s.o 386,67 eurot. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 7