lg 1 ja § 320 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Z.T , isikukood XXX, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht puudub Süüdistatav Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON 1. Z.T süüdi tunnistada
lg 1 ja § 320 lg 1 järgi ning juhindudes
lg 1 mõista temale
2.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus (5 kuud) täitmisele pööramata tingimusel, et Z.T ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 3.
p 1 alusel arvestada Z.T-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 25.04.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmine. Samuti tema, olles 15.08.2015 sõlminud kindlustusvõtjana kindlustuslepingu If P&C Insurance AS-ga (kindlustusagendi Elisa Eesti AS-i kaudu) mobiiltelefoni Huawei Ascend P7 IMEIkoodiga xxxx suhtes, kindlustades selle m.h vargusega tekitatud kahju vastu kindlustusperioodiks 15.08.2015 – 14.08.2017, 21.08.2015 pöördus kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kindlustusagendi Elisa Eesti AS-i esindusse, aadressil Tallinn, Mustakivi tee 13 seadmekindlustuse kahjuavaldusega selle kohta, et 19.08.2015 kell 16.35 varastati temalt kindlustatud mobiiltelefon Huawei Ascend P7 IMEI-koodiga xxxx. Z.T viitas ka kriminaalmenetlusele mobiiltelefoni varguse kohta, milles ta andis kannatanuna valeütlusi selleks, et veenda kindlustusandjat kindlustusjuhtumi toimumise tegelikkuses. Tegelikult 18.08.2015 müüs Z.T nimetatud mobiiltelefoni maha Mobiiliabi OÜ-le, aadressil Tallinn, Ümera tn 3. 2 Pettuse mõjul väljastas If P&C Insurance AS-i kindlustusagent Elisa Eesti AS kindlustushüvitisena Z.T-le uue mobiiltelefoni maksumusega 249 eurot, millest 9 eurot Z.T maksis Elisa Eesti AS-le juurde, sest kindlustatud mobiiltelefoni väärtus ja seega kindlustushüvitis oli 240 eurot. Seega Z.T lõi ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, s.o pani toime
Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maksim Kink, süüdistatav Z.T ja tema kaitsja Margus Viira sõlmisid kokkuleppe järgnevas. Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör tunnistada süüdi Z.T
lg 1 ja § 212 lg 1 järgi ning juhindudes
§-st 63 lg 1 karistada Z.T
lg 1 alusel 5 kuulise vangistusega.
alusel määrata, et vangistus 5 kuud jäetakse tingimisi kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Z.T ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud: sundraha 705 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu summas 120 eurot (s.o 72+48), millele võivad lisanduda menetluskulud, mis võivad tekkida kohtumenetluses. KrMS § 180 lg 3 alusel maksta kriminaalmenetluse kulud ositi ühe 1 aasta jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Z.T kuulub
lg 1 ja § 212 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. ( ) Anne Rebane kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.