4-16-5257/7

(3)Täitemenetlus nr 163/2013/914 on võlgniku H.P suhtes algatatud 31.07.

1. Kohtutäitur Kersti Vilbo andmetel ei ole võlgnik rahatrahvi täielikult tasunud. Täimenetluse käigus on kontrollitud võlgniku vara olemasolu ning kohtutäiturile teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul ametlik töökoht ning registrijärgne vallas- ning kinnisvara, millele sissenõuet pöörata või ei ole olemasoleva vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Kohtutäitur teavitas 24.05.2016 rahatrahvi täitmise võimatusest, täitemenetluse seadustiku § 201 lõike 1 alusel palub otsustada tasumata rahatrahvi asendamine arestiga. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskond esitas 06.07.2016 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale taotluse H.P-le väärteoasjas nr 2440,13,002519 määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 06.07.2016 määrusega edastati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna taotlus H.P-le väärteoasjas nr 2440,13,002519 määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga kohtualluvuse järgi lahendamiseks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale. Taotluse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik rahatrahvi õigeaegselt vabatahtlikult ja kohtutäitur alustas 31.07.2013 täitemenetluse nr 163/2013/914 väärteoasjas nr 2440,13,
2. 24.05.2016 teavitas kohtutäitur eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Käesolevaks ajaks ei ole võlgnik rahatrahvi tasunud. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr 2440,13,002519 rahatrahvi summas 1200 eurot asendamist arestiga või üldkasulikku tööga. Menetlusalune isik H.P selgitas, et alates aastast 2013 on ta vangistuses viibinud kaks aastat. Ta vabanes aprillis 2016 ja läks kohe tööle. Tema palk on xxx eurot ja ta teab, et tema palgast peetakse summad kinni nõuete rahuldamiseks. Isik tunnistab, et tal on ka teisi rahalisi nõudeid. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalise, leidis, et taotlus ei põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 09.05.2013 otsusega väärteoasjas nr 2440,13,002519 karistuseks määrati H.P-le liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv summas 1200 eurot (s.o 300 trahviühikut). Otsus jõustus 06.06.2013 (tl 12). Rakvere kohtutäitur Kersti Vilbo 24.05.2016 teatest Ida prefektuurile nähtub, et rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik (tl 8). Maksu- ja Tolliameti maksekohuslaste registri andmetel on menetlusalusel isikul töökoht xxx (tl 18-19). 2

(3)Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Vastavalt karistusseadustiku § 72 lg 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. KarS § 69 lg 1 kohaselt ühele päevale arestile vastab üks tund ÜKTd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. H.P-le oli Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 09.05.2013 otsusega väärteoasjas nr 2440,13,002519 karistuseks määratud rahatrahv 300 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1200 eurot. Rahatrahv on kuni käesoleva ajani tasumata. Käesolevas kohtuasjas on tuvastatud, et isikul on olemas püsiv töökoht, mis on kinnitatud Maksu- ja Tolliameti andmete ja isiku selgitusega. Arvestada tuleb asjaolu, et isik on alates 2013 aastast vangistuses viibinud, tema väitel kahe aasta jooksul ja vabanes aprillis 2016, asus kohe tööle. Kuigi vangistuses viibimine ei ole õigustav asjaolu, tuleb tunnistada, et isik on astunud samme oma elu korraldamiseks positiivses mõttes – asus tööle. Karistuse täitmisel tuleb reeglina vältida isiku resotsialiseerimise takistamist. Kohus tuletab kohtutäiturile ja kohtuvälisele menetlejale meelde, et isiku vangistuses viibimise ajaks peatub otsuse täitmise aegumine ( KarS § 82 lg 4). Seega käesoleva nõude täitmiseks on aega rohkem kui neli aastat alates otsuse jõustumisest. Kuna isikul on kindel ja kauaaegne töökoht, ei ole nõude rahuldamine nii perspektiivitu. Kohus leiab, et täitmisega on võimalik jätkata ja jätab taotluse asenduskaristuse määramiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 3